Kuidas asutada Eestis firma 24 tunniga?

Eestis on kõige levinum ettevõtlusvorm osaühing ning selle asutamine on tehtud e-äriregistris imelihtsaks. Kogu protsess ei võta rohkem aega kui 24 tundi.

“Ettevõtte loomise esimesed sammud algavad äriidee läbimõtlemisest ja analüüsimisest ning äriplaani kirjapanekust nende jaoks, kes hakkavad raha taotlema,” rääkis maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultant Saima Piisner, kes on ettevõtete nõustamisega tegelenud juba kümme aastat.

Tema sõnul tekitab läbimõtlemine enesekindlust ja paneb silma särama. “Tavaliselt on nii, et silm särab hästi konsultatsiooni alguses, aga kui see sära jääb lõpus ka püsima, siis on esimene märk paigas, et see äriidee tuleb ettevõtjal südamest,” tõdes Piisner.

Ettevõtte asutamise tehnilisest poolest rääkides soovitas konsultant enne ettevõtte asutamist teha ettevõtlusvormi ja ärinime valik. Ettevõtlusvorme on kuus: FIE, täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Kõige levinum on osaühingu kasutamine ning kõige vähem asutatakse usaldusühinguid.

Keeruline nimevalik

Piisneri sõnul on ärinime valik mõnikord üsna keeruline, kuna tänaseks on juba palju ettevõtteid registreeritud ning nime valik on jäänud kitsaks. Siiski, välisturule minejad panevad ettevõttele inglisekeelseid nimesid. Nime saadavust saab kontrollida äriregistri infosüsteemis.

Raamatupidamisteenuseid pakkuv väikeettevõtja Katrin Bouziane soovitas enne ettevõtte asutamisavaldusega alustamist valida oma ettevõtte tegevusala EMTAK-kood ja kontrollida, kas tegutsemiseks on vaja tegevusluba.

Kui ettevõtlusvormi ja ärinime valik on tehtud ning EMTAK-kood valitud, siis saab alustada osaühingu asutamist e-äriregistris. Selleks tuleb minna ID-kaardi või mobiilID-ga e-äriregistrisse. Ettevõte tuleb asutada notaris juhul, kui ettevõtte osakapital on varas või kui üks asutaja on välismaalane, kel pole Eesti ID-kaarti või siis, kui ettevõte tegutseb alal, kus on vaja taotleda eelnevalt tegevusluba.

Ettevõtte asutamine on tehtud e-äriregistris väga lihtsaks, kuid küsimused võivad tekkida põhikirja koostamise juures.

“Põhikiri paneb inimesi mõtlema, kuid see on tüüppõhikiri ja seal pole väga palju valikuid. Kui asutajaid on üks, siis on lihtne ja etteantud põhikirja palju muutma ei pea. Enamasti sobivad kõige esimesed pakutud variandid. Kui ettevõttel on kaks või enam asutajat, siis tuleb läbi mõelda otsustamise protsendid, kellel on rohkem otsustamise õigust ja kellel vähem,” selgitas raamatupidaja.

Osakapitaliga võib viivitada

“Kui ettevõte tegutseb erinõuetega tegevusalal, kus on vajalikud tegevusload, siis seda ettevõtet ei saa kiirmenetluse käigus asutada ning tüüppõhikirja kasutada ei saa. Need on peamiselt keskkonnaga seotud tegevusvaldkonnad,” lausus Bouziane.

Kui asutamisavaldus on täidetud ja põhikiri koostatud, suunab e-äriregistri leht ettevõtte asutaja  

otse osakapitali sissemakset tegema ning seejärel riigilõivu tasuma. Osaühingu asutamise puhul on minimaalseks osakapitali suuruseks 2500 eurot, mis tuleb asutamisel maksta ettevõtte stardikontole. Lisaks osakapitali sissemaksele tuleb tasuda ettevõtte asutamise eest riigilõiv 190 eurot.

“Täna ei pea kohe osakapitali sissemakset tegema. See on mugav situatsioon alustamisel, kuid selle kohta jääb märge, et ettevõte on asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata,” märkis Piisner.

“Loodava ettevõtte stardikonto on mõistlik avada pangas, kus asub ka ettevõtja erakliendi konto, sest muidu tuleb osakapital kanda kohtu deposiitkontole,” soovitas Bouziane.

Stardikonto enne pangakontot

LHV kontorite juhi Kadri Kiiseli sõnul saab ettevõtet asutada ettevõtjaportaalis või notari juures ning osakapitali sissemaksega või sissemakseta.

“Stardikonto on vajalik ainult rahalise osakapitali sissemakse tasumiseks ja stardikonto loomiseks on kliendil samuti kaks varianti – kui ta alustab ettevõtjaportaalis ettevõtte asutamist, saab seal järjest kohe ka stardikonto luua, või siis tuleb tulla LHV kontorisse,” lisas ta.

Mõlemal juhul registreeritakse konto, seejärel peavad kõik asutajad tegema asutamislepingus märgitud osakapitali summa suuruse sissemakse stardikontole selgitusega „osakapitali sissemakse“. Kiisel rõhutas, et sealjuures on väga oluline, et kanne on tehtud asutaja arvelduskontolt ehk maksja on õige isik. Peale sissemakse(te) tegemist tuleb äriregistrile saata panga kinnitusega maksekorraldus ja seejärel kantakse ettevõte äriregistrisse.

Kiisel toonitas, et kui ettevõte on asutatud notaris, ei saa stardikontot ettevõtjaportaalis luua ning siis tuleb tulla kontorisse. Kontoris piisab kui kohal on üks asutajatest või juhatuse liige, kui asutamisdokumentatsioonis on see märgitud. Seejärel vormistab ettevõtte asutaja konto ja seejärel teeb sissemakse. Pärast seda saadetakse maksekorraldus registrile ja registreeritakse ettevõte.

“Kui ettevõtte on äriregistrisse kantud, tuleb stardikonto ümber vormistada kliendilepinguks. Kui esindajal on digitaalse allkirja võimekus, saab LHV puhul seda teha meili teel ja ei pea uuesti kontorisse tulema,” lausus pankur.

Ettevõtte asutamine ei võta rohkem aega kui 24 tundi – ehk see aeg, mis kulub asutamisest kuni äriregistrist vastuse saamiseni ettevõtte registreerimise kohta. Pärast ettevõtte registreerimist tuleb teha maksuametis ettevõttele e-maksuameti leping ning kui ettevõtja maksab endale töötasu või palkab töötajaid, siis tuleb need registreerida töötajate registris.
 

Ettevõtte asutamise põhisammud:

Allikas: maakondlikud arenduskeskused

Jaga
Nõuandja