Millest alustada oma kodulehe tellimist ja tegemist ning mis võiksid olla väikeettevõtte kõige esimesed tegevused, enne kui üldse veebi kallale asuda? Ettevalmistustest, veebiarendusest ja ka kodulehe hooldusest annab samm-sammult nõu Veebiagentuur OÜ projektijuht Marmo Luik.
1. Millest üldse alustada? Püstita eesmärgid!
Esmalt võiks püstitada võimalikult selged eesmärgid, mida kodulehega saavutada tahetakse.
Üks hea eesmärk on näiteks hästi mõõdetav, ajaliselt piiritletud ja muidugi ka jõukohane. Näiteks võib eesmärgiks olla kasvatada veebilehe kaudu ettevõtte käivet kindla kordaja võrra või saada vähemalt kümme kliendipäringut ühes kuus.
2. Kes on ideaalne klient, kes kodulehel käib? Tuvasta sihtgrupp
Järgmisena peaks kindlasti selgeks tegema, kellele üldse seda kodulehte teha, kes on ideaalne klient ja milline on sihtgrupp, kes toodet või teenust kasutab. Lisaks, millised on sihtgrupi demograafilised näitajad nagu näiteks vanus, sugu, sissetulek, elukoht, harjumused, vajadused, elustiil. Selgesti võiks olla arusaadav, millist probleemi kodulehel pakutu lahendab või millist väärtust kliendid saavad.
See on turunduslikult oluline ja selle läbimõtlemine aitab ka kodulehe loojat veebiarenduse käigus. Ettevõtjana on oluline mõelda eelkõige sihtgrupi vaatest lähtuvalt ja panna ennast kliendi kingadesse. Endalt tasuks küsida – mis võiks panna klienti kodulehelt toodet ostma või teenust tellima?
3. Kui suurt veebilehte on üldse vaja? Selgita välja vajadused ise või pöördu professionaalide poole
Millal piisab lihtsast ühelehelisest visiitkaardist, millal võiks proovida ise midagi WordPressis, Voos vm sisuhaldusplatvormil luua, millal oleks aga kindlasti vaja professionaalide ehk veebiarendaja ja disaineri abi?
See sõltub sihtgrupist, eesmärkidest ja funktsionaalsustest – üheleheline napi sisuga visiitkaart on piisav vaid siis, kui see täidab ärieesmärke ja katab ära kliendi põhivajadused.
WordPressi, Voogi või muud sisuhaldusplatvormi tasub ise proovida ennekõike juhul, kui on olemas tehnilised baasoskused ja piisavalt aega. Küll aga võib see vähese kogemuse tõttu olla riskantne, kuna koduleht on üks olulisemaid kanaleid ettevõtte maine ja usalduse kujunemisel ja tasuta programmis tehtud logo, halva ülesehituse või kehva disainiga veeb võib tekitada mainekahju ning väärtuslikud kliendid eemale peletada.
Internetis leidub palju õpetusi, veebiehituse tööriistu ja erinevaid sisuhaldusplatvorme, kuid reaalsuses kulub kodulehe tegemiseks palju aega, mis läheb seadistamisele, õppimisele, kujundamisele ja sisu loomisele. Tasub mõelda, kas on ikka optimaalne oma ajaressurssi sellele kulutada või on tellimuste täitmine ja klientidega suhtlemine hoopis prioriteetsem. Kui on nii, siis sellisel juhul tasuks kasutada professionaalide abi, kuna see säästab oluliselt teie väärtuslikku aega. Lisaks teavad veebiagentuurid palju paremini, millele tähelepanu pöörata, millise struktuuri ja paigutusega enim eesmärke saavutada või millise kujunduslahendusega, värvide ja kirjastiiliga kliente võluda.
Kogemus on näidanud, et sageli pöördutakse mingis kodulehe ise tegemise etapis siiski professionaali poole. Samuti tegelevad kodulehel esinevate täienduste ja probleemidega üldjuhul need inimesed, kes selle loomisega tegelesid. Veebiarendajatel on palju keerulisem kellegi teise poolt loodud lahendusega edasi tegeleda, kuna iga töö on unikaalne. Seetõttu peab arendaja asuma lahendust esmalt analüüsima ja see tähendab suuremat aja- ja rahakulu. Mitmed veebiagentuurid lausa keelduvad teiste osapoolte loodut ise edasi haldamast.
Kokkuvõttes on palju kasulikum, kui on olemas algusest peale teenusepakkuja, kes tunneb lahenduse ülesehitust ja on käepärast erinevate probleemide esinemisel.
Viimaseks oluliseks märksõnaks on turvalisus. Sageli ei pöörata veebilehte ise tehes piisavalt tähelepanu varukoopiatele ja turvariskidele, näiteks ohtlikud viirused, häkkerite ründed jms.
Veebiarendajatel on pädevused, kogemused ja parimad praktikad turvalisuse tagamiseks.
4. Milliseid tegevusi on veel vaja teha? Mõtle läbi, mida peab koduleht edasi andma
Järgmisena võiks mõelda sellele, millist infot peaks koduleht edasi andma. Kas infomaterjal, nagu tekstid, tehtud tööd, fotod ja videod, on piisavalt kvaliteetsed ning kas need aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele?
Mõelda võiks ka olulisemate funktsionaalsuste peale, mis kodulehel olla võiks. Näiteks võiks selliseks funktsiooniks olla “iga lehe paremas servas nupp kontakti ikooniga, millele klõpsates avaneb pop-up aken koos kontaktivormiga” jms.
Kodulehte seostatakse ettevõtte identiteediga, sellepärast tuleks üle vaadata ka ettevõtte bränding. Kas olemasolev logo ja tunnusvärvid kannavad firma identiteeti edasi või vajaksid pigem uuendamist? Kui bränding puudub või vajaks värskendamist, siis enne kodulehe loomist või tellimist oleks õige aeg sellega tegeleda.
Kogu selle info baasil peaks saama juba ettekujutuse optimaalsest vajalikust infohulgast ja tehnilistest nõudmistest veebilahendusele. Veebi arendajatel aitab see kergemini hinnata tööde mahtu ja arvutada välja ligikaudse maksumuse.
5. Kuidas valida kodulehe aadressi ehk domeeni? Mõtle oma põhitegevusele
Heaks domeeninimeks peetakse nime, mis on lühike, lihtne, meeldejääv, kergesti hääldatav ja loogiline. Koduturul võiks domeeninimi olla soovitavalt .ee lõpuga. Kui aga plaanid kohe rahvusvahelise turu vallutamist, siis igati mõistlik on tellida ka .com lõpuga domeen.
Domeeninimi võiks olla seotud põhitegevusega ja olla klientidele arusaadava tähendusega. Hea domeeninimi on Google’s silmapaistev ja kergesti leitav. See ei pea olema ettevõtte nimega üks- ühele sarnane, küll aga võiks olla kaubamärgi nimi ehk see märksõna, millega plaanitakse oma tegevusvaldkonnas tuntuks saada.
Domeeninime pikkus võiks jääda 6-14 tähemärgi piiresse ja see võiks piirduda maksimaalselt 2-3 sõnaga.
Alustuseks tasuks mõelda umbes viis domeeninime ja seejärel kontrollida, kas need on vabad. Mõistlik oleks uurida, kas samanimeline kaubamärk ja firma on äkki juba olemas. Kui on, siis ei ole mõistlik seda kasutada.
Domeeninime leidmisel võib kasutada sünonüümisõnastikku. Näiteks kui jurist.ee on juba võetud ja sünonüüm oigusteadlane.ee vaba, saabki kaaluda hoopis teise domeeni soetamist.
Vältida tasub liiga pikka, keerulist või igavat domeeninime ning nimes sisalduvaid numbreid ja sidekriipse.
6. Kuidas kodulehe välimus ja ülesehitus paika panna? Proovi see luua võimalikult lihtne ja mugav
Kodulehe välimuse osas on oluline, et terviklik disain koos oma värvide, kujundite, ikoonide ja piltidega looks kokku ühtse terviku. Koduleht võiks luua emotsiooni ja edastada selge sõnumi. Tegemist on ühe keerukama etapiga kodulehe valmistamisel, kuna see eeldab kogemust ja eriteadmisi.
Disain ja ülesehitus peaks olema võimalikult lihtne, funktsionaalne ja kasutajale mugav. Uuringud näitavad, et külastajad viibivad kauem just sellistel veebilehtedel, mis on loogilise ülesehitusega, kergesti arusaadavad ja kus on lihtne navigeerida.
Kasutada võiks hõlpsasti loetavaid kirjastiile. Vältida tasuks üle-disainimist ja liigseid värve. Üldjuhul juba kolm erinevat värvitooni on piisavalt palju. Oluline on, et lehe visuaalsed materjalid ja ka tekstid moodustaksid omavahel kokku terviku.
Kõik kodulehel olevad lehed peaksid järgima ühtset kirjastiili ehk pealkirjad, alapealkirjad ja tekstisuurused peaksid järgima sama loogikat. Tekstide osas tasuks kasutada plokk-süsteemi, mis tähendab vaheldumisi tekstidele vahepealkirjade ja pildimaterjalide lisamist. Meeles tasuks pidada ka seda, et tekstide puhul näevad kasutajad esimesena sõnu ja lauseid, mis on paksemas, värvilises või suuremas kirjas. Klõpsatavad nupud peaksid tervel lehel olema ühesugused ja infograafikad ning ikoonid samade kujunduspõhimõtetega.
Avalehel on tähtis roll, kuna seda külastatakse kõige rohkem. Oluline on, et enim soovitud tegevused oleksid seal hästi nähtaval kohal. See võiks olla sõna ja disainiga esile toodud. Näiteks kui on soov, et külastaja vaataks kliendilehte, siis võiks esilehe ülaosas olla kas infoploki, graafika, bänneri või tekstiga viide sellele kliendilehele.
Meeles tasuks pidada ka seda, et suurem osa kasutajatest kasutab veebi lehitsedes mobiilset seadet. Seetõttu peaks tänapäeval olema iga lehekülg skaleeruv ehk sobituma erinevate ekraanisuurustega. Meeldiv disain, paigutus ja kasutatavus peaks olema tagatud nii mobiili, tahvli, kui ka sülearvuti ja lauaarvutiga.
7. Mida küsida kodulehe majutajalt? Uuri tausta ja teenuse kvaliteeti
Üheks oluliseks omaduseks kodulehe majutaja valikul on klienditoe kvaliteet. Küsida tasuks seda, kui kiiresti probleemide korral vastatakse ning mil viisil on võimalik abi küsida.
Ettevõtte tausta ja teiste kasutajate kogemusi võiks samuti uurida. Küsida võiks varukoopiate kohta – kui tihti neid tehakse, kuidas on võimalik neist kodulehe varasemat seisu taastada ja kas tegemist on tasulise teenusega.
Majutusteenusepakkujalt tasuks veel uurida, kas turvalisuse suhtes kontrollitakse kodulehti nende poolt ehk pakutakse turvamonitooringut või reageeritakse alles siis, kui olukord on juba halb.
8. Millist sisu panna kodulehele, millist mitte? Mõtle läbi lisatava materjali eesmärk ja paigutus
Jällegi on on siinkohal märksõnaks terviklikkus ehk oluline on, et kõik veebimaterjalid, nagu näiteks fotod, videod ja tekstistiil, looks kokku ühtse terviku. Kõige tähtsam info võiks olla avalehel ja kindlasti mängib suurt rolli kodulehe päis, mida kasutajad märkavad ekraanil kõige esimesena.
Väga suur osa külastajatest allapoole ei kerigi, vaid vaatavad sedasama esimest nähtavat osa. Kui päis ja avalehe ülaosa on piisavalt atraktiivne, siis on lootust, et brauserist keritakse ka lehel allapoole. Tähtis on, et juba esimestel sekunditel saaks kasutaja aru, millega on tegu ja mida pakutakse.
Olulised on lehekülgede pealkirjad, mis peaksid tekitama huvi. Tekstid võiksid olla võimalikult hästi liigendatud, kuna sellisel juhul on neid kergem lugeda. Lõigu pikkus võiks olla maksimaalselt viis rida. Olulisemate lõikude juurde oleks soovitatav lisada asjakohaseid fotosid.
Kodulehe tekst ei tohiks olla igav essee. Kõige olulisem info tuleks kohe esile tuua ja lugedes esimest lõiku, peaks juba olema oluline info kättesaadav. Laused võiksid olla lühikesed ja vältida tasuks üleliigseid sõnu ning korduseid.
Fotosid ja meediamaterjale tasub kasutada vaid siis, kui need sisule või välimusele tõesti midagi juurde annavad. Kõikide piltide ja videote puhul tuleks üle vaadata autoriõigused. Kui tegemist on mujalt võetud fotoga, siis tuleb kindlasti uurida, millised on kasutamise tingimused. Iga internetist leitud fotot ei ole lubatud kodulehel kasutada. Sobivad vaid kindlate litsentsitingimustega, fotopangast ostetud, fotograafilt tellitud või ise tehtud fotod.
9. Kuidas teha oma äsja valminud veeb kõigile nähtavaks? Lisa see otsingumootoritesse ja optimeeri
Kui koduleht on valmis, siis üldiselt ei tea sellest veel mitte keegi. Järgmisena tuleks sellest otsingumootoritele teada anda. Kõige lihtsam viis on otse Google’ile või Bing’ile uue lehe andmed veebivormi kaudu edