SEO (Search Engine Optimization) mõistena tähendab oma kodulehe optimeerimist otsingumootoritele, et saavutada paremaid positsioone otsingutulemustes. Tihtipeale tundub aga optimeerimise plaan väga suuremahuline ning tehnilisi faktoreid, mida silmas pidada, liialt palju.
Millest peaks alustama ning mida silmas pidama, et koduleht Google’i otsingutulemustes välja tuleks?
Annan mõned näpunäited, kuidas optimeerimisega alustada. Jälgides neid faktoreid, on garanteeritud, et su koduleht saab Google’i poolt rohkem hinnatud (versus see, et sa ei tee midagi) ning lõpptulemusena on ka sinu lehe külastajad tänulikumad :)
1. Märksõnade analüüs
SEO ei ole enam ammu 5-10 märksõnale keskendumine ja vaid neile optimeerimine. Google’i jaoks on iga sinu kodulehe sisuleht, artikkel, blogipostitus, tooteleht jne ukseks, millest sisse astuda. Tänapäeval tehakse oma küsimustele vastuseid otsides maailmas ühes päevas umbes 4 miljardit päringut otsingumootorites. Loomulikult vähendame seda arvu Eesti kontekstis, kuid loogika jääb paika – sinu eesmärk on otsingutulemustes välja tulla võimalikult paljude ettevõtte tegevust puudutavate otsingufraasidega. Tarbijad ei kasuta alati oma mure lahendamiseks (nt diivani ostmine, hambaarsti valik, restorani broneeringu tegemine) ainult paari märksõna, näiteks „diivanid” või „diivanite müük”, vaid lisaks kasutatakse omadussõnu ja sünonüüme (nt „kollane diivan”, „nurgadiivan”, „kolmekohaline diivan”, „pesukastiga diivanvoodi”, „sohva” jne).
Tee märksõnade analüüs, mis sisaldab:
- toodete/teenuste nimetusi erinevates vormides;
- seotud toodete/teenuste nimetusi erinevates vormides;
- tööstusharu puudutavaid märksõnu;
- keskkonna/kontseptsiooniga seotud märksõnu (nt kuhu toode on mõeldud, millisel kujul kasutamiseks jne);
- sinu ettevõttes müügil olevate brändidega seotud märksõnad;
- sinu enda ettevõtte brändiga seotud märksõnad.
Kokku tekib märksõnu julgelt paarsada, millest reaalselt võetakse aluseks alustuseks 5, siis 15, siis 55, 155 jne. Eesmärk on välja tulla võimalikult paljude ettevõttele oluliste otsingufraasidega. Kuidas ja kas see on võimalik, saad lugeda ühest meie case study’st.
2. Kirjuta informatiivne lehe pealkiri ehk title tag
Tile tag’iks nimetatakse seda sinist linki, mis otsingutulemustes on esimesena näha. Kui see sisaldab märksõna, millele leht keskendub, ning annab ka juba infot lehe sisu kohta, siis see on kõige olulisem faktor, mille põhjal kasutaja otsustab, kas ta avab lingi või mitte.
Näide: Kui teen otsingu fraasiga „kuidas kasta orhideesid”, siis avaneb mulle teiste seas selline vaste. Suure tõenäosusega on siin juba kogu mu vastus ja ma ei pea ühtegi teist lehte lisaks külastama.
3. SEO ja silmasõbralik URL on hea struktuuri ning kirjeldusega
Iga otsingutulemuse all näidatakse otsingumootoris ka allikat ehk seda, kus veebiaadressil (URL) sisu paikneb. URL peaks olema puhas, sisaldama peamist märksõna ning olema võimalikult lühike, et silm haaraks kiiresti ning informatiivsus tõstaks usaldusväärsust lehe enda suhtes.
Enamik platvormidest tekitab uue sisu loomisel URLi vastavalt esimesele pealkirjale, mis ei pruugi olla päris selline, kuidas sooviksid. Wordpress näiteks võimaldab URLi kuju eraldi muuta.
Pildi allikas: moz.com
4. Meta description’id olgu ülevaatlikud ja kutsuvad
Meta descrption’id ehk kirjeldused ei ole enam tegelikult otsingumootoritele tehniliselt relevantsed, kuid neil on otsene seos sellega, kas otsingutulemustele klikitakse. Kui meta kirjeldus annab teada, mida lehelt leiad, ning omab ka konkreetset üleskutset, siis see tekitab usaldust. Halvasti kirjutatud või süsteemi poolt koostatud kirjeldus võib risti vastupidi toimida.
5. Headings ehk pealkirjad. H1-H3
Igal sisul peaks olema esimese asjana toodud olema 1 pealkiri, mis on määratud Heading 1-ks ehk koodi poolt vaadatuna asetseb pealkiri tagide <H1>...</H1> vahel. Nii saab nii lugeja kui ka otsingumootor aru, millest artikkel/blogi/sisuleht räägib.
Kõik järgmised alapealkirjad peaksid olema märgistatud H2- ja H3-dega.
6. Märksõnade kasutamine tekstis
Google muutub iga päevaga targemaks ning enam ei ole vaja optimeerimise eesmärgil üleliia palju märksõnu teksti sisse puistata, kuid siiski tasub peamist märksõna kasutada kindlasti pealkirjas ning esimeses lõigus ja kogu teksti peale võiks tihedus olla 3-7 korda. Kuna eesti keel on grammatiliselt keeruline keel, siis tasub optimeerimisel arvestada, et Google ei pruugi aru saada, et nimetavas käändes ja käänatud sõnad tähendavad sama asja. Kuna aga inimesed otsivad tihtipeale märksõnu ka käändes või pöördes, optimeeri artikleid ka märksõnade erinevatele vormidele ning samuti sünonüümidele.
7. Lingid – teejuhid nii lehesiseselt kui ka teistele infoallikatele
On vähe neid sisusid, mida saaks kirjutada nii, et need kuidagi ei seostuks teiste sisudega/alalehtedega – kui on selline eraldiseisev tekst, siis võib tekkida küsimus, miks ta eksisteerib, mis on selle kirjutise eesmärk?
Lingid on kui teejuhid nii lugejale kui ka Google’ile, kuna nende abil seotakse omavahel relevantseid sisusid (näiteks viidatakse raamatupidamise kohta käivas blogipostituses raamatupidamise teenust tutvustavale teenuselehele). SEO seisukohalt on oluline, et kasutatud oleks nii siselinkimist (onsite links) kui ka võimalusel välislinkimist (outbound links). Seejuures võiks lingitud olla vastav märksõna fraas (näiteks lingi sõna „raamatupidamine”, mitte „siit”), et lugejad teaksid, mis sellelt viitelt avaneb.
8. Pildid, videod ning infograafikud – visuaalne materjal annab värvi ja SEO lisapunkte
Igat sisu annab vürtsitada visuaalse materjaliga, mis on nii meeleolu loojaks kui teinekord ka vahetumaks ja kiiremaks info edastamiseks. Kasuta julgelt ning ära unusta ka piltide puhul lisada juba pildi nimesse märksõna/ettevõtte nime, sest otsinguid tehes on võimalik orienteeruda valides ka Images otsingutulemused ning kui seal tulevad vasted sinu kodulehelt, siis see võib olla just see, mis jääb huvilisele silma ja tekitab usaldust ettevõtte vastu.
Toome näite garderoobisüsteemidest – kui avanevad Eesti ettevõtted ja valikus on neid vaid paar, siis suure tõenäosusega valitakse omale süsteem just nende pakkujate seast ning ei minda otsima teisi pakkujaid.
9. Teksti küljendamine – liigenda julgesti
Nii nagu on silmale kergem haarata õhulist ja rõhutatud teksti, saab ka Google tehniliselt aru, et tekst on selliselt küljendatud. Seega kasuta kindlasti tekstis:
- loetelusid, mis on toodud bullet’itega;
- kaldkirja, kui kasutad võõrkeelseid väljendeid või tsitaate;
- lõike, et jätta õhuvahesid;
- rasvast kirja, et silma hakkaks kõige olulisem selles lõigus.
Loomulikult ei tohiks midagi olla forsseeritult, kuna eelkõige kirjutatakse sisu inimsilmale lugemiseks ja arusaamiseks.
10. Sisu pikkus – lühike on hea, pikem on aga parem!
Optimaalne blogipostitus, artikkel või vahelehe tekst peaks olema vähemalt 300-sõnaline, et saaksime rääkida optimeeritud sisust. See on oluline sellepärast, et Google hindab, kui sa oma külastajat harid ja tahad talle väärtust pakkuda. Lühikese tekstiga on selline tulemus aga pigem vähem tõenäoline. Seega tasub kirjutada pikemalt ning silmas pidada kõike eeltoodut. Nii on ka suurem võimalus saada Google’i poolt märgatud ja hästi hinnatud.
Kokkuvõte
Kui sa teksti lood, siis eelkõige pea silmas, et see on mõeldud inimesele – kui sa oled selle teinud kergesti haaratavaks ja sisuliselt harivaks/informatiivseks, siis saab sellest ka Google aru.
Loomulikult tasub ka kontrollida, kas sinu koduleht on arendatud selliselt, et see toetaks SEO-d (sh robot.txt, sitemap, no-index/no-follow jne), vastasel juhul võib töö minna luhta ja sa ei saavuta soovitud tulemust. Üks selline faktor on nt lehe skaleeruvus ehk selle kohandumine vastavalt ekraani suurusele – kui seda täna ei ole, siis SEO mõttes peaks see olema esimene asi, mida ette võtta.
Küsimuste korral võta julgesti ühendust. Edukat optimeerimist! :)
