Kell kukub: 28. juunist peab ka erasektor veebilehed Ligipääsetavuse Direktiivi järgi kättesaadavaks tegema

Kas oled kunagi mõelnud, mis juhtub, kui su e-poe uksed jäävad paljude jaoks suletuks, kuna nad tahaksid osta, aga ei saa? Kuigi Ligipääsetavuse Direktiiv võib tunduda järjekordse tüütu kohustusena, mis laieneb 28. juunist lisaks avalikule sektorile ka erasektori veebidele, on see ka oluline tähelepanu juhtija, et arvestada ligipääsetavusega kõigi jaoks. Kui keegi ei jää kasutatavuse pärast ukse taha, võib see lõppkokkuvõttes rohkem kliente tuua.

Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv, mis kehtib ka Eestis, esitabki eraettevõtete veebidele mõned nõuded, et need oleksid loetavad ja kasutatavad neile, kes seda tavalisel moel teha ei saa.

Miks üldse vaeva näha? Kas see minu äri puudutab?

Eesti on väike riik ja siinsed ettevõtted samuti pisikesed, nii et päris paljud ärid selle direktiivi alla ei käigi. Kuid kujuta ette, et ehitad endale kauni ja funktsionaalse poe, aga unustad sissepääsud ratastooliga liikujatele või trepiastmed nägemispuudega inimestele - hulk võimalikke ostjaid on juba enne poodi sisenemist kaotatud!

Sama lugu on veebilehtedega. Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv (EL) 2019/882 ehk Euroopa Ligipääsetavuse Akt on loodud selleks, et digitaalne maailm oleks avatud ja kasutatav kõigile, sõltumata nende füüsilistest võimetest.

Eesti on selle direktiivi üle võtnud Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega (LPS), mis jõustus juba 2022. aasta 28. juunil. Nõuded hakkavad kehtima alates 2025. aasta 28. juunist.

Mikroettevõtjad ehk need, kellel on alla kümne töötaja ning aastakäive või bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot, on sellest kohustusest vabastatud. Kõik teised, kes pakuvad e-kaubandust, finantsteenuseid, transporditeenuseid või näiteks ka e-raamatuid, peavad oma veebilehed ja digiteenused vastavalt korda tegema.

Kui oled suurem kui mikroettevõtja, siis on tõesti viimane aeg oma veebileht ligipääsetavuse luubiga üle vaadata.

Kuidas veebilehte lisavahenditega lugeda?

Ligipääsetava veebilehe "dirigendiks" on WCAG 2.1 AA taseme standard, mis koos Euroopa ligipääsetavuse standardiga EN 301 549 sätestab kodulehe tehnilised nõuded, mida kokku on sadakond.

Siin on mõned konkreetsed muudatused, mis tuleb ette võtta, et firma veebileht "räägiks" ka nende seadmetega, mis aitavad näiteks nägemispuudega inimestel veebis navigeerida.

• Klaviatuuriga navigeeritavus: kujuta ette, et hiir on kadunud. Mõned inimesed aga ei saagi puude tõttu hiirt kasutada. Kas saab ikka veebilehel ringi liikuda ja kõiki funktsioone kasutada ainult tab-klahvi ja teiste navigatsiooni- ja täheklahvide abil? Kui mitte, siis on siin koht, kus tuleks parandustöid teha. Kõik nupud, lingid ja vormiväljad peavad olema klaviatuuriga ligipääsetavad.
• Visuaalne kontrastsus: teksti ja tausta vaheline kontrastsus peab olema piisavalt suur (vähemalt 4,5:1), et ka piiratud nägemisega inimesed suudaksid sisu hõlpsasti lugeda. Piisav kontrastsus on ka hea nägemisega inimesele mugavam ja väsitab vähem silmi.
• Alt-tekstid piltidele: kuigi pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis pildi alt-tekst ehk alternatiivtekst (kodulehe HTML-is) ütleb kasutaja ekraanilugejale täpselt, mis pildil on. Iga pilt, graafik või visuaalne element peaks olema varustatud kirjeldava alternatiivtekstiga.
• Selged ja arusaadavad lingid: need ei tohiks olla lihtsalt "klõpsa siia" tekstid. Nad peavad olema tähendusrikkad ja kontekstist sõltumatud. „Loe lähemalt meie uue teenuse kohta“ on palju parem. Lingi tekst ütleb, kuhu täpselt välja jõuad.
• Loogiline ja järjepidev navigeerimine: veebilehe struktuur peab olema selge ja järjepidev. Kasutaja peab leidma vajaliku info kiiresti ja mugavalt, ilma et peaks labürindis ekslema.
• Veateadete ja juhiste ligipääsetavus: kui veebilehel tekib viga (näiteks kasutaja sisestab vale info veebivormi), peavad veateated olema arusaadavad, abistavad ja ka ekraanilugejatele loetavad.
• Teksti suuruse ja paigutuse kohandatavus: kasutajad peavad saama teksti suurust muuta ilma, et see rikuks veebilehe paigutust või muudaks selle loetamatuks. See on kui prillid, mis aitavad mugavalt lugeda tähti suuremaks tehes.
• Multimeedia ligipääsetavus: kui veebilehel on videoid või helifaile, peavad need olema varustatud subtiitrite, tekstikirjelduste või muu ligipääsetava alternatiiviga, mis teevad selle kättesaadavaks ka kuulmis- või nägemispuudega inimestele.

Mida kohe ette võtta?

Ära jää ootama viimast minutit. Õigemini - mõne suurema veebi jaoks võib see minut juba käes olla. Ka teised, kes kuuluvad mikroettevõtete alla, saavad oma veebiga tasapisi edasi minna seda ligipääsetavamaks muutes - konkreetsed juhised on ju nüüd teada.

Siin on võimalik praktiline tegevuskava, mida jälgida.

1. Ligipääsetavuse audit: kõigepealt tee kindlaks, kus sa praegu asud. Kasuta spetsiaalseid tööriistu (nt WAVE, Axe), et hinnata oma veebilehe praegust vastavust WCAG 2.1 AA nõuetele.
2. Võta käsile alternatiivtekstid ja lingid: See on suhteliselt lihtne ja kiirelt tehtav samm, millega saab alustada kohe. Lisa kõigile kodulehe piltidele ja graafikutele kirjeldavad alternatiivtekstid ning muuda lingid tähendusrikkamaks ja kontekstist sõltumatuks.
3. Testi klaviatuuriga: käi oma veebileht ilma hiireta ainult klaviatuuri abil läbi. See annab hea pildi, kus on kitsaskohad.
4. Paranda kontrastsust: kontrolli ja paranda teksti ja tausta kontrastsust vastavalt nõuetele. Siin võib vaja minna veebidisaineri abi või kui oled ise osavam, saab veebilehe teemafailides vajalikud värvimuudatused ära teha.
5. Multimeedia korda: kui sul on videosid või helifaile, lisa neile subtiitrid ja vajadusel tekstikirjeldused. See võib olla mahukam töö, kuid kindlasti aitab ka internetiotsingutes paremini silma paista ning kasutajatele pakub samuti paremat mugavust: kontoris või mujal, kus heliga ei saa vaadata, on hea vaikselt subtiitreid lugeda.
6. Veateadete lihvimine: veendu, et kõik veateated on arusaadavad ja ekraanilugejatele kättesaadavad.
7. Kasutajate testimine: kaasa ligipääsetavuse testimisse erivajadustega kasutajaid. Nemad oskavad anda kõige väärtuslikumat tagasisidet.
8. Dokumenteerimine: koosta ligipääsetavuse vastavust käsitlev dokumentatsioon ja vajadusel esita see Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA).

Tagajärjed: trahv ja ettekirjutused

Ligipääsetavuse nõuetele mittevastavuse eest on TTJA-l õigus määrata juriidilisele isikule trahv kuni 20 000 eurot. Lisaks on ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha ülemmäär 10 000 eurot. Seega panused on kõrged.

Aga mis kõige olulisem: ligipääsetavus pole pelgalt seaduse täitmine, see on ka vajalik paljudele äridele. Baltimaades on rohkem kui 200 000 inimest, kes on nägemis- või liikumispuudega. Eestis on umbes 48 000 puudega inimest vanuses kuni 62 aastat ning umbes 317 000 eakat (üle 63-aastast), seega on tegemist päris suure ja olulise kasutajagrupiga, keda pole põhjust ukse taha jätta. Kui veebileht on ligipääsetav, avad ukse nendele uutele klientidele ja laiendad oma turuosa.