Arved laekumata? Kõik, mida pead teadma viivistest ja nende arvutamisest

Iga väikeettevõtja, e-poe omanik või vabakutseline on tõenäoliselt kokku puutunud olukorraga, kus tehtud töö või saadetud kauba eest esitatud arve maksetähtaeg kukub, aga pangakontol valitseb endiselt tühjus. Hilinenud arved ei ole pelgalt ebameeldiv juriidiline detail – need mõjutavad otseselt sinu ettevõtte rahavoogu ja igapäevast kindlustunnet. Kuidas sellises olukorras käituda, seda selgitab Illimar Tambek Sliptreest.

Millisel juhul ja kui palju saab kliendilt viivist nõuda, ilma et see rikuks häid ärisuhteid? Teeme keerulise juriidika selgeks, et saaksid oma õigusi kaitsta enesekindlalt ja korrektselt.

Pane tähele: See artikkel annab edasi üldist infot ega asenda professionaalset õigusnõu. Suuremate võlgnevuste või keerulisemate vaidluste korral tasub alati konsulteerida juristiga.

Kiire ülevaade: mis on mis?

Kõige olulisem on määrata mõistlikud määrad, sest seadus neid otseselt ette kirjutanud pole.

• Viivis on hüvitis, mida võlausaldaja võib nõuda lisaks põhivõlale, kui arvet ei tasuta õigeaegselt.
• Seaduslikku maksimumi pole: Eestis ei ole universaalset seadusega määratud päevast piirmäära (stiilis "kuni X% päevas").
• Seadusjärgne viivis: kui lepingus pole määra kokku lepitud, rakendub seadusjärgne viivisemäär, mis on seotud Euroopa Keskpanga intressimääraga.
• Mõistlikkus on peamine: ebamõistlikult kõrge viivise võib võlgnik vaidlustada ja kohus seda vähendada.
• Kuidas seda arvutada? Valem on lihtne: võlasumma × päevane viivisemäär (%) × viivitatud päevade arv.

Viivis ja viivisemäär, mis need on?

Lihtsalt öeldes on viivis rahaline hüvitis selle eest, et klient maksab sulle kokkulepitust hiljem. See pole mõeldud karistusena, vaid pigem distsiplineeriva vahendina. Ühtlasi annab see kliendile selge signaali, et maksetähtaeg pole lihtsalt sõbralik soovitus, vaid siduv kokkulepe.

Viivisemäär on protsent, mille alusel seda hüvitist arvutatakse. Igapäevases äripraktikas näeme seda enamasti päevase määrana (näiteks 0,02% päevas), mis tähendab, et iga hilinenud päeva eest lisandub tasumata põhisummale väike lisatasu.

Kui suurt viivist on sobilik küsida?

Ettevõtjatevahelistes (B2B) ärisuhetes annab seadus üsna vabad käed – kindlat ülempiiri paika pandud pole. See aga ei tähenda, et võiksid arvele kirjutada suvalise ulmelise numbri. Kui viivisemäär on ebamõistlikult kõrge, on kliendil õigus see vaidlustada ja vaidluse korral võib kohus seda vähendada.

Kohus hindab määra mõistlikkust mitme teguri põhjal:

• Kas tegu on ettevõtete vahelise tehingu või tarbijasuhtega?
• Kui suur on algne võlasumma ja kui kaua on maksega viivitatud?
• Kas tingimustes lepiti kahepoolselt ja selgelt kokku juba enne tehingut?
• Kas viivis on proportsionaalne hüvitis või meenutab pigem ebaõiglast karistust?

Praktikas on B2B lepingutes kõige levinumad päevased määrad 0,02%, 0,03% või 0,05%. Et mõista nende numbrite tegelikku suurust, on alati kasulik arvutada päevane määr ümber aastaseks kuluprotsendiks.

Nagu näha, võib esmapilgul süütu 0,2% tähendada aasta lõikes tohutut lisakulu. Seetõttu mõtle alati enne lepingu tegemist aastasele mõjule.

Mida teha, kui viivises pole enne kokku lepitud?

Kui unustasid hinnapakkumisele või lepingusse viivisetingimuse lisada, ei ole kõik kadunud. Sellisel juhul tuleb appi seadusjärgne viivisemäär.

Võlaõigusseaduse (VÕS § 113 lg 1) kohaselt on sul õigus nõuda viivituse korral seadusjärgset viivist. Oluline on teada, et see määr ei ole kivisse raiutud püsiv number, vaid see muutub vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) intressimääradele.

Foto: Roy Buri, Pixabay

Kuidas seadusjärgset määra arvutatakse?

Valem on lihtne: EKP viimane kohaldatav intressimäär + 8 protsendipunkti.

Aluseks võetakse viimane intressimäär, mis kehtis enne iga aasta 1. jaanuari või 1. juulit.

Siin on näide 2026. aasta suve seisuga:

• 1. juuli 2026 seisuga on Eesti Panga kodulehel märgitud kehtivaks intressimääraks 2,40%.
• Seega on seadusjärgne viivisemäär 10,40% aastas (2,40% + 8%).
• Päevase määra saamiseks jagame selle 365 päevaga:
• 10,40% / 365 = 0,0285% päevas.
  
  

Soovitus: Enne ametliku nõude esitamist kontrolli alati kehtivat määra näiteks Eesti Panga kodulehelt.

Kuidas viivist ise arvutada?

