"Veebid korda" 2. saade: kui kaalul on sissetulekud

Veebimajutuse ja partnerite "Veebid korda" saatesarja teine saade räägib sellest, mis mõlkus meeles pea kõigil ettevõtetel koroonakriisi ajal: mis saab siis, kui sissetulekud kaovad? Kohe seejärel tekkis ka teine küsimus: kas veeb ja e-pood võiksid päästa? Eksperdid aitavad Veebimajutuse klientidel oma veebid paremini tööle saada, kliendid üles leida ja kasu tooma panna. Ette võetakse konkreetsed veebid ja kliendid, et aidata veeb tööle saada ja sissetulekutest mitte ilma jääda.

Eelmises saates said osalevad ettevõtted kodutöö, milleks oli persona loomine. See tähendab, et välja tuleb mõelda või välja selgitada, kes on see ideaalne klient, kellele firma oma tooteid ja teenuseid pakub. Kui see on selge, saab oma kodulehe, e-poe ja turundusplaaniga just seda inimest püüdma hakata ja mitte klienti kaotada. Sest sellest sõltuvadki sissetulekud.

Meemeistrid.ee: minimalistlik SEO ja minimalistlik tulemus

Veebiturunduse ja SEO ekspert Priit Kallas Dreamgrow´st kommenteeris kõigepealt Meemeistrite lehte ja ütles Kristi Terepile järgmist: „väga minimalistlik SEO on teie lehel. See annab ka minimalistlikud tulemused.“

Teisisõnu – SEO-ga pole eriti tegeletud ja otsingus ei tule koduleht nii hästi välja, kui peaks. „Samas pole see ka väga keeruline töö,“ lohutab Priit Kallas, „kuid see aitab tuua veebi rohkem inimesi.“

Selleks, et klient püsima jääks ja kogu oma mee Meemeistritelt ostaks, on e-kaubanduse poolelt hea teha lojaalsusprogramme, meiliturundust. On meesööjaid, kes söövad alati mett. Võiks ju näiteks meetellimuse teha, et iga kuu saadetakse uus mesi.

SEO-d saab teha Voog´i platvormil ja õnneks pole vaja Meemeistritel uut veebi tegema hakata, et kodulehe SEO paremaks muuta. Kõik vahendid on juba olemas.

Marko Toom Veebimajutus.ee-st soovitab ka ärimudelina kaaluda „meetellimust“, justnagu ajalehe püsitellimust. Nii ei saa meetarbijal mesi kunagi ootamatult otsa ja ta peab vaid iga teatud aja tagant näiteks pakiautomaadi juures käima, pole vaja poodi uut mett otsima minna.

Marko proovis ka ühe konkurendi veebis vestlusaknas vestelda ja sealtki soovitati, et kui tahad ehtsat mett ja selle peale alati kindel olla, tulebki kindel mesinik omale valida.

Kristi Terep soovitab klientidel sel puhul tavaliselt neile külla tulla, et näha, kui ehtne mesi on ja et tõepoolest ei segata midagi mee sisse. Oma silmaga näha on kõige kindlam, sest võltsmesi võib ka igasugustest meetestidest läbi minna, kui kuskil laatadel testitakse.

Priit Kallas pakub välja, et SEO esimese teemana võiks ette võtta märksõna „värske mesi“, sest see saab kohe ajakohaseks. „Esita tellimus kohe!“ võiks olla juba praegu kodulehel kutse tegutsemiseks. Ei pea ootama, kui see mesi reaalselt paari kuu pärast valmis saab ja purki. Võib-olla õnnestub värske mesi juba ette ära müüa eeltellimustega?

Riisaikel.ee mõtles välja kaks tüüp-ostjat, võiks olla kolmaski

Riisaikel.ee tegi ära koguni kaks personat: Triin ja Kati.

Müüakse naistele. Kati eelistab trendikaid, kvaliteetsest materjalist riideid ja taaskasutust. Aktiveerub õhtutundidel ja reageerib lahedatele lugudele, mis toodetega kaasas käivad. Peamine hirm on selga sobimises, ta tunneb huvi ka tagastamisvõimaluste kohta. Kati on vahepeal ka kohapeal käinud ja usaldab müügikohta.

Triin aga on Riisaikelit mittekülastanud e-poe klient, kuid jälgib sotsiaalmeediat ning on asjadega kursis. Lisaks elab ta Tallinnast eemal ja tal on kaks last.

Ootused ja hirmud on Triinul suuremad.

Marko Toom kiidab, et Riisaikel on Google Businessist hästi leitav ja kaardil ka ilusti olemas, sest poe füüsiline asukoht on sellise äri puhul A ja O. Kuidis aga Põlvas elavat ning vaid e-poes käinud klienti kõnetada, on juba keerulisem küsimus. Lihtsalt „kasutatud riideid“ guugeldades pole see pood nii hästi leitav. Vaid mitu aastat vanas Perekooli postituses vihjatakse Riisaikelile.

„Polegi tegelikult veebi, millega Google´is välja tulla,“ lisab Priit Kallas.

Marko Toom soovitab veel kolmandagi persona luua – see, kes ise kaupa poodi müügile toob. Teda peab ju samuti püüdma ja internetiavarustest üles leidma.

Mediagear.ee – müüa võiks rohkem, aga veel parem, kui toimuks nõustamismüük

Richard Rõõmusaar soovitab algajate ostjate jaoks panna kokku lihtsad komplektid, millega ei peaks pead vaevama, kuidas näiteks oma videole head heli saada ja mida tuleks selleks muretsema.

Priit Kallas lisab, et Mediagear võiks anda nõu ja tekitama tunde, et nendega on mõtet rääkida, neilt saab alati abi, kui video kohta küsida tahetakse või vajalikke lahendusi otsitakse.

Miks mitte näiteks kokku panna mõni juutuuberi, podcasteri või kaugtöötaja seadmekomplekt? Tuled, saad valmislahenduse ja soovitused pealekauba, mida nendega teha. Lisaks võiks välja vaadata veel mõned tipptooted, mida palju ostetakse, et nende kõigi põhjal luua sisu ja teha SEO-d, soovitab Priit Kallas: „veeb on vundament, seal on põhiasjad kirjas. See tundub suure tööna, aga strateegiana vaadates kolme aasta taha see toimib, olete siis juba üks usaldusväärsemaid tegelasi oma valdkonnas.“

Soovitus on näiteks teha üks postitus nädalas, sellega on juba väga suur töö ära tehtud.

Juhtmejukud.ee – rohkem kliendilugusid

Erki Püve Juhtmejukudest tunnistab, et võib-olla ta päris täpselt ei saanud aru, mida persona tähendab, aga siit on nüüd võimalik edasi minna. Persona pole päris sihtgrupp, vaid siiski peaaegu et konkreetne ostja, keda silmas pidada, kui oma turundust planeerida. Tuleb välja selgitada, mis probleemid ja mõtted on selle ostja peas ja nendele on vaja siis vastused leida, selgitab Priit Kallas.

Juhtmejukude jaoks töötaks hästi näiteks Case Study ehk kliendikogemuse-lood. „Need on oma ülesehituselt standardsed ja seega on neid lihtne juurde teha,“ ütleb Priit Kallas. „Seal on pilt ja paar lauset, otsustajatel on nende põhjal lihtne otsustada ja küsida, et ma tahan ka nii, nagu neile tehti. Ütlen sedasama kõigile B2B ehk ärilt ärile ettevõtjatele: teie jaoks on number üks tööriist Case Study.“

Siit ka põhiline järeldus, mis ärilt ärile ettevõtete juures oluline: tõsta veebis etteotsa see, mida teised sinu kohta räägivad, sest see on alati kaalukam, kui see, mida sa ise enda kohta ütled.

Siidisukk.ee alustab meililisti korrastamisega

Marko Toom ja Priit Kallas süvenevad algatuseks Karini ja Heiki saadetud Siidisukk.ee veebi HTML-i, kuna tekib kahtlus, et Google Analyticsi kood pole päris korras. Tõesti, tegemist oli ilmselt vale konto koodiga. Webalizerist saab muidugi ka vaadata külastuste hulka, aga see on toormaterjal, mis sisaldab otsirobotite ja muude saitide külastusi, mis näitavad veebikülastuste arvu natuke suuremana, kui on olulised külastused klientidelt.

Analüütika jälgimine on oluline, sest pole mõtet proovida erinevaid asju, kui ei saa mõõta, mis töötab ja mis mitte.

Eksperdid soovitavad järgmisena oma esimese meililisti teha ja uudiskiri välja saata kõigile olemasolevatele klientidele. Heiki muretseb, et neil pole 20 000 kontakti kuskilt võtta, kuidagi ehk saab 3000 täis. Siiani on olnud tasuta 2000 kontakti piir meiliprogrammis piirina ees olnud. Kui keegi on välja langenud või ei soovi enam kirju saada, siis lisatakse uus kontakt tema asemele.

Marko Toom soovitab siiski meililisti suurusepiirangust vabaneda, sest olemasolevale kliendile on ligi kümme korda odavam ja kergem müüa, kui uuele ja neile tuleks oma tegemistest teada anda.

Hansavideo.ee – kodulehel on infot vähevõitu

Priit Kallase esimene mulje on Hansavideo kodulehest, et videotootjad on infot vähevõitu üles pannud: „kui veebis on ainult nii-öelda ühed tüübid, kes teevad videot, siis kliendid, kes sellest huvituvad, otsivad odavat hinda. Kuid koduleht peaks jutustama lugu, et me teeme selliseid ägedaid asju.“

Kallas soovitab Hansavideo tegijatel iseendast teha Case Studyd ehk lood, kus nad ka ise sees on. Video oleks äge, näiteks minutine klipp, aga Google´i jaoks sellest ei piisa ja vaja oleks ka teksti. Priit Kallase arvates on info edasiandmiseks video ka liiga lineaarne ja tuleb läbi kerida, et avastada vajalik lõik, näiteks droonivideote osa, mis oli kodulehe päisevideos kuskil tagapool.

Tekstilised lood klientidega tekitavad ka piisavalt palju sisu, et Google kodulehest midagi arvama hakkaks ja seda väärtustaks.

Marko Toom täpsustab: video peab minema teksti või artikli sisse, need peaksid koos käima, kui soovime Internetis midagi maha müüa. Video annab lisaväärtust ja kaotab hirme, et kas ikka päriselt ka osatakse nii hästi teha, kui lubatud.

Priit Kallas. „Teie teenus on nagu hambaravi. Kui näen, et on äge video, siis ma ei osta seda teenust kohe. Enamuse klientide jaoks läheb vaja hambaravi ja videot võib-olla korra aastas. Siis peab neile see koht meelde tulema, kui häda käes.“

Miniloeng: mis see persona siis õieti on?

Persona olemuse selgitab lahti Veebimajutus.ee turundusjuht Richard Rõõmusaar. See on põhimõtteliselt kliendigrupp, kellest sa huvitatud oled ja kelle jaoks tooteid või teenuseid pakud ning kliendid, kes oleksid ka sinust huvitatud.

Näiteks võib persona olla 40ndates pereema või 20ndates noormees. Marko Toom soovitab aga kindlasti veel detailsemaks minna: lisaks soole ja vanusele tuleks kirjeldada ära tema elukoht – kas elab linnas või maal, kuidas on tema transpordivõimalustega jne.

Lõpuks peaks oma klientide hulgast just sellise üles leidma ja tema käest küsima, miks ta mõnda toodet või teenust ostis, millised olid tema erinevad hirmud, millist telekanalit vaatab ja millest üldse huvitub.

Marko Toom räägib, mis kümneaastast last kõige rohkem kõnetab ja ka Mediageari tegijatel on sama kogemus: peale lähevad näiteks lihtsad ja igasuguse kola keskel toimuvad unboxing- ja sellised kastide vahel paki lahtitegemise videod, mitte valge taustaga klantspildid tootest. Need huvitavad inimesi rohkem, sest samastuda selle videoga on lihtsam.

Kui soovid ka oma ettevõttel veebi korda teha, siis liitu "Veebid korda" grupiga Facebookis, kus saab ekspertidelt abi.

Järgmine saade toimub taas nädala pärast, kus minnakse planeeritud töödega juba hoopis detailsemaks.

Jaga
Nõuandja