Kaisa Einasto teekond sisuloojana algas üheksa aastat tagasi, kui ta laadis sotsiaalmeediasse üles lühikesi meigiõpetusi. Toona ei eksisteerinud isegi ametit nimega "suunamudija" ning veel vähem mõtles ta ettevõtlusest. Nüüd juhib Kaisa oma aega ise, teeb koostööd tuntud brändidega, veab isiklikku taskuhäälingut ning naudib elu täpselt enda reeglite järgi.
Kuidas aga jõuda punktist, kus teed midagi lihtsalt puhtast kirest, sinna, kus hobist saab sissetulek ja täiskohaga töö? Äristarteri 25. saates jagab Kaisa Veebimajutuse saatejuhi Tõnis Bramanisega oma lugu, mis näitab, et alati ei pea alustamiseks olema valmis detailset äriplaani – vahel piisab lihtsalt soovist luua midagi väärtuslikku, mida teised hindavad.
Vajaduspõhine ettevõtlus ehk kui sisu kasvab platvormist välja
Kaisa ettevõtlusteekond ei alanud suurest soovist luua oma firma, vaid praktilisest vajadusest. Üheksa aastat tagasi ilukonsultandina töötades tundis ta kirge meigimaailma vastu ning soovis oma teadmisi teistega jagada. Ta alustas Instagramis, kuhu sai toona laadida vaid 15-sekundilisi videolõike. Kuna juttu jätkus kauemaks, muutus kümnete lühikeste klippide üleslaadimine liiga ajamahukaks ning ta tegi hirmutavana tundunud sammu: kolis üle YouTube'i.
See üleminek tundus alguses liiga "ametlik", eeldades justkui professionaalset montaaži ja tehnikat. Kaisa aga lõikas oma videod endiselt kokku telefonis. Aja jooksul, eriti koroonapandeemia saabudes, muutusid inimeste huvid ja seeläbi ka Kaisa loodud sisu elulisemaks, fookusesse tõusid igapäevased tegemised, kokkamine ja isiklikumad teemad.
Ettevõtte asutamine lükkus aga muudkui edasi seni, kuni tekkis otsene vajadus. Esimesed koostööd olid toodetepõhised, aga kui hakkasid laekuma rahalised pakkumised ja tekkis lõpuks julgus palgatöölt ära tulla, oli aeg luua ametlik "keha". See samm tundus Kaisa jaoks hirmutav, sest tal puudusid igasugused varasemad teadmised ärimaailmast. Ometi aitas just vajadus teha otsustava lükke.
Esimesed kliendid ja hindade "Metsik Lääs"
Kaisa esimene suur klient oli rahvusvaheline aksessuaaribränd Daniel Wellington, kes leidis ta ise üles. Kaisa meenutab, et võttis seda vastutust väga tõsiselt, valides hoolikalt e-poest tooteid ja tehes vastu postitusi, et anda endast maksimumi.
Kuidas aga panna oma tööle hiljem rahaline hinnasilt? Kaisa tunnistab, et suunamudijate turul valitseb teatud mõttes "Metsik Lääs" – hinnad on väga erinevad. Teda aitas varasem kogemus turundustööst, kus ta oli näinud teiste sisuloojate hinnakirju. Nüüd peab ta aga väga oluliseks valdkonnasisest suhtlust ja läbipaistvust. Ta räägib rahaasjadest avatult teiste sisuloojatest sõbrannadega, et turuolukorras paremini orienteeruda ja mitte end alahinnata.
See on väärtuslik õppetund igale väikeettevõtjale: oma ala kolleegid ei ole alati vaid konkurendid, vaid sageli parimad nõuandjad.
Autentsus tehisaru ajastul
Lisaks pildi- ja videosisule veab Kaisa taskuhäälingut "Kirss tordil", mille kontseptsioon on omanäoline: kuulajad saadavad talle häälsõnumitega oma muresid, dilemmasid ja naljakaid seiku. Kaisa ei võta eksperdi, vaid toetava sõbranna rolli, andes inimestele koha, kus nad tunnevad, et on ära kuulatud.
Kuigi tehnoloogia ja tehisaru (AI) arenevad tormilise kiirusega, ei karda Kaisa, et masinad tema töö üle võtaksid. Ta usub, et inimesed otsivad sotsiaalmeediast ennekõike autentsust ja päris inimese arvamust. Tehisaru loodud sisulooja ei suuda pakkuda siirast usaldusväärsust brändisoovituste jagamisel. Inimesed tahavad suhestuda teise inimesega – see on tugevus, mida ükski väikeettevõtja ei tohiks oma isikubrändi üles ehitades unustada.
Vabaduse hind ja delegeerimise õppetunnid
Täna elab Kaisa oma unistuste elu. Ettevõtlus on andnud talle vabaduse planeerida oma aega nii, et ta saab töötada siis, kui on kõige produktiivsem – näiteks pärastlõunati. Kuid ta rõhutab, et vabadusel on ka oma hind. Pidev iseseisvus nõuab tugevat enesedistsipliini, kohusetunnet ja oskust seista enda eest läbirääkimistel.
Töömahtude kasvades on Kaisa jõudnud punkti, kus ta mõistab, et ei jõua enam kõike üksi teha. Pidev surve pärsib loovust. Sellepärast on ta hakanud vaikselt ülesandeid delegeerima, õpetades näiteks oma vennale videote monteerimist. Usaldusväärse inimese, eriti aga pereliikme kaasamine tundub turvaline lahendus, mis aitab säilitada isiklikku puudutust, andes samas väärtuslikku aega uute ideede genereerimiseks.
Samuti pole ta veel tundnud karjuvat vajadust eraldiseisva isikubrändi kodulehe järele, kasutades enda visiitkaardina peamiselt Instagrami. Saatejuht Tõnis Bramanis soovitas tal aga tulevikule mõeldes proovida tehisaru abi vähemalt kodulehe lähteülesande koostamisel, mis on hea meeldetuletus, et tööriistad on meie abistamiseks, mitte asendamiseks.
Mida soovitada alustavale ettevõtjale?
Neile, kes alles mõtlevad ettevõtlusega alustamisele, annab Kaisa selge soovituse: esmalt räägi oma ideest kellegagi, kes ei ole liialt pessimistlik, kuid suudab anda ausat tagasisidet. Kui idee on läbi räägitud, pane paika samm-sammuline kava koos kuupäevadega. Mõtete põrgatamine ja reaalsete tähtaegade seadmine aitab hirmudest üle saada ja tegevusele suuna anda. Lisaks soovitab Kaisa lugeda raamatut "Elamise kergus", mis aitab muuta mõttemalli ja õpetab tegutsema ka siis, kui on hirm.
Kokkuvõtteks on Kaisa lugu hea tõestus sellest, et edukaks äriks ei pea alati olema kohe valmis strateegiat, suurt eelarvet ega isegi peent kodulehte. Vahel piisab sellest, kui sul on soov pakkuda teistele väärtust ning et leiad endas julgust kohaneda platvormide ja vajadustega. Suur tarkus on küsida õigel hetkel abi – olgu selleks siis raamatupidaja palkamine esimesel võimalusel või venna koolitamine montaažis. Ettevõtlus ei pruugi alati olla veatu, kuid vabadus omaenda teed kujundada on seda pingutust igal juhul väärt.
