Kuidas valida ettevõttele nimi?

Nimi ei riku meest, kui mees ise oma nime ei riku – sama kehtib ka ettevõtete puhul. Siiski tasub leidlikkus ärinime valikul ennast ära, sest huvitav ja originaalne nimi on ärile kasulik, leiavad eksperdid.

“Ärinime panekul sõltub kõik sellest, et milleks seda vaja on. Kui tegemist on B2B allhanke-ettevõttega ja firmal pole oma lõpptoodet, siis pole põhimõttelisel mingit väga vahet, mis on firma nimi. Jaetarbijale suunatud väljund on aga palju olulisem,” märkis agentuuri Brand Manuali asutaja ja brändistrateeg Kaarel Mikkin. Tema sõnul peaks ettevõtte nimevalikul kindlasti mõtlema sellele, et kellele oma toodet või teenust pakutakse.

“Tihti üritavad ettevõtjad panna sellist nime, mis ütleb täpselt ära, millega ettevõte tegeleb ning mis keskendub teenuse või toote sisu kirjeldamisele,” lausus loovagentuuri Velveti asutaja ja disainijuht Janno Siimar. Üks suurimaid vigu nimede ja sloganite väljamõtlemisel ongi see, et sinna tahetakse kogu maailm sisse panna – kasvõi 15 erinevat teenust.

“Sellega pannakse esiteks nimele liiga suur koormus. Nimi on ettevõttest rääkimisel või tema turundamisel lihtsal üks tööriist, üks paljude hulgast, ning kui me paneme ühele tööriistale liiga suure koormuse, siis ta väsib ära,” rääkis ta.

Teine viga on Siimari sõnul nö trikitamine, et teha ennast huvitavamaks või võetakse kasutusele mingi klišee, kuna see on inimestele juba tuttav. “Näiteks on Eestis igasuguseid paradiise – aiaparadiisist kuni plaadiparadiisini välja, kuid seal pole mingit originaalsust,” tõdes ta.

Atraktiivne vs praktiline

Siimari ütlusel on ettevõtte nimevalik sageli mäng atraktiivsuse ja praktilisuse vahel. Näiteks kui ettevõtja müüb klaasi, siis on hea, kui sõna klaas on nimes, sest siis saavad inimesed ilma pikalt süvenemata aru, et sa müüd klaasi. Kuid täiesti vabalt võib seda klaasifirmat nimetada ka kuidagi teistmoodi. “Tuleb lihtsalt arvestada selle pingutusega, et inimestele tuleb selgeks teha, mida see firma nimi tähendab ning pika aja jooksul hakkab see võrdsustuma klaasiga,” selgitas ekspert.

Tõsi, kui firma nimi sisaldab sõna klaas, siis on see küll lihtsam, kuid samas on keerulisem teistest konkurentidest eristuda. “Mäng käib alati praktilisuse ja originaalsuse piiri peal. Originaalne ei ole kunagi praktiline, kuid originaalne võib olla kasulik ja huvitav,” tõdes Siimar.

Hea ärinime kolm tunnust:

Allikas: Janno Siimar, Velvet
 

Ärinime kaheksa enimlevinud tüüpi:

  1. Tegijat või teenuspakkujat kirjeldav nimi nagu Eesti Energia – on aru saada, et kus ja mis valdkonnas ettevõte tegutseb.
  2. Toodet või teenust kirjeldav – Leibur on väga hea näide, nimes on viide leivale.
  3. Isikunimest tulenevad kaubamärgid nagu Ivo Nikkolo või Endover – ettevõtted, mis on nime saanud omaniku või asutaja järgi.
  4. Toote pakutavat efekti kirjeldav kaubamärk nagu Blender – see kirjeldab hästi toote loomist.
  5. Nimi võib rääkida sellest, mida sul ei ole nagu No Bananas – banaane sealt ei saa, küll aga maasikaid.
  6. Legendi või ajaloo taustaga kaubamärgid nagu Vana Tallinn ja Kalev.
  7. Asukohale või päritolule viitavad kaubamärgid nagu Saku – Saku on Eestis üks tugevamaid asukohapõhiseid kaubamärke.
  8. Teise tähendusega sõna, nagu näiteks raamatupood Apollo, mille nimi ei räägi raamatutest. Või Apple, mis räägib õuntest, mitte tehnoloogiast.

.. või on nimi täiesti abstraktne täheühend või lühend (kui seda on võimalik registreerida).
Allikas: Kaarel Mikkin, Brand Manual

Valiku tehniline külg

Kui läheneda nimevalikule tehnilise poole pealt, soovitas Kaarel Mikkin panna paika esiteks nime kriteeriumid ja vajadused ning alles siis algab nimevaliku loov osa. Selles etapis tasub lasta lennata kõikvõimalikel ideedel, mis ettevõtte kriteeriumitele ja vajadustele vastavad ning pärast seda algab terade sõelumine sõkaldest. “Kõik rumalad ideed visatakse välja ja jäävad need, mis sobivad. Põhjalikumalt hakatakse kontrollima neid nimesid, mis meeldivad,” selgitas ta.

Nimede kontrollimiseks on olemas avalikud kaubamärgiregistrid, äriregistri nimeotsing, Google ja domeeniotsingud. Nimevaliku kriteeriumites tuleks paika panna ka see, kui paindlik on klient veebiaadressi valimisel, kas selleks sobib .com või mõni muu domeen.

“Kui sa leiad nime, millel on vaba .com aadress, siis on 99-protsendiline tõenäosus, et sellise nimega kaubamärki maailmas ei eksisteeri ja selle võib endale ära registreerida. Kuid leida endale täna normaalse, lühikese, lihtsasti loetava ja hääldatava nimega vaba .com aadressi on praktiliselt võimatu – proovige leida mõni vaba 5-täheline .com, mis oleks loetav ja hääldatav!” lausus Mikkin.

Taustauuring välisturgudel

Välisturgudele pürgijad ei tohiks unustada keelelise tähenduse kontrolli. “See on viga, mida paljud ettevõtjad teevad, kas unustatakse ära või hoitakse selle arvelt kokku. Näiteks mõnel tulevasel sihtturul võib üks nimi tähendada midagi väga halba või rumalat või on sarnane mõne teise turul tegutseva kaubamärgiga,” märkis Mikkin.

Brand Manual pakub kliendile tavaliselt välja nimevariantidest sõelutud nimekirja, kus on vähemalt kolm-neli nime. Need nimed on ettevõtte sihtturgudel kontrollitud nii keeleliselt kui tähenduste poolest ning samuti konkureerivate kaubamärkide suhtes.

“Tavaliselt sobib üks nimi hästi. See on lõpuks suhteliselt ratsionaalne harjutus, emotsionaalne voor on alguses. Kuid lõpliku sõna ütleb patendivolinik – registreeritakse see nimi, mida saab kasutada, mitte see, mis kõige rohkem meeldib. Sellepärast tulebki valida kolm-neli varianti,” rõhutas Mikkin.

Kui aga ettevõte tegutseb nii Eestis kui välisturgudel, siis soovitab ta nime valida primaarse turu järgi. Erinevaid brändinimesid Mikkin ei soovita. “Mida rohkem on brändinimesid seda raskem ja kallim on neid üleval pidada, seetõttu on alati parem, kui neid on vähem. Kui Eesti turg ei ole ettevõtte jaoks primaarne turg, siis tuleb leppida olukorraga, et kohalikul turul on ebamugavam, kuid põhiturul töötab nimi laitmatult,” selgitas ta.

Mikkini sõnul on kindlasti lihtsam ja odavam investeerida aega nime loomisesse, teha seda õigesti ja perspektiiviga ning võimalikud riskid ära maandada. “Kui olete nime kontrollimata jätnud, kaubamärgi turule toonud ja peate seda siis kellegi vaidlustuse tõttu muutma hakkama, siis see on üks väga kallis tegevus,” hoiatas ta.

Samuti soovitab nimevaliku jaoks aega varuda Janno Siimar. “Ettevõte on nagu laps, sa võid talle kohe Toomas nimeks panna, aga hiljem on ta hoopis Peetri nägu. Nimevalikul ei tasu kiirustada, vaid tasub aega varuda,” rõhutas ta. Siimari sõnul aga ei riku nimi meest, pigem vastupidi. “Hea ettevõte suudab iga nimega toimetada ja kehva nime pärast pole keegi veel pankrotti läinud,” märkis ta.

Nime kontrollimine ettevõtjaportaalis

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kommunikatsioonijuht Heilika Kutsch:

“Ettevõtjaportaalis uue ettevõtja asutamiseks avalduse esitamisel, annab portaal nime sisestamisel märku, kui väga sarnane ärinimi või kaubamärk on varasemalt juba registrisse kantud, kuid ei keela valitud nimega avaldust registrile esitamast.

Pärast esmakande avalduse esitamist vaatab selle üle registripidaja ja kui soovitav ärinimi on sama kirjapildiga juba registrisse kantud või väga sarnane mõne registreeritud nime või kaubamärgiga, teeb registripidaja nime korrigeerimiseks määruse. Seejärel tuleb registrile esitada muudetud nimega esmakande muutmise avaldus. Esitatud andmete korrigeerimiseks, kui on tehtud määrus, on esmakande muutmise avalduse esitamine riigilõivuvaba.

Ärinimi peab alguses või lõpus sisaldama õiguslikule vormile viitavat eestikeelset täiendit või lühendit, näiteks osaühing või OÜ. Sellise kirjapildiga, nagu esitatakse esmakande avalduses ärinimi koos õigusliku vormi täiendiga, kantakse ühing registrisse. Seega saab ettevõtja ise avalduse täitmisel valida/määrata, kas nimi kantakse registrisse õigusliku vormi lühendiga, kas OÜ nime ees või lõpus või pikalt välja kirjutatud täiendiga nagu näiteks "Osaühing" nime ees või lõpus.”

Viiteid nimevaliku tegemiseks ja eelnevaks kontrollimiseks leiab RIK nimepäringust: ariregister.rik.ee/nimeparing

Jaga
Nõuandja