Mis on domeen ja mida vaja sellest teada enne kodulehe tegemist?

Kodulehe tegemist alustades põrkavad paljud üsna kiiresti esimesele tundmatule sõnale, mis tekitab küsimusi: mis on domeen ja kuidas ma seda saan kasutada? Domeen on kodulehe tegemisel väga oluline ja hea oleks kohe alguses see mõiste endale selgeks teha. Siin on kõik vajalik, mida peaksid teadma domeeni kohta enne kodulehega alustamist.

Veebisaidi loomiseks on vaja domeeni. Muidugi võib kuskil arvutis teha kodulehe valmis ka ilma selleta, aga avalikuks minnes peaks see kindlasti avanema mõnel domeenil. Tavaliselt teavad kasutajad, mis on kodulehe aadress, kui seda, mis on domeen. Põhimõtteliselt ongi domeen kodulehe üldine aadress, avalehe aadress. www.firmanimi.ee on veebiaadress, mille domeeniks on firmanimi.ee. Kui koduleht on nagu ettevõtte „maja“ veebis, siis domeeninimi on lihtsustatult selle „maja“ aadress.

Domeeni majutamine ja kodulehel majutamine on kaks erinevat teenust, kuid kõige lihtsam on need mõlemad võtta ühest kohast – sel juhul on nii domeeni kui veebi haldamine võimalik ühest kohast ja sa ei pea suhtlema erinevate teenusepakkujatega. Eriti veel siis, kui pole väga tehniline inimene – ühest kohast domeeni võttes ja teises kohas majutades esitatakse mõlema teenusepakkuja poolt hulk tehnilisi küsimusi, millele vaja vastuseid.

Mis on domeeninimed ja miks neid vaja?

Kui Internet on ülemaailmne arvutivõrk, kus iga sellesse ühendatud arvuti saab suhelda teiste arvutitega, siis on vaja teada nende arvutite aadresse. Internetis ongi igal masinal oma unikaalne aadress – IP aadress, mis paraku pole eriti inimsõbralik meeldejätmiseks. Kui näiteks sinu firma kodulehte majutava arvuti IP aadressiks on 190.191.74.35, siis kui hästi see meelde jääb? Ilmselt mitte eriti.

Just selle probleemi lahendamiseks loodigi domeeninimed. See on nagu linnas tänavanimede andmine tänavatele – üsna keeruline oleks, kui lisaks majanumbritele oleks ka tänavad nummerdatud. Kopli liinidega saaks ehk hakkama, aga kui selliseid tänavaid oleks üle linna sadu või tuhandeid? Meelde sellised aadressid küll ei jääks.

Domeenidega on samamoodi – selle asemel, et sisestada firma kodulehe leidmiseks numbrijada 190.191.74.35, piisab aadressist www.firmanimi.ee (isegi firmanimi.ee on piisav, sest tavaliselt oskavad veebiserverid ning isegi veebibrauserid selle „puuduva“ www ehk veebilehe tunnuse ise juurde lisada või leida serveri ka ilma selleta).

Kuidas domeeninimed töötavad?

Domeeninimed töötavad tänu ülemaailmsele domeeninimede süsteemile ehk DNS-ile (Domain Name System).

Tegemist on suure, ülemaailmselt kättesaadava nimekirjaga, kus põhimõtteliselt ongi kaks olulist lahtrit: IP aadress (või teenusepakkuja aadress) ja sellele vastav domeeninimi. Sinu arvuti teab täpselt, kus asuvad need serverid, mis selliseid andmeid värskendatuna hoiavad. Nii leiab veebibrauseri nimelahtrisse firmanimi.ee sisestades arvuti kohe üles ka DNS-i serveri, kus on kirjas, millises serveris asuvad et selle domeeniga seotud arvuti (serveri) aadressid.

Näiteks kui domeen on majutatud Veebimajutus.ee serveris, siis edastatakse päring veebimajutus.ee nimeserverile, mis omakorda edastab pärijale õige aadressi, kus koduleht on majutatud. Näiteks on veebimajutus.ee nimeserverid ns.elkdata.ee, ns2.elkdata.ee ja ns3.elkdata.net. Ah et miks lausa kolm tükki? Põhjus on lihtne – juhul, kui mõni nimeserver pole kättesaadav või kestab päring liiga kaua, mida ikka avalikus võrgus võib juhtuda, võetakse nimekirjas kohe järgmine, et alati kindlasti veebilehe asukoht kätte saada. Sealt nimeserverist suunatakse edasi juba sellese kohta veebiserveris, kus veebilehe failid majutatud on.

Veebiserveris on installitud spetsiaalne tarkvara (näiteks Apache), mis tegeleb kodulehe serveerimisega ja aitab päringu peale lehekülje nii-öelda kokku panna, saates andmed tagasi veebilehte vaatava kasutaja veebibrauserisse. Veebileht koosneb kasutaja poolt vaadatuna erinevatest failidest. Need failid aga koostatakse tänapäeval tavaliselt veebilehele paigaldatud sisuhaldustarkvara poolt.

Mis on domeenilaiend?

Domeeninimedel on laiendid – nii nagu meie näites oleval domeeninimel firmanimi.ee on laiendiks .ee. See aga võib olla ka näiteks .com ehk www.firmanimi.com. On ka palju muid võimalusi, näiteks .org, .net, .info, .eu jne. Domeen firmanimi.ee on aga Eesti riigitunnusega domeen. Eesti domeeni on mõistlik valida Eestis tegutsevale ettevõttele. Kui tegutsed rahvusvaheliselt, siis on olemas ka mitmeid rahvusvahelisi domeene, millest tuntuim on .com.

Domeenilaiendite seas on nii—öelda tipptaseme domeenid ehk TLD-d (Top Level Domains). Nendeks on needsamad tuntud rahvusvahelised laiendid nagu .com, .org, .info, .net, .biz jne. Selliseid tippdomeene haldavad vastavad organisatsioonid ja igaüks saab vabu domeene endale läbi vahendajate registreerida. Ka Veebimajutus.ee kaudu on võimalik paljusid tipptaseme domeene endale registreerida siit.

Riikide tipptaseme domeene tähistatakse lühendiga ccTLD (ehk country code Top Level Domain): Eesti ccTLD on .ee, Soomel .fi, Rootsil .se ja Venemaal .ru.

Kes vastutab domeeninimede süsteemi ajakohasuse eest?

Kodulehtede majutusteenuse pakkujad muutuvad, uusi domeene registreeritakse ja vanad aeguvad – nende haldamiseks on olemas vastavad organisatsioonid. Mittetulundusühing ICANN haldab ülemaailmset domeeninimede süsteemi, kuid annab domeeninimede müümiseks ja registreerimiseks loa ettevõtetele, keda nimetatakse registripidajateks. Neil on lubatud domeeni kasutaja nimel domeeninimede registris muudatusi teha. Registripidajad saavad domeeninimesid müüa, hallata dokumente, pikendada ja üle kanda teistele registripidajatele.

Kui valid omale süsteemi, siis pead selle registreerima mõne registripidaja juures. Domeeninime omanikuna tuleb registripidajale anda domeeni kasutamiseks vajalikud andmed ning vajadusel selle kasutamist õigel ajal pikendada.

Kuidas valida oma veebisaidile sobiv domeeninimi?

Domeeninimeks on kõige mõistlikum valida oma firma, kaubamärgi või teenuse nimi, mida külastajad kõige paremini firmaga oskavad seostada, seega www.firmanimi.ee on igati sobiv lahendus.

Kuna aga domeene on maailmas sadu miljoneid, siis võib juhtuda, et nimi on kellegi poolt juba hõivatud. Mida siis teha?

Sel juhul tasub uurida, kas mõni teine laiend on vaba. Kui tahad registreerida www.firmanimi.com aadressi, aga ettevõte niikuinii väljaspool Euroopat ei tegutse, siis võib olla vaba hoopis firmanimi.eu. Kui see ka hõivatud, võib leiduda harvem kasutatav .biz.

Keerulisem on lugu siis, kui tahaks registreerida Eesti aadressi, aga see on juba hõivatud. Kui oled registreerinud mõne nime oma kaubamärgina ja tunned, et selle aadressi on keegi teine hõivanud ebaõiglaselt, on võimalus Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutseva domeenivaidluskomisjoni juures algatada ka domeenivaidlus, kuid see on kulukas ja võtab aega. Muul juhul peab aga mõtlema mõne muu sarnase meeldejääva nime peale. Juba firmat luues võiks enne kontrollida, kas firmanimega seostatav domeen on veel vaba.

Mis on alamdomeen?

Alamdomeen on põhidomeeni nime all asuv alamdomeen, näiteks võib oma firma Tartu kontorile anda veebiaadressi tartu.firmanimi.ee, kus Tartu on selle domeeni alamdomeen.

Kui domeen on registreeritud, siis saab juba ise luua sellele piiramatu hulga alamdomeene, mida seadistatakse iseteeninduses veebimajutusteenuse pakkuja juures.

Alamdomeene kasutatakse oma põhiveebi juurde lisaveebide loomiseks. Alamdomeen võib olla ka firma sisevõrgu jaoks, näiteks intranet.firmanimi.ee aadressilt saavad volitatud töötajad ligi firma sisevõrgule. Eraldi võib alamdomeeni taha paigutada ka e-poe, näiteks aadressile epood.firmanimi.ee.

Kas oma domeenist võib ka ilma jääda?

Kui oled endale domeeni registreerinud, siis jääb see sinu omaks tavaliselt nii kaua, kui tasud domeeni aastamaksu, mis pole palju (enamasti alla mõnekümne euro aastas). Domeeni kasutamist saab ise igal ajal tühistada, siis läheb see aadress mingi aja möödudes vabaks ning kõik, kes soovivad, saavad selle uuesti enda jaoks registreerida.

Kui unustad aastamaksu tasuda ja ei reageeri registripidaja meeldetuletustele, siis ühel hetkel muutub domeen samuti vabaks ja teised võivad selle endale registreerida.

Domeeni saab ka parkida, makstes selle eest väikest teenustasu, ilma et peaks domeeni juurde kodulehe tegema. Näiteks võid endale registreerida firmanimega seonduvad teised tipptaseme domeeni versioonid (.com, .biz jne), kuid kodulehte nendel aadressidel kättesaadavaks ei tee. See aitab ära hoida teiste poolt sama nimega aadresside registreerimist. Võid muidugi ka tellida domeeni suunamise, nii et need erinevad domeenid suunavad kõik põhiaadressile, näiteks aadressile firmanimi.ee. Paraku võib see kodulehe leitavusele otsingus halvasti mõjuda, sest näiteks Google hindab dubleeritud kodulehti kehvemini, kui originaalsisuga veebe.

Mida on veel hea teada?

Siin on mõned kasulikud lingid Veebimajutus.ee blogist, mida oleks hea domeeniteemaga tutvudes uurida:

Jaga
Nõuandja