Tarkvarapõhised või teenusepõhised veebilahendused - mida võtta, mida jätta?

Kas olete näinud YouTube’is reklaami WordPressi kasutamiseks? Ei ole? Aga Wix’i kasutamiseks? Ilmselt liigagi palju. Mis on vahet tarkvarapõhistel ja teenusepõhistel veebilahendustel?

Seega - Wordpress, Drupal, Joomla või Voog, Wix, Squarespace - mis neil vahet? Miks mõnikord on teenusena võetav veebileht parem, mõnikord aga sisuhalduslahendus, mille peab serverisse paigaldama? Uurime, millised plussid ja miinused erinevatel lahendustel on.

Kingsepp ja rätsep pole enam massidele

Nii nagu peaaegu keegi tänapäeval endale kingsepalt kingi tellimas ei käi (kuigi kindlasti on ka erijuhtumeid), nii ei lasta tänapäeval ka ise endale nullist veebilehte ehitada. Kõike päris algusest ehitada on liiga kallis. Ja kui mitte alguses, siis aja jooksul läheb “kingsepatööna” valminud veebilehe uuendamine ajamahukaks ja sellega ei pruugi igaüks hakkama saada.

Sellise veebilehe meistreid on ka välja vahetada keeruline - teadmised kogunevad ühele arendajale ja teistel selle lahenduse äraõppimiseks kulub palju aega ja raha.

Just sellepärast ongi juba pikemat aega paljud veebilehed enamasti mõne tarkvaraplatvormi põhised - tuntuimad neist on kindlasti WordPress, Drupal ja Joomla.

Miks platvorm on turvaline valik?

Platvormid pakuvad kohe valmis tööriistu otsimootorite optimeerimisest poodide ja makselahendusteni ning suruvad ka arendajad konkreetsematesse raamidesse - ei lase leiutada jalgratast, vaid annavad standard-tööriistad lahendusteks, mis teeb ka uuele arendajale kergemaks mõne teise tehtud projekt üle võtta.

Kui algul pidid kasutajad tarkvarapõhiseid veebilahendusi ise installima, siis tänaseks on levinuimad sisuhaldussüsteemid (näiteks Wordpress) veebimajutuses installitavad mõne hiireklõpsuga ja isegi mõni aeg tagasi probleemsed tundunud turvaparandused, mida unustati pidevalt õigel ajal paigaldada, on tänaseks tunduvalt lihtsamini paigaldatavaks ja isegi poolautomaatseks muutunud, sest Wordpress suudab end ise paigata ehk turvauuendusi installida.

Vähem levinud teistel sisuhaldustarkvaradel on uuendamine veel natuke riskantsem, aga auke ärakasutavaid pahalasi on vähem levinud sisuhalduslahendustel samuti oluliselt vähem. Turvaparandustest loobuda ei tohi siiski ka nende puhul.

Tarkvarapõhine veebilahendus on piisavalt hea täislahendus suhteliselt kiireks tööks, käed pole samas lõpuni seotud ei ühe arendajaga (“kingsepatöö”) ega ka ühe teenusepakkujaga.

Wordpressist keerulisemaid järgmisi tasemeid - rohkem tööd, aga ka rohkem võimalusi - pakuvad näiteks Drupal, Joomla, Typo3 ja teised kõrgema taseme keerukamad sisuhaldused. Sellest omakorda veel järgmine tase on raamistikud nagu Laravel, Symphony ja nendel põhinev rätsepatöö, mis võtab küll enam aega, kuid annab samuti partneri valikul oluliselt vabamad käed võrreldes sellega, kui tellida arendus nullist.

Wordpress sisaldab nii eksportimise kui importimise tööriistu oma kodulehe muule platvormile viimiseks. Kõige paremini toimivad need küll Wordpressi siseselt, näiteks uude serverisse samuti Wordpressi platvormile kolides. Kuigi kehva Wordpressi partneri puhul võib ka siin probleeme tulla - kui näiteks vana lehte on ehitatud Wordpressi standardeid ja põhimõtteid mitte järgides. Mõned agentuurid kuhjavad oma töö plugin´ide ja varjatud lisaelementidega üle - tulemuseks on aeglus ja aja jooksul uuendamata pluginatest tulenevad turvariskid. Teenusepõhistel lahendustel sellised vead tavaliselt puuduvad.

Teenusepakkujad - mugav kuumaksupõhine lahendus

Lisaks sisuhaldustarkvaradele trügivad turule erinevad teenusepõhised pakkujad - näiteks Wix, Voog või Squarespace. Mõnikord üsna agressiivse turundusega peale lendavad veebilehe loomise teenuste pakkujad väidavad, et nende teenusega saab igaüks väga lühikese ajaga just endale sobiva veebivärava luua. Tõepoolest - saab, aga tegelikult on ka WordPressi omaaegse suure populaarsuse tõusu põhjus sama - ka ka sellega saab pea igaüks luua oma vajadusteks ise väga kiiresti töötava veebilehe.

Kuid teenusepõhiste lahenduste plussideks on kiired täislahendused - karbitooted, kus on kõik enim vajalikud asjad juba olemas ja seadistatud, aga spetsiifilisemad vajadused võivad nõuda juba tõsisemat tööd.

Samas - platvormid vajavad siiski enamasti kogemustega inimest. Wordpressi saab küll igaüks käivitada, aga tahaks siiski näiteks kodulehe välimust oma vajadustele vastavaks muuta või vähemalt lisada võimaluse mitmekeelsuseks.

See viimane on Wordpressi üks miinustest Eesti kasutajate jaoks, kuna vaikimisi on sisuhaldus ainult ühekeelne ja mitmekeelsuse korralikumad pluginad maksavad raha. Kui oma Wordpressi haldust ise teha, tuleb näiteks 21 või 79 dollarit aastas maksta ühe levinuima Plugin´i “WPML” eest, mis väiksemale hobifirmale on tülikam ja kulukam.

Lihtsam oleks see juba mõnest agentuurist koos Wordpressi haldamise teenustega võtta. Samas aga Voog, mis on Eestis tehtud ja mitmekeelsusele kohe alguses suunatud või ka Wix pakuvad mitmekeelsuse tuge kohe teenuse põhipaketis. Wixil on see küll peidetum, kuid teatud pingutusega siiski võimalik. Ingliskeelseid kasutajaid mitmekeelsus enamasti ei huvita - neile jätkub ühekeelse maailma klientidest. Voog kui Eestis tehtud lahendus on aga pidevalt arendatav ka mitmekeelsuse osas ja selle paigaldamine on lihtne.

Kuidas kolida?

Teenusepõhiste veebilahenduste probleemiks võivad olla kolimisraskused - ühe väljavalitu pealt ära kolida mõne sisuhaldussüsteemi peale võib olla keeruline. Olemasolevast tuntud sisuhaldusega veebist artiklite ja struktuuri importimine mõne teenusepakkuja juurde on aga pakkujatele oluline, sest laiendab kasutatavust, kuid oma andmete hiljem teistpidi sealt väljaviimine ei ole teenusepakkuja huvides. Viisakamad teenusepakkujad seda küll võimaldavad, aga see on keerulisem protseduur.

Pigem pakuvad selleks võimalusi kolmandad osapooled, kes näevad näiteks Wix’ilt Drupali või Wordpressi peale kolimises oma teenustele uusi võimalusi.

Voog lubab küll oma lehti alla laadida, aga otsest migratsiooni näiteks Wordpressi peale ei paku, küll aga vastupidises suunas.

Samuti on teenustel kindel partner, kelle poole pöörduda ja kes probleeme lahendab, tarkvarapõhistel lahendustel on küll võimalikke tegijaid palju ja ka ise saab teha, aga kui vahetad partnereid, siis puudub konkreetsem vastutus. Eelmise tegija esmalt silma mitte paistnud vead võivad järgmisele palju töötunde juurde tekitada. Teenusel on siinkohal pluss - vastutus on ühene.

Nagu näha, on kõigil variantidel omi plusse ja miinuseid. Seega tasub neid kaaluda ja lõpuks leida, millise lahenduse plussid miinuseid rohkem üle kaaluvad ning kas tarkvarapõhine lahendus või teenusepõhine on see õigem.