Äriplaani kirjutamine aitab vältida vigu tulevikus ning annab tunnetuse, kas ikka tahetakse seda konkreetset äri teha, sõnas EASi ettevõtluse keskuse võtmekliendi haldur Siiri Sänn.
“Mõistlik on äriplaan kirjutada kõigil, kes plaanivad oma tegevuse tulemusel raha teenida. Äriplaaniga seab ettevõtja endale eesmärgid ja kui eesmärgid ei ole kirjapandud, siis kuidas ta teab, kas ta on need saavutanud näiteks kolme aasta pärast?” küsis Sänn.
“Äriplaani all ma mõtlen reaalselt plaanitavate tegevuste ja plaanitavate rahavoogude nagu tulud ja kulud kirjapanekut, mitte ilukirjanduslikku teost kellegi kolmanda jaoks,” nentis ta.
Kui olla enda vastu aus ja kõik plaanitav ka kirja panna, siis on see Sänni sõnul näiteks nagu peeglisse vaatamine kiirel hommikul, kui äratuskell ei helisenud. Peegel on erapooletu ja sealt on näha, kas esimesed esemed, mida kapist selga panime ikka sobivad omavahel ning kas kamm on ikka juustes käinud.
Kui panna kirja kõik oma tegevused ausalt, siis näeb kui palju neid tegelikult on ja milline on ajagraafik. Kui sinna juurde veel lisada rahanumbrid, siis näeb palju peab teenima, et saaks kulud nulli või kas selliste kuludega saab üldse plaanitavat toodet-teenust müüa. “Näitlikult võib siia tuua ju veel ka näite majaehitusest, kus katust ei saa tellida enne kui majal ei ole projekti,” lisas ta.
“Selliseid pisiasju ilmub äri- või tegevusplaani koostamisel päris palju välja ning kuulates ettevõtjaid, siis päris tihti kuulen, et oleks pidanud ikka detailsemalt asjad läbi mõtlema ja kirja panema. Inimene mõtleb keskmiselt 66 tuhat mõtet päevas ja suuremosa on ühed ja samad mõtted, seega kirja pannes keskendume me just sellele, mis vaja ja näeme, mis kohad on läbimõtlemata või millele peaks veel keskenduma,” lausus ekspert.
Arvesta äriplaanis omaniku soovidega
Äriplaan või tegevuskava on vaja kirjutada eelkõige enda jaoks, et olla valmis selleks, mis ees ootab. “Olles pikalt tegelenud ettevõtete plaanidega, siis julgen öelda, et kõige parema tulemuse saab siis, kui teha plaani endale, arvestades vaid enda ehk siis omaniku soovidega. Tõenäosus, et äri õnnestub on suurem siis, kui ollakse ausad ise enda ja oma lootuste ning ootuste osas,” tõdes ta.
Teistele äriplaanide kirjutamisega kiputakse näitama just seda ilusat poolt, mis teisele poolele meeldida võiks. Nii ei hinnata realistlikult oma tegevusi ja sellisest plaanist ei ole äri tegemisel kasu. Omades kindlat tegevuskava, on lihtsam keskenduda just sellele, mis on oluline. Kui omanikke on rohkem kui üks, siis äriplaani kirjapanek annab selguse, kas tee eesmärgini on kõigile osapooltele üheselt mõistetav. Kui tegevuskava on olemas, siis on ka hiljem lihtsam analüüsida, kuidas läks ja mida peaks muutma.
“Äriplaani läbimõtlemine aitab vältida vigu äri tegemisel ja säästa nii aega kui ka raha. Mõistes oma äri ja kliente, oskame kiiremini ja paremini reageerida kiirelt muutuvas maailmas,” tõi Sänn välja kasutegurid, mida äriplaani kirjutamine annab.
Tegevuskava tehes on näha, kui palju on tegevusi ja millised on kulud ning millisel ajavahemikul. Kui tegu on uue ideega, siis see on võimalus riskivabalt mängida läbioma äriidee ja testida erinevaid stsenaariume. Kui kirja pannes selgub, et kulud ületavad tulusid ja kulude kokkuhoidu pole võimalik teha, siis on see märk, et see idee vajab veel läbimõtlemist. Kindlasti annab äriplaani kirjutamine tunnetuse, kas ikka tahetakse seda konkreetset äri teha. Reaalses elus on palju juhtumeid, kus äriplaani kirja pannes avastatakse hoopis teised huvipakkuvad teenused või turud. Samuti annab äriplaani kirjutamine ülevaate riskidest, mis omakorda annab võimaluse varakult riske maandada ja seeläbi raha kokku hoida.
Alusta eesmärkidest
Nii nagu seatakse endale isiklikud eesmärgid, tasuks esmalt kirja panna ka loodava äri eesmärgid. Esmalt omaniku eesmärgid ehk kui palju raha ettevõttesse panustatakse ja millise aja jooksul ning kui palju see peaks tulu tagasi tooma. Sealt saavad alguse ettevõtte eesmärgid ja strateegiad. Eesmärkide mõtestamiseks sobib hästi SMART reeglistik, kus hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja annab motivatsiooni tegutsemiseks.
“Eesmärgid on nagu unistused, millel on tähtaeg. Eesmärgid panevad tegutsema ning annavad tegutsemiseks motivatsiooni. Hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja tulemus on motiveeriv, mille nimel soovitakse pingutada,” märkis ekspert.
Hea eesmärk on:
Spetsiifiline (Specific) – konkreetne, arusaadav ja tulemusele suunatud
Mõõdetav (Measurable) – mõõdetav ehk saan hästi aru, kas olen eesmärgini jõudnud
Ajastatud (Agreed) – kokkuleppeline või tean, millal eesmärgini jõuda
Realistlik (Realistic) – reaalselt saavutatav ega jää vaid unistuseks
Täpne (Timed) – hästi ajastatud ja sõnastan täpselt, ei valgu laiali
Näiteks: ”2. mai 2018 aastal olen valmis kirjutanud oma äriplaani.”
Eesmärgistamine ei ole üksiktegevus, vaid on etapiviisiline ja integreeritud protsess, mis järgib pideva parendamise tsüklit – Demingi ring ehk pideva paranemise tsükkel.
Küsimusele, et millise ajamahuga tuleks äriplaani kirjutamisel arvestada, vastas Sänn, et kui teema on põhjalikult läbimõeldud, siis on see vaid kirjutamise vaev. Kui kirjutamise käigus selgub, et nii mõnigi asi on läbimõtlemata, siis läheb täpselt nii palju aega kui kaua võtab aega teemade läbitöötamine. “See võib olla mõnest tunnist mõne nädalani, suurte projektide puhul aga võib olla veel pikem aeg,” lisas ta.
Millest koosneb äriplaan?
Äriplaan peab Sänni sõnul kajastama kõiki aspekte, mis on loodava idee realiseerimiseks vajalik. “Kui teha äriplaan iseendale, siis soovitan käia läbi kõik hetked ideest kuni toote või teenuse jõudmisest kliendini ning isegi sealt edasi.”
Kui äriplaani koostatakse kolmandale isikule, siis peab äriplaan vastama kõigile kolmanda osapoole nõuetele. Heaks abimeheks on siin enda asetamine teise rolli ja kirjutatud äriplaani lugemine end investori rolli asetatuna, ehk siis hinnata seda, kas investorina paigutaksid oma raha sellesse ettevõtmisesse. Visuaalselt saab oma äriidee ka ühele lehele koondada ja selleks sobiks hästi Business Model Canvas, mis on loominguline tööriist oma ettevõtte ärimudeli testimiseks: alexosterwalder.com, Online tööleht Veebist leiab ka palju eestikeelseid variante ja tõlgendusi.
“Olulised punktid on äriidee, visioon ja keskkond, kus tegutsetakse ning seda mõjutavad tegurid. Lisaks veel toote või teenuse kirjeldus koos lisateenustega ning olulised partnerid, kes on seotud toote või teenuse pakkumisega. Olulised on ka kliendid ja konkurendid. Kui on plaanis on oma toote ja teenusega minna Eestist välja, siis tuleb arvestada, et välisturul on hoopis teine kultuur ja loomulikult konkurendid, rääkimata klientidest, kelle ootused võivad olla teistsugused. Kindlasti peaks tegema ka riskianalüüsi, finantsprognoosid ning tegevuskava,” selgitas ta.
Tüüpvigadest rääkides märkis ekspert, et ettevõtjad ülehindavad oma tulusid ja alahindavad kulusid ning ka ajagraafikud on ebarealistlikud. “Tihi koostatakse pealiskaudsed analüüsid ja kui selle baasil teha otsuseid, siis võimenduvad kõik riskid. Kui ka riskianalüüs on ainult moepärast tehtud, siis on teekond õnnestumiseni pikk,” hoiatas ta.
Taotluste menetlemisel võib tüüpveaks nimetada: „Ise tean aga kirja ei pane“. See tähendab, et kirjeldatakse midagi aga pole aru saada mida. “Tugev äriplaan on lühike ja konkreetne ning annab selge pildi, kuidas oma toote või teenusega turule jõutakse ehk kuidas hakkab raha liikuma,” lausus Sänn.
Kui alustada äriplaani kirjutamist EAS-ile, siis abivahendiks on: EAS-i äriplaani koostamise juhend.
EASi materjalid: eas.ee/alustav/ari-planeerimine/ariplaani-koostamine