Viivise arvutamiseks on vaja teada kolme asja: tasumata summat, viivisemäära ja hilinetud päevade arvu. Oluline on meeles pidada, et viivist arvutatakse ainult põhivõlalt (liitintressi ei rakendata) ja kui klient teeb osalise makse, jookseb viivis edasi vaid tasumata jäägilt.

Arvutuskäik on selline:

Viivis = võlasumma × päevane viivisemäär (kümnendmurruna) × viivitatud päevade arv

Kui viivisemäär on 0,05%, on see kümnendmurruna 0,0005. Kui määr on 0,1%, siis vastavalt 0,001.

Näide elust enesest

Oletame, et oled vabakutseline disainer. Lõid kliendile uued brändimaterjalid hinnaga 1500 eurot. Lepingus leppisite kokku viivisemääras 0,05% päevas. Klient aga hilineb maksmisega 30 päeva.

Arvutame viivise summa nii:

1 500 × 0,0005 × 30 = 22,50 €

See 22,50 € ei pruugi olla elumuutev summa, kuid see näitab kliendile professionaalselt, et hilinemisel on konkreetsed tagajärjed.

Millal algab viivise arvestamine?

Viivis hakkab tiksuma üldjuhul alates päevast, mis järgneb maksetähtajale.

Kui arvel on maksetähtajaks 15. aprill, siis viivise arvestus algab 16. aprillist. Kui klient tasub arve 20. aprillil, on ta viivitanud täpselt 5 päeva.

Vältimaks vaidlusi alguskuupäeva üle, märgi arvele alati konkreetne maksetähtaeg (kuupäevaliselt), mitte ära kasuta ebamääraseid väljendeid nagu "tasuda esimesel võimalusel".

Eraisikust klient ehk tarbija – kas mängureeglid on teised?

Võib öelda, et tarbija reeglid on pisut teised. Kui sinu kliendiks on teine ettevõte, kehtib lepinguvabadus. Kui aga pakud oma teenuseid (koolitused, remont, käsitöö) eraisikutele, oled seaduse silmis sõlminud tarbijalepingu.

Tarbijate kaitsmiseks hinnatakse lepingutingimusi palju rangemalt. Ärikliendile mõeldud 0,1% päevas ei pruugi tarbijale sugugi sobida: ebamõistlikult kõrge määr võidakse lugeda tühiseks. Tarbijaga suheldes peab viivisemäär olema väga selgelt ja läbipaistvalt esitatud, mitte kuskil peenikeses kirjas ära peidetud.

4 levinumat viga, mida viiviste küsimisel tehakse

Kogemus on näidanud, et viiviste haldamisel tehakse sageli samu vigu. Väldi neid:

1. Viivis lisatakse arvele tagantjärele ilma kokkuleppeta. Kui sa pole kliendiga varem viivisemääras kokku leppinud, aga kirjutad arvele ootamatult näiteks 0,2% päevas, on see väga nõrgal alusel. Sel juhul toetub õigus pigem seadusjärgsele (madalamale) määrale. Sõnasta tingimused juba hinnapakkumises või lepingus.

2. Liiga uljas viivisemäär. Näiteks 0,5% päevas teeb aastaseks kuluprotsendiks üle 180%. See ei tundu enam mõistlik ja viib kergesti konfliktideni.

3. Valest kuupäevast arvutamine. Viivist ei saa hakata nõudma enne, kui maksetähtaeg on reaalselt kukkunud.

4. Pea liiva alla peitmine. Kui makse hilineb, saada esmalt viisakas meeldetuletus. Selge ja viisakas kommunikatsioon, et viivis on hakkamas jooksma, lahendab probleemi sageli kiiremini kui pikk vaikimine ja hilisem krõbedam nõue.

Soovitus: Lisaks viivisele on sul teatud juhtudel õigus nõuda ka võla sissenõudmisega seotud mõistlike kulude hüvitamist (meeldetuletuste saatmine, inkasso). Ka siin kehtib reegel: kulud peavad olema proportsioonis võla endaga.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Mis vahe on viivisel ja intressil?

Intress on tasu raha kasutamise eest (näiteks pangalaenu puhul). Viivis aga tekib alles siis, kui rahalise kohustuse täitmisega viivitatakse (ehk rikutakse maksetähtaega).

Kas 0,05% viivist päevas on seadusega lubatud?

Jah, ettevõtjate vahel (B2B) on see üsna levinud ja aktsepteeritud määr, mis teeb aastas ligikaudu 18,25%. See eeldab aga eelnevat selget kokkulepet.

Aga 0,1% päevas?

See on tuntavalt kõrgem määr (u 36,5% aastas). Teatud ärisuhetes on see aktsepteeritav, kuid vaidluse korral võib kohus hinnata selle mõistlikkust ja vajadusel seda alandada.

Kas ma saan viivist nõuda, kui lepingut või hinnapakkumist pole tehtud?

Jah, sellisel juhul kaitseb sind võlaõigusseadus ja saad nõuda seadusjärgset viivist (hetkel u 0,0285% päevas).

Kokkuvõtteks ei ole viivis vaenlane, vaid väikeettevõtja praktiline tööriist maksekäitumise parandamiseks ja rahavoogude kaitsmiseks. Kuigi seadus ei kirjuta Eestis ette ühte ja ainsat lubatud protsenti, on edu võtmeks alati läbipaistvus. Pane oma maksetingimused ja viivisemäärad selgelt kirja juba enne tööga alustamist, väldi ebamõistlikult suuri numbreid ja suhtle oma klientidega avatult.