Wordpress tundub ülilihtne, kõik vajalik e.-poe tegemiseks on ka netist kättesaadav, miks mitte siis veeb hoopis ise valmis teha? Esimese optimismi võivad aga kiiresti jahutada probleemid, mis väheste oskustega tegijat alguses tabavad. Enamlevinud vigadest veebilehe tegemisel räägib lähemalt turunduse, veebiarenduse ja kodulehtede disainiga igapäevaselt tegelev Riin Aas.
Millised on paar esimest suuremat viga, mis tehakse kodulehe alustamisel?
Alustades ei valita välja näiteks Child theme´i ehk puudumine. Kui Wordpressis valitakse välja põhiteema, siis selle nii-öelda lisateema on samuti väga oluline. Miks - selle kohta saab pikemalt lugeda näiteks siit. Child Theme aitab kodulehe isikupärasemaks muuta ja need muutused ei kao ära, kui näiteks põhiteemale tuleb uuendus.
Teiseks oluliseks veaks on SSL sertifikaadi unustamine. Koduleht, millele ligipääs pole turvaline, saab Google´i otsingus kehvemale positsioonile ja lisaks võivad ka andmed lekkida - näiteks parool, mis saadetakse üle Interneti krüpteerimata. SSL sertifikaadi lisamine on tänapäeval väga lihtne ja tasuta, veebimajutuse pakkujal on selleks tavaliselt lahendus olemas, mis tuleb vaid iseteeninduses sisse lülitada.
Kas kodulehe platvormiks Wordpressi valimine on alati ainuõige valik ja mida peaks arvestama, kui mõni muu platvorm valida?
Alguses saab kindlasti vajaliku „visiitkaardi” laadse veebilehe avalikuks ka mõne veebipõhise platvormiga nagu kasvõi kodumaist päritolu Voog.
Paljude veebipõhiste platvormide suurim probleem on tavaliselt see, et süües kasvab isu ja lihtsad standardlahendused ei pruugi ühel hetkel enam sinu ettevõtte vajadustega kattuda. Siis on vajalik kogu veeb üle kolida teisele platvormile.
Mida peaks algaja teadma domeeni registreerimise ja veebimajutuse kohta?
Domeeni pead alati ise registreerima. Mitte kunagi ei tasu lasta seda teha kodulehe haldajal või mõnel muul tegelasel (k.a mõnel kontoritöötajal) registreerida. Domeen on Sinu ettevõtte vara, osa turundusest ja brändingust, nii et väga oluline on see enda käes hoida.
Veebimajutuseks soovitan kasutada Eestis kõige tuntumaid pakkujaid. Oluline on see, et veebimajutuse kasutajaliides ja iseteenindus oleks väga mugav ning lubaks palju ka endal või veebihalduril seadistada.
Näiteks juba mainitud SSL sertifikaadi seadistamine võtab hea iseteenindusega tavaliselt aega paar hiireklõpsu ja oodata tuleb mitte rohkem, kui 10 minutit selle aktiveerimiseni. Kui aga sellist automatiseerimist teenusepakkujal pole, siis on sellega ise tegelemine üsna mõttetu ajakaotus.
Kindlasti on oluline ka klienditugi – kuidas ja kui kiiresti on võimlik veebimajutajaga ühendust saada. See on suur eelis, Chat reageerib minutitega.
Milliseid vigu võivad kodulehe (hobi)tegijad teha Wordpressi paigaldamisel?
Suurim viga on see, et paigaldatakse iga vajaduse jaoks eraldi plugin ehk lisandmoodul. Iga plugin aga tähendab täiendavat turvariski ning võimalust, et see ei sobi mõne teise plugin´iga ning võib anda veateateid.
Lisaks muudab liigne lisandmoodulite kasutamine veebi aeglaseks ja kodulehe lihtsamini “häkitavaks”.
Kogenumad veebimeistrid asendavad osad plugin´id hoopis mõne oma koodijupiga või kasutavad end juba aja jooksul hästi tõestanud plugin´e. Minul on näiteks täielikult välja kujunenud oma lisandmoodulite komplekt, mida tavaliselt kasutan ja päris uutesse suhtun üsna skeptiliselt.
Lisaks ei soovita ma kasutada Wordpressi näiteks uudiskirjade saatmiseks, kuigi vastavad plugin´id on olemas, mis seda võimaldavad. Kui üks asi kõlbab kõigeks, siis ei kõlba see millekski ehk uudiskirju tuleks saata ikka spetsiaalse uudiskirja programmiga, mis teeb seda kõige paremini.
Millised on esimesed sammud peale kodulehe paigaldamist, et muuta see turvaliseks?
Kodulehel peab olema SSL-i tugi – see on esimene asi, mida teha. Ilma selleta annab veebileht hoiatusi enamustes brauserites ja ei ole külastajatele kättesaadav.
Teiseks ei tasu alla laadida ja paigaldada liiga palju lisandmooduleid. Hoia oma veebilehe tagatuba korras.
Kustuta peale kodulehe kujunduse paika saamist ära kasutamata teemad - ka need muudavad lehe lihtsamini häkitavaks.
Kindlasti tasub paigaldada mõni turvalisuse plugin nagu näiteks Wordfence, mis blokeerib rünnakuid, võimaldab kontrollida failide vastavust ning aktiveerida kahetasemelise autentimisega sisselogimise.
Millised on levinud vead Wordpressi lehe turvalisuse edasisel seadistamisel?
1. Ei tehta kodulehest varukoopiat. See võib tekitada probleeme siis, kui uuendamisel enam kõik plugin´id ei tööta või oled kodulehte liiga palju muutnud ning soovid taastada algseadeid või mingi x hetke seadeid.
2. Ei uuendata regulaarselt plugin´e. Kui regulaarselt lisandmooduleid ei uuenda, võib juhtuda, et nende järgmisel hilinenud värskendamisel on vahepeal juba nii palju muutunud, et need lihtsalt ei sobi ülejäänud veebiga kokku.
3. Jagatakse oma administraatoriparooli arendajaga. Päris tihti jagatakse oma sisselogimise andmeid arendajaga, kuid seda ei tohiks teha. Igale kasutajale tuleb luua oma sisselogimise konto! Vaata juhendit kasutajate lisamise kohta siit: https://riin.eu/wordpressi-haldamise-juhend/#elementor-toc__heading-anchor-9
Milliseid lisamooduleid Wordpressi leht pärast paigaldamist tõenäoliselt üsna kindlasti vajab ja kuidas neid seadistada?
Igal kodulehel peaks alati olemas olema vähemalt kaks järgmisy plugin´id lisaks neile, mida nõuab teemavalik:
- Turvalisuse plugin, mis blokeerib muuhulgas ka rünnakud kodulehele.
- Cache´i plugin, mis salvestab lehe info vahemällu ja seeläbi muudab kodulehe kiiremaks.
Minu eesmärk on tavaliselt hoida lisandmoodulite arv võimalikult madal ja mingeid muid ma lausa „kohustuslikuks“ ei peagi.
Kas ilma eriteadmisteta saab tavakasutaja tänapäeval hakkama ka e-poe paigaldamisega ja mis on e-poodide paigaldamise enamlevinud vead?
Saab kindlasti. Kui sul on aega ja tahtmist, on võimalik see ise selgeks õppida. Näiteks Woocommerce´i puhul seadistatakse veebipood samm-sammult ja programm ise juhendab sind. Nii on üsna lihtne e-pood tööle saada.
Kui aga hiljem on vaja näiteks väljasaadetava automaatse e-kirja teksti muuta, tarnehindasid kohendada või maksevõimalusi lisada, siis eraldi seadistused on juba keerukamad.
Toodete sisestamine e-poodi pole iseenesest midagi keerulist ja sellegi kohta on palju materjale iseõppimiseks.
Mina teen tavaliselt oma klientidele ka videojuhendi olulisematest haldamise nippidest.
Kas kodulehe kujunduse valikul on mõistlik võtta mõni tasuta template ehk põhiteema või pigem mitte?
Kodulehte luues tuleks kõigepealt luua selle nn kondikava. Olen palunud oma klientidel näiteks lahendada järgmised ülesanded.
Võta paber või ava dokumendifail, kirjuta sinna kodulehe menüü elemendid, mis peaks kodulehel kohe esimesena nähtavad olema, näiteks Avaleht, Firmast, Teenused, uudised, Kontakt jne.
Iga menüüelemendi taha kirjuta omakorda, mida see leht sisaldab. Kas on vaja seda infot kategoriseerida ja mida iga kategooria alune alamleht sisaldab. Võimalusel võib välja tuua ka lingi mõnele sarnase välimuse, ülesehituse või funktsionaalsusega veebilehele.
Tulemus võiks olla midagi sellist:
- Avaleht – sisaldab sooduspakkumisi, viimast kolme uudist, ettevõtte tutvustust.
- Uudised – kuvatud on viimased uudised, igal uudisel on määratud kategooria. Uudises on näha autor, kuupäev ja galerii.
- Teenused – kuvatakse pakutavad teenused, millele klõpsates suunatakse edasi konkreetse teenuse lehele.
- Teenuse lehel on kuvatud teenuse kirjeldus, galerii, vastutav töötaja, kontaktivorm.
- Galerii - sisaldab näiteks puhkemaja pilte, mis võiksid olla kategoriseeritud tubade järgi.
- Kontakt – kuvatud on ettevõtte juriidilised andmed, kontaktandmed, kontaktivorm ja asukoht Google Mapsis
- Muu spetsiifiline alajaotus - selle sisu sõltub juba ettevõtte tegevusvaldkonnast.
Selline ettevalmistus võimaldab aru saada, mida veebi jaoks üldse vaja on.
Alles nüüd tuleks hakata mõtlema templiitidele ehk kodulehe välimusele. Tasuliste templiitide eeliseks on üldjuhul paindlikumad võimalused, need on võimalusterohkemad ja korrektsema koodiga. Lisaks võimaldab makstud raha ülal pidada tasuliste kujunduste pakkujatel kasutajatuge, nii et tekkivate küsimuste ja probleemidega saab tegijate poole pöörduda.
Praegu on kiiresti levimas ka uue trendina nn Page Builder´id, mis võimaldavad ehitada ise oma templiidi. Heaks näiteks on Elementor – kindlasti kõige populaarsem selline lahendus. Kunagi oli väga populaarne ka Avada Theme, mis on tavalisest Wordpressi kujundusest saanud ka nn teemaehitajaks. Selliste lahenduste eeliseks on täielikult vabad käed kujunduse ja info lisamisel.
Mida peaks teadma kodulehele sisu lisamise kohta, kui pikad tekstid on mõistlikud, mismoodi fotosid ette valmistada jm?
Sisu on tegelikult kodulehe süda. Võime ju elada uhkes majas, aga kui toas mööblit pole, siis on seal külm ja kõle olla. Sama on ka kodulehe sisuga.
Üks suur viga, mida näen sisu lisamisel, on see, et tekst asendatakse pildi ja videoga ning mõeldakse, et kes seda juttu ikka lugeda viitsib.
Kui aga külastaja mõne teema kohta huvi tunneb, siis ta tahabki just lugeda, loomulikult ka pilte ja videoid vaadata, kuid tekst on samuti väga oluline.
Oluline on tekst ka otsingumootorite jaoks, et sinu veebileht otsingutulemustes esile tuleks.
Teksti miinimumpikkus võiks olla vähemalt 300 sõna – see on ka Google´i algoritmide jaoks miinimum. Paremini oled leitav aga alates 500 sõnast. Vaata lähemalt SEO ehk otsimootoritele optimeerimise kohta siit: https://www.veebimajutus.ee/blogi/seo.
Fotode lisamisel peab olema tähelepanelik. Oma klientidele olen edasi andnud sellised soovitused:
- .png laiendiga pilte kasuta ainult siis, kui vaja kuvada läbipaistva taustaga kujutisi nagu näiteks firma logo. Failitüüp .png on oma mahult suurem ja ei sobi massiliseks kasutamiseks kodulehel.
- Veebi jaoks kasutame ainult nii suuri pilte, kui koduleht võimaldab. Kui sinu veeb on näiteks kuni 1920 pikslit lai, siis suuremaid pilte ei ole mõtet sinna üles laadida. Tasub arvestada, et juba ligi 80% külastajatest kasutab veebi mobiilist, mille suurim ekraanilaius on alla 500 piksli, seega kui lisame 1920 px laiuse pildi, on seda lightboxis võimalik suumida neljakordseks.
- Kui lisad pildi, mida ei saa eraldi avada, siis tasub see teha nii suureks, kui on maksimaalne veebiosa laius. Näiteks kui sinu kodulehe laius on kuni 1920 px ja soovid lisada osa, kus pool on pilt ja teine pool tekst, peab sinu pildi laius olema vaid 960 px. Suuremat pilti polegi mõtet üles laadida. Piltide suurust aitab lihtsasti muuta näiteks canva.com – sealt saab ka alla laadida erinevaid .jpg vormingus pilte.
- Kui saad fotograafilt tootepildid, mis on küll .jpg formaadis, siis tasub alati nende suurust kontrollida. Need peaksid olema veebi jaoks vähendatud. Ma ise jälgin reeglit, et ükski pilt kodulehel ei tohi olla suurem, kui 500 KB. Näiteks 1 MB mahuga pilt kodulehel on juba liiga suur.
Mismoodi Wordpressi lehte hiljem jooksvalt hooldada, mida ja kui tihti peaks tegema?
Olen selle kohta kirjutanud põhjaliku artikli, kuid seal mainitutele lisaks on üks hea nipp siiski veel.
Igal Wordpressi plugin´il on juures versiooninumber, nagu näiteks 5.1.2, kus nr 5 näitab põhiversiooni ning 1 ja 2 väiksemaid uuendusi.
Kui peale 5.1.2 tuleb välja uuendus versiooninumbriga 6.0, siis seda uuendust ma kohe sisse ei viiks. Tavaliselt on esimesed suurema uuenduse versioonid pisut haprad ja vajavad parandusi -täiendusi. Kui ilmub juba versioon 6.0.1, siis selle võiksin juba sisse viia.
Oluline on teha enne uuendusi kodulehest varukoopia. Muidu võib juhtuda, et kui uuendus ei sobi Sinu kodulehega, tuleb varukoopiast taastada eelmine olukord. Kui varukoopiat pole, on parandamine tunduvalt keerulisem ja võtab rohkem aega.
Millised arendustööd tuleks siiski kindlasti tellida asjatundjatelt?
Kui väga pingutada, siis saab muidugi kõik vajalikud arendused ise ära teha, aga kas on sel ikka mõtet? Palju kasulikum on jääda nii-öelda oma liistude juurde ja lasta oma ala proffidel teha tööd, mida nad hästi oskavad ning ise keskenduda oma ärile.
