Juba üheksandast Eesti ettevõtete sotsiaalmeediakasutuse uuringust selgub, et väga paljud väikefirmad toimetavad täpselt samamoodi. Ülevaate tulemustest teeb Milos Reklaami tegevjuht, sisulooja ja koolitaja Brit Mesipuu.

Põhjalik ülevaade räägib sellest, kes ettevõtetes sotsiaalmeediat teeb, kui palju sellele aega ja raha kulub ning millist rolli mängivad tasuline reklaam, suunamudijad ja meie uus igapäevane abimees – tehisintellekt ehk AI.

See ülevaade on kuldaväärt lugemine igale e-poe omanikule, väikefirma juhile või müügispetsialistile, kes soovib nutikamalt turundada.

Kes uuringus osalesid?

Uuringule vastas sel korral 150 ettevõtet. Kuigi see arv ei kata kogu Eesti ettevõtlusmaastikku, annab see hea ja praktilise läbilõike tänasest olukorrast.

Kõige agaramad vastajad tegutsevad jaekaubanduses (19,9%), kellele järgnevad hariduse, koolituste ja konsultatsioonide pakkujad ning meelelahutuse, kultuuri ja spordivaldkonna esindajad. Samuti oli esindatud reklaami- ja turundusvaldkond ning teenindus.

Käivete lõikes oli pilt meeldivalt kirju. Esindatud olid nii väiksema käibega ettevõtted (aastakäive 1001–10 000 eurot moodustas 24,7% vastajatest) kui ka suuremad tegijad (aastakäive üle 500 001 euro oli 20,7% vastajatest). Nende vahele mahtusid tugevalt ka 10 001–40 000 eurose käibega ettevõtted.

Allikas: Milos Reklaam

Turundaja: müütiline olend või reaalne kolleeg?

Selgub tõsiasi, et enamikus Eesti ettevõtetes ei olegi palgal eraldi turundusinimest. Lausa 72,8% vastanutest tunnistas, et turundus on kellegi teise lisaroll. See on oluline taustateadmine – kui turundus tehakse ära muu töö kõrvalt, kannatavad sageli nii järjepidevus kui ka tulemuste mõõtmine.

Väike vs suur ettevõte: väiksematest ettevõtetest pole eraldi turundajat lausa 88,2%-l. Suuremate ettevõtete seas puudub spetsiaalne turundaja umbes pooltel (53%).

Ise tehtud, hästi tehtud?

Kui räägime kontode haldamisest ja reklaamide seadistamisest, siis Eesti ettevõtja on tõeline Hunt Kriimsilm, kes teeb kõike ise.

85,3% ettevõtetest haldab oma sotsiaalmeediat täiesti ise. Vaid 3,3% tellib selle teenuse täielikult väljast ning 9,3% kasutab kombineeritud lahendust. Väikefirmade puhul on isetegemise protsent suisa 91,8%. Suuremad ettevõtted (kellest 77,3% teeb asju ise) ostavad veidi julgemalt teenust sisse või jagavad vastutust agentuuriga.

50,7% paneb reklaamid ise püsti. 28% ei tee üldse reklaame, 13,3% kasutab kombineeritud lahendust ja vaid 8% ostab seadistamise täisteenusena sisse.

Kui kontohaldus ostetakse sisse, on kõige populaarsemaks maksevahendiks bartertehing ehk tasumine toodetes/teenustes (35,2%). Rahalises väärtuses on levinuim tasu 100–500 eurot kuus (27,8%). Üle 5000-euroseid kuutasusid maksavad vaid üksikud.

Spontaansus valitseb, pikk plaan puudub

Sisukalender ja pikk etteplaneerimine kõlab hästi, aga reaalsus on teine. 62,7% vastanutest teeb postitusi ja reklaame spontaanselt, täpselt siis, kui tekib vajadus. Vaid veidi üle viiendiku (21,3%) planeerib sisu mõne nädala jagu ette ning terve aasta peale on plaan paigas vaid 1,3% ettevõtetest.

Huvitav on see, et spontaansus ei ole ainult väikefirmade mure (68,2%), vaid ka suuremad ettevõtted reageerivad sageli jooksvalt (54,5%).

Aega sotsiaalmeedia peale väga palju ei kulutata:

Kuni 2 tundi nädalas: 49,3% (väikefirmadest suisa 54,1%).
2–5 tundi nädalas: 33,3%.

Suuremad ettevõtted on valmis panustama veidi rohkem tunde, kuid üldpilt näitab, et sotsiaalmeedia on paljudele pigem väike ääretegevus, mis jätab sügavamaks sisuloomeks ja analüüsiks üsna vähe aega.

Seda kõike tehakse aga varasema kogemuse põhjalt, sest päris algajaid on vähe: enamik ettevõtteid on sotsiaalmeedias tegutsenud juba 2–5 aastat (30%), 5–10 aastat (22,7%) või lausa üle 10 aasta (20,7%).

Facebook on endiselt kuningas

Kuigi sotsiaalmeediamaastik muutub, istub Eesti ettevõtete jaoks troonil endiselt Facebook, mida kasutab aktiivselt 90,7% vastajatest.

Teisel kohal on tugevalt Instagram (74%). Järgnevad LinkedIn (24,7%) ja YouTube (24%). TikToki aktiivne kasutus on 18%, Pinterest, X ja Snapchat on pigem marginaalsed.

Kanalite valikul joonistub selgelt välja erinevus ettevõtete suuruse vahel. Suuremad ettevõtted on oluliselt aktiivsemad YouTube'is (40,9% vs väikefirmade 10,6%), TikTokis (25,8% vs 11,8%) ja LinkedInis.

Kuhu liigutakse aastal 2027?

Ka järgmist aastat planeerides näeb suurem osa (45,3%) peamise kanalina endiselt Facebooki.

Kuid pilt muutub mitmekesisemaks, eriti väikefirmade seas, kus nähakse peaaegu võrdselt potentsiaali nii Facebookil (36,5%) kui ka Instagramil (34,1%). Tulevikuplaanides hoiavad tugevat positsiooni ka LinkedIn ja TikTok.

Müügist uudisteni – miks me seal oleme?

Sotsiaalmeediat tehakse eeskätt selleks, et tuua sisse raha. Kõige levinum eesmärk on toodete ja teenuste reklaam ning müük (84,1%). Sellele järgnevad ettevõtte uudiste levitamine (67,5%) ja brändi tuntuse kasvatamine (65,6%). Sooduskampaaniate reklaam, konkurentide jälgimine ja töötajate otsimine on samuti pildil, kuid veidi tagasihoidlikumalt.

Pea pooled (49,3%) teevad sotsiaalmeedias tasulist reklaami. Siin on käärid väikeste ja suurte vahel märgatavad: suurematest ettevõtetest reklaamib end tasuliselt 68,2%, väiksematest vaid 34,1%.

Kuhu kaob raha?

Reklaamieelarved on valdavalt pigem väikesed: 100–500 eurot aastas (17,9%) või lausa alla 100 euro aastas (15,7%).

Suuremad ettevõtted panustavad julgemalt tuhandeid või isegi üle 10 000 euro aastas. Tulevikku vaadates ollakse pigem optimistlikud: 44,1% usub, et nende reklaamieelarve järgmisel aastal suureneb.

Lausa 48,2% vastanutest tunnistas, et nad ei tea, kuidas hinnata tasulise reklaami tulusust ehk ROI-d. See on selge vihje, et konversioonide mõõtmine ja numbrite lugemine on valdkond, kus Eesti ettevõtetel on tohutult arenguruumi. Reklaami tegemine on vaid pool võitu – oluline on teada, kas see reaalselt kliente ja oste toob.

Tasulise reklaami strateegias näeb umbes kolmandik sotsiaalmeediat täiendava kanalina, samas kui 28,7% jaoks on see peamine suund.

Koduleht ja SEO ei ole kuhugi kadunud

Veebimajutuse kohapealt on positiivne trend, et ettevõtted ei panusta ainult sotsiaalmeediale. Sotsiaalmeedia kõrval peetakse kõige olulisemaks oma kodulehte ja otsingumootoritele optimeerimist (SEO), mida kasutab 72,6% ettevõtetest.

Ka siin on suuremad ettevõtted sammukese ees, kasutades tunduvalt agaramalt e-posti turundust (62,1% vs väikeste 32,9%) ja veebireklaame (näiteks Google Ads). See näitab selgelt, et jätkusuutlik äri vajab korralikku "kodubaasi" ehk oma isiklikku veebilehte, kuhu sotsiaalmeedia liiklus suunata.

Mõjuisikud: kas suunamudija päästab päeva?

Suunamudijate turundust on proovinud umbes veerand (27,3%) vastanutest. Arveldamine käib peamiselt toodetes (barter), kuigi ligi 16% on valmis panustama ka üle 1001-euroseid summasid. Tulemustega jäädi üldiselt rahule – 54% leidis, et tasu vastas ootustele.

Vastustest küsimusele, keda valitaks tasuta kampaaniasse, joonistus vastustes selgelt välja üks nimi – Mallukas. Teda mainiti üheksal korral. Ülejäänud nimed, nagu Jesper Parve, Alar Karis, Urmas Sõõrumaa, Märt Avandi ja teised, said pigem üksikuid mainimisi.

Kõige olulisem õppetund siit? Vastustest kumas läbi, et paljad jälgijanumbrid ei loe. Nutikas ettevõtja otsib pigem suunamudijat, kelle auditoorium kattub täpselt tema toote sihtgrupiga ning hindab usaldusväärsust rohkem kui lihtsalt tuntud nägu.

AI on tulnud, et jääda

Tehisintellekt ehk AI ei ole enam ulmefilmide pärusmaa, vaid reaalne igapäevane tööriist. Vaid 6% ettevõtetest väitis, et nad ei kasuta AI abi.

Milleks tehisintellekti kasutatakse? Sotsiaalmeedia postituste ideede ja tekstide loomine on põhiline (77,2%). Huvitav on see, et väikefirmad (80%) on siin isegi agaramad kasutajad kui suured. Järgnevad kodulehe tekstide kirjutamine (64,4%) ja reklaamtekstid (63,1%).

Lisaks kasutatakse AI-d kokkuvõtete ja analüüside tegemiseks (52,3%), piltide loomiseks (40,9%) ja isegi turundusplaanide koostamiseks (36,2%). Vestlusakendes on AI osakaal veel pigem madal (10,7%).

Mis on AI suurim väärtus? Vastus on lihtne ja üksmeelne: aja kokkuhoid (88,5%). Lisaks nähakse AI-s suurepärast partnerit ajurünnakuteks ja ideede genereerimiseks (77,3%) ning võimalust õppida uusi asju (55,4%).

Eesti ettevõtja on sotsiaalmeedias väga iseseisev ja tegus, toetudes peamiselt Facebookile ja oma sisetundele. Kuigi igapäevase sisuloome kiiruses on tehisintellektist saanud hindamatu aja säästja, näitab uuring valusalt kätte analüütika puudujäägid – reklaame tehakse, aga nende reaalset tulusust sageli mõõta ei osata. Edukamad e-äri omanikud saavad aga aru, et sotsiaalmeedia üksi ei tee imesid, vaid parima tulemuse toob sotsiaalmeedia sidumine korraliku kodulehe, hästi läbimõeldud SEO ja teadlikult valitud partneritega.

Terve uuringu ja tulemused leiab siit.