Kodulehe tegemist alustades põrkavad paljud üsna kiiresti esimesele tundmatule sõnale, mis tekitab küsimusi: mis on domeen ja kuidas ma seda saan kasutada? Domeen on kodulehe tegemisel väga oluline ja hea oleks kohe alguses see mõiste endale selgeks teha. Siin on kõik vajalik, mida peaksid teadma domeeni kohta enne kodulehega alustamist.
Mis on domeen?
Veebisaidi loomiseks on vaja domeeni. Muidugi võib kuskil arvutis teha kodulehe valmis ka ilma selleta, aga avalikuks minnes peaks see kindlasti avanema mõnel domeenil. Tavaliselt teavad kasutajad, mis on kodulehe aadress, kui seda, mis on domeen.
Domeen on iga veebilehe unikaalne aadress ehk nimi internetis. See koosneb kahest osast: nimest (näiteks "firmanimi") ja domeenilaiendist (näiteks .ee või .com). Domeeni nime osa saab valida ise, ent seejuures tuleb arvestada mitme piiranguga: nimi peab olema unikaalne (st kellegi teise poolt juba registreerimata) ning vastama tehnilistele nõuetele lubatud tähemärkide ja pikkuse osas.
Domeenilaiend, mille korrektne nimetus on tippdomeen (TLD), aitab määratleda veebilehe tüüpi, geograafilist asukohta või valdkonda. Nimi "tippdomeen" viitab sellele, et tegu on domeeninimede süsteemi (DNS) hierarhia kõige kõrgema tasemega. Kõige populaarsemad on üldised tippdomeenid (gTLD) nagu näiteks .com, .org ja .net, mis on tuntud üle maailma. Lisaks neile on igal riigil oma unikaalne riigipõhine domeenilaiend (ccTLD), näiteks Eesti domeen on .ee ja Soome domeen .fi.
Põhimõtteliselt ongi domeen kodulehe üldine aadress, avalehe aadress. www.firmanimi.ee on veebiaadress, mille domeeniks on firmanimi.ee. Kui koduleht on nagu ettevõtte „maja“ veebis, siis domeeninimi on lihtsustatult selle „maja“ aadress.
Domeeni majutamine ja kodulehel majutamine on kaks erinevat teenust, kuid kõige lihtsam on need mõlemad võtta ühest kohast – sel juhul on nii domeeni kui veebi haldamine võimalik ühest kohast ja sa ei pea suhtlema erinevate teenusepakkujatega. Eriti veel siis, kui pole väga tehniline inimene – ühest kohast domeeni võttes ja teises kohas majutades esitatakse mõlema teenusepakkuja poolt hulk tehnilisi küsimusi, millele vaja vastuseid.
On kasulik mõista, miks veebimajutus ja domeen on tehniliselt eraldi teenused. Domeeninime registreerimine tähendab, et sa sisuliselt rendid endale unikaalse aadressi globaalses domeeninimede süsteemis (DNS). See aadress iseenesest ei sisalda aga mitte midagi. Veebimajutus on seevastu reaalne serveripind, kus sinu kodulehe failid – pildid, tekstid ja kood – füüsiliselt asuvad. Kui domeen on justkui maja aadress, siis veebimajutus on reaalne krunt ja veebileht sellele ehitatud maja. Kui reaalsuses tuleb krundi või maja ostuga aadress kaasa, siis digimaailmas on tegu eraldi teenustega. Seetõttu on kõige lihtsam soetada need ühest kohast, et tagada sujuv toimimine.
Domeeninimed vs IP-aadressid – miks neid vaja on?
Kui Internet on ülemaailmne arvutivõrk, kus iga sellesse ühendatud arvuti saab suhelda teiste arvutitega, siis on vaja teada nende arvutite aadresse. Internetis ongi igal masinal oma unikaalne aadress – IP aadress, mis paraku pole eriti inimsõbralik meeldejätmiseks. Kui näiteks sinu firma kodulehte majutava arvuti IP aadressiks on 190.191.74.35, siis kui hästi see meelde jääb? Ilmselt mitte eriti.
Just selle probleemi lahendamiseks loodigi domeeninimed. See on nagu linnas tänavanimede andmine tänavatele – üsna keeruline oleks, kui lisaks majanumbritele oleks ka tänavad nummerdatud. Kopli liinidega saaks ehk hakkama, aga kui selliseid tänavaid oleks üle linna sadu või tuhandeid? Meelde sellised aadressid küll ei jääks.
Domeenidega on samamoodi – selle asemel, et sisestada firma kodulehe leidmiseks numbrijada 190.191.74.35, piisab aadressist www.firmanimi.ee (isegi firmanimi.ee on piisav, sest tavaliselt oskavad veebiserverid ning isegi veebibrauserid selle „puuduva“ www ehk veebilehe tunnuse ise juurde lisada või leida serveri ka ilma selleta). See ongi sinu unikaalne kodulehe domeen.
Seda inimkeelse aadressi ja masinloetava IP-aadressi vahelist "tõlkimist" teeb domeeninimede süsteem ehk DNS (Domain Name System). Iga kord, kui sisestada veebilehitsejasse domeeninimi, teeb arvuti tegelikult DNS-serverile päringu – see on justkui välkkiire domeeni otsing. DNS-server leiab numbritest koosneva IP-aadressi ja suunab kasutaja õigele lehele. Kogu see protsess toimub millisekunditega, tagades, et miljonite erinevate domeenide vahel navigeerimine oleks kasutaja jaoks sujuv ja lihtne.
Kuidas domeeninimed töötavad? DNS-süsteemi telgitagused
Nagu eelnevalt mainisime töötavad domeeninimed tänu ülemaailmsele domeeninimede süsteemile ehk DNS-ile (Domain Name System). Tegemist on suure, ülemaailmselt kättesaadava nimekirjaga, kus põhimõtteliselt ongi kaks olulist lahtrit: IP aadress (või teenusepakkuja aadress) ja sellele vastav domeeninimi. Sinu arvuti teab täpselt, kus asuvad need serverid, mis selliseid andmeid värskendatuna hoiavad. Nii leiab veebibrauseri nimelahtrisse firmanimi.ee sisestades arvuti kohe üles ka DNS-i serveri, kus on kirjas, millises serveris asuvad et selle domeeniga seotud arvuti (serveri) aadressid.
Näiteks kui domeen on majutatud Veebimajutus.ee serveris, siis edastatakse päring veebimajutus.ee nimeserverile, mis omakorda edastab pärijale õige aadressi, kus koduleht on majutatud. Näiteks on veebimajutus.ee nimeserverid ns.elkdata.ee, ns2.elkdata.ee ja ns3.elkdata.net. Ah et miks lausa kolm tükki? Põhjus on lihtne – juhul, kui mõni nimeserver pole kättesaadav või kestab päring liiga kaua, mida ikka avalikus võrgus võib juhtuda, võetakse nimekirjas kohe järgmine, et alati kindlasti veebilehe asukoht kätte saada. Sealt nimeserverist suunatakse edasi juba sellese kohta veebiserveris, kus veebilehe failid majutatud on.
Veebiserveris on installitud spetsiaalne tarkvara (näiteks Apache), mis tegeleb kodulehe serveerimisega ja aitab päringu peale lehekülje nii-öelda kokku panna, saates andmed tagasi veebilehte vaatava kasutaja veebibrauserisse. Veebileht koosneb kasutaja poolt vaadatuna erinevatest failidest. Need failid aga koostatakse tänapäeval tavaliselt veebilehele paigaldatud sisuhaldustarkvara poolt.
Mis on domeenilaiend?
Domeeninimedel on laiendid – nii nagu meie näites oleval domeeninimel firmanimi.ee on laiendiks .ee. See aga võib olla ka näiteks .com ehk www.firmanimi.com. On ka palju muid võimalusi, näiteks .org, .net, .info, .eu jne. Domeen firmanimi.ee on aga Eesti riigitunnusega domeen. Eesti domeeni on mõistlik valida Eestis tegutsevale ettevõttele. Kui tegutsed rahvusvaheliselt, siis on olemas ka mitmeid rahvusvahelisi domeene, millest tuntuim on .com.
Domeenilaiendite seas on nii—öelda tipptaseme domeenid ehk TLD-d (Top Level Domains). Nendeks on needsamad tuntud rahvusvahelised laiendid nagu .com, .org, .info, .net, .biz jne. Selliseid tippdomeene haldavad vastavad organisatsioonid ja igaüks saab vabu domeene endale läbi vahendajate registreerida. Ka Veebimajutus.ee kaudu on võimalik paljusid tipptaseme domeene endale registreerida siit.
Riikide tipptaseme domeene tähistatakse lühendiga ccTLD (ehk country code Top Level Domain): Eesti ccTLD on .ee, Soomel .fi, Rootsil .se ja Venemaal .ru. Iga riik kehtestab oma riigidomeeni laiendile kindlad tingimused. Ka Eestis domeeni registreerimisel tuleb silmas pidada kehtivaid .ee domeenireegleid.
Kes vastutab domeeninimede süsteemi ajakohasuse eest?
Kodulehtede majutusteenuse pakkujad muutuvad, uusi domeene registreeritakse ja vanad aeguvad – nende haldamiseks on olemas vastavad organisatsioonid. Mittetulundusühing ICANN haldab ülemaailmset domeeninimede süsteemi, kuid annab domeenide müügiks ja registreerimiseks loa ettevõtetele, keda nimetatakse registripidajateks. Registripidajatel on lubatud domeeni kasutaja nimel domeeninimede registris muudatusi teha. Registripidajad saavad tegeleda domeeni müügiga, hallata dokumente, pikendada ja üle kanda teistele registripidajatele. Nad pakuvad tööriistu, nagu näiteks domeeni otsing ehk nn domeeni kontroll, millega saab vaadata, kas domeeninimi on juba kasutusel ja leida vabad domeenid. Paljud registripidajad pakuvad ka lisateenuseid, näiteks veebimajutus domeeniga samas paketis, mis teeb kogu protsessi kliendi jaoks oluliselt lihtsamaks.
Kui valid omale kodulehe domeeni, siis pead selle registreerima mõne registripidaja juures. Sinu kui domeeni omaniku ülesanne on anda registripidajale domeeni kasutamiseks vajalikud andmed ning tagada domeeni registreerimise õigeaegne pikendamine. Kui domeeni pikendamine ununeb, muutub see taas kättesaadavaks ja keegi teine võib selle endale registreerida.
Kuidas valida sobiv kodulehe domeen ja mida teha, kui see on hõivatud?
Domeeninimeks on kõige mõistlikum valida oma firma, kaubamärgi või teenuse nimi, mida külastajad oskavad kõige paremini firmaga seostada – seega www.firmanimi.ee on igati sobiv lahendus. Kuna aga domeene on maailmas sadu miljoneid, siis võib juhtuda, et nimi on kellegi poolt juba hõivatud. Mida siis teha?
Sel juhul tasub uurida, kas mõni teine laiend on vaba. Kui tahad registreerida www.firmanimi.com aadressi, aga ettevõte niikuinii väljaspool Euroopat ei tegutse, siis võib olla vaba hoopis firmanimi.eu. Kui seegi on hõivatud, võib leiduda harvem kasutatav .biz laiend.
Keerulisem on lugu siis, kui sooviks on just .ee domeeni registreerimine, aga see domeeninimi on juba hõivatud. Kui oled registreerinud mõne nime oma kaubamärgina ja tunned, et selle aadressi on keegi teine ebaõiglaselt hõivanud, on võimalus Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutseva domeenivaidluskomisjoni kaudu algatada domeenivaidlus, kuid see on kulukas ja aeganõudev. Muul juhul tuleb aga mõelda mõne muu sarnase ja meeldejääva nime peale. Juba firmat luues võiks enne kontrollida, kas firma nimega seostatav domeen on veel vaba.
Enne lõpliku otsuse tegemist kasuta erinevaid domeeni otsingu tööriistu, et kontrollida kõiki võimalikke nimevariatsioone ja laiendeid. See ennetav domeeninime kontroll säästab hiljem palju peavalu.
Mis on alamdomeen ja milleks seda kasutada?
Alamdomeen on põhidomeeni nime all asuv eraldiseisev aadress. Näiteks võib oma firma Tartu kontorile anda veebiaadressi tartu.firmanimi.ee, kus "tartu" on selle domeeni alamdomeen.
Kui domeen on registreeritud, saab sellele ise luua piiramatu hulga alamdomeene, mida seadistatakse veebimajutusteenuse pakkuja iseteeninduses. Alamdomeene kasutatakse oma põhiveebi juurde lisaveebide loomiseks. Alamdomeen võib olla ka firma sisevõrgu jaoks, näiteks intranet.firmanimi.ee aadressilt saavad volitatud töötajad ligi firma sisevõrgule. Eraldi võib alamdomeeni taha paigutada ka e-poe, näiteks aadressile epood.firmanimi.ee.
Tasub teada, et otsingumootorid käsitlevad alamdomeeni tihti põhidomeenist eraldiseisva veebilehena. See võib mõjutada SEO strateegiat, mistõttu tuleks kaaluda, kas teatud osade (näiteks blogi) jaoks on parem valik alamdomeen või hoopis alamkategooria (näiteks firmanimi.ee/blogi).
Kuidas säilitada domeeni omaniku õigused ja vältida domeenist ilmajäämist?
Kui oled endale domeeni registreerinud, jääb see sinu omaks tavaliselt seni, kuni tasud domeeni aastamaksu, mis on enamasti alla paarikümne euro aastas. Domeeni kasutamist saab ise igal ajal tühistada, misjärel läheb aadress teatud aja möödudes vabaks ning kõik soovijad saavad selle uuesti enda jaoks registreerida.
Kui unustad aastamaksu tasuda ega reageeri registripidaja meeldetuletustele, siis ühel hetkel muutub domeen samuti vabaks ja teised võivad selle endale registreerida.
Domeeni saab ka parkida, makstes selle eest väikest teenustasu, ilma et peaks domeeni juurde kodulehe tegema. Näiteks võid endale registreerida firma nimega seonduvad teised tipptaseme domeenid (.com, .biz jne), kuid kodulehte nendel aadressidel kättesaadavaks ei tee. See aitab ära hoida teiste poolt sama nimega aadresside registreerimist. Võid tellida ka domeeni suunamise, nii et erinevad domeenid suunavad kõik põhiaadressile, näiteks aadressile firmanimi.ee. Siiski tuleb suunamistega olla ettevaatlik: kui seda ei tehta tehniliselt korrektselt (nt 301-suunamisega), võivad otsingumootorid sisu dubleerituks pidada, mis võib kodulehe leitavust negatiivselt mõjutada.
Mida on veel hea teada?
Siin on mõned kasulikud lingid Veebimajutus.ee blogist, mida oleks hea domeeniteemaga tutvudes uurida:
