Kui oled ostmas oma esimest disainiteenust, siis hea on alustada lihtsast asjast - selgeks tegemisest, mida üldse ostad ehk mis on disain? Disaini definitsioonist ja heast raamatust, mis disainiteenuse lahti seletab, räägib Tartu Ülikooli Pärnu kolledži külalisõppejõud brändijuhtimises ja teenusedisaini meetodites, brändistrateeg ja Kliendiuuringud.ee juht Mari Arnover.
Üks levinud vigadest, mida tehakse, on disaini kujutamine ainult sellena, kuidas asi välja näeb. Tegelikult aitab aga disain kindlaid probleeme lahendada. Hea (teenuse)disainer töötab kliendi jaoks välja hea lahenduse, mis kasvatab tellija äriedu.
Kes on see proff, kes teab, mida ta teeb, kuidas leida kogemusega tegija ning mismoodi teda ära tunda, sellest jagabki oma raamatus soovitusi disainer Mike Monteiro, kes peab oma disianibürood Mule Design Studio. Lisaks on disainiraamatute autor ka podcasti pidaja.
Sealsetest ohtratest nõuannetest toon välja kuus peamist soovitust raamatust, mis minu enda kogemuse põhjal disaineritega koos ligi 15 aastat töötades tunduvad kõige olulisemad.
1. Hea märk on see, kui disainer esitab küsimusi
Esimesed küsimused healt disainerilt võiksid olla sellised:
- "Mis on selle töö eesmärk?"
- "Kuidas see hakkab sisse tooma, mille nüüd disainin?”
Muidugi peaksid siis tellijal ka vastused olemas olema.
Kui aga disainer asub kohe küsimusi esitamata asja kallale, siis võib tulemus olla samuti pealtnäha ilus, kuid ei pruugi täida tellija tegelikku eesmärki, sest disainer ei tea sellest. Kui tulemus pole selline, nagu oled ette kujutanud, võibki jääda lõputult kujundusi tegema – ikka pole päris see, mida tahaks, aga ei oska öelda, mis just ei sobi.
Hea mõte on ka üle vaadata juba tehtud tööd erinevatest valdkondadest. Kui need on piisavalt eriilmelised, siis tähendab see, et disainer suudab sisse elada erinevatesse äriprobleemidesse ja saab neist aru.
Tellija ülesandeks on aga vastata kõikidele disaineri küsimustele võimalikult täpselt ning anda talle nii palju sisendit, et oleks võimalik mõista kogu ärilist seisu ja probleemi, mida on disainiga vaja lahendada.
2. Teine hea märk: disainer argumenteerib ja võtab sind kuulda
Üsna tihti võib juhtuda, et klient tahab midagi raudkindlalt, aga see ei täida tegelikult tema eesmärki. Kui klient on pähe võtnud kinnisidee midagi visuaalselt näha, siis õigele teele juhtimine eeldab vestlust ja argumenteerimist, milleks kõigil disaineritel ei pruugi olla selgroogu või kogemust.
Üks väga hea küsimus, mida töö tellijana võib alati disainerilt igas etapis küsida on selline: “Kuidas sa sellesse punkti jõudsid?”.
Vastus annab üsna hästi aimu, kui hästi on tegija eesmärgist juhindunud.
3. Sihtrühmast arusaam paneb paika tööde fookuse
Nii mina kui teised disainerid peame väga palju tegelema just klientidest aru saamisega ja nende mõtete, ideede ja vajaduste tõlkimisega. Ka raamatu autor on jõudnud sama tõdemuseni, et kliendiuuringud pole kindlasti maha visatud aeg, vaid äriedu tagatis. Nii ju tead sa kindlalt, millises suunas minema hakata. Oluline on ju see, millisele kliendile seda kõike tehakse.
Mulle pole ka just fookusgruppide tegemine kõige lõbusam osa tööst, sellepärast oli päris lõbus lugeda ka autori sarnast arvamust: "Ainus, mida fookusgruppidest õpitakse, on see kellel on kõige kõvem hääl."
Kliendiuuringuteks on siiski palju erinevaid võimalusi, mis tegijale palju rohkem tulu toovad kui koosolekutel oletamine, näiteks intervjuud.
4. Eelarve – kui see vajab rohkem aega, vajab see ka rohkem raha
Nii nagu igas valdkonnas, saab erinevatelt tegijatelt pakkumisi tehes hindu seinast seina.
Miks siis viis erinevat disainerit teevad tavaliselt nii sisult kui hinnalt täiesti erinevaid pakkumisi?
Põhjuseks on erinev kogemus ja teistsugused vaatenurgad. Keerulisemate probleemide efektiivne lahendamine nõuab kogemust ja see omakorda hoiab aega kokku. Kõigi elu teeb lihtsamaks see, kui ütled, millised on sinu ootused, milline on lahendamist vajav probleem ning kui suur on eelarve.
Samas tasub jääda paindlikuks ja kuulata professionaali soovitusi protsessi käigus, sest võib-olla ei osanud ise kõike kohe alguses arvestada.
5. Suhtle ausalt
Aus suhtlemine algab rollide ja ootuste jagamisest kuni selleni, et öeldakse selgelt välja, kui miski ei tundu õige.
Kui me aga jätame tellijana ütlemata, et ei saa aru või pole nõus, vaid igaks juhuks noogutatakse kaasa, et mitte asjatundmatust välja näidata, siis esiteks kaotatakse aega, teiseks usaldust ja kolmandaks kannatab tulemus, mida tõenäoliselt ei taheta ellu rakendada.
Milleks siis kogu see aja- ja rahakaotus? Mida ausam oled, seda parema tulemuse saad. Kui tundub, et kõik sujub liiga hästi, siis ilmselt on keegi jätnud midagi rääkimata.
Kui mängus on inimesed, võib ikka midagi ootamatut juhtuda, kuid oluline sellest rääkida enne, kui hilja.
6. Koostöö on alati kahesuunaline
Disain on üks omapärane valdkond, mille puhul kõik arvavad, et teavad, milline peab olema lõpptulemus. Isegi need, kes pole seda kunagi õppinud ega sellega kokku puutunud, võivad hakata arvama, mille tüüpiliseks väljenduseks on "Mulle see ei meeldi".
Kahjuks on see asjatundmatu arvamus, sest lahendust luuakse probleemi lahendamiseks ja konkreetsele sihtrühmale, mitte igaühele. Arvaja ei pruugi suure tõenäosusega olla see õige sihtrühm. Lase professionaalil teha oma tööd. Selles projektis on oma ärivaldkonna ekspert tellija ning just selles tuleb oma tööd hästi teha.
Kokkuvõtteks: kas selle raamatu lugemine hoiab suuremad jamad ära?
See võib nii olla, aga ei pruugi. Kuna tegemist on inimestega, võib ette tulla igasuguseid olukordi. Ka ise tuleb peeglisse vaadata.
Siiski tasub mõnikord ka oma sisetunnet usaldada ning tunnetada, mis on hea ja mis ei ole.
Hea koostöö aluseks on nagu teisteski valdkondades ikkagi kogemused, aus kommunikatsioon ja inimeste vaheline suhtekeemia.
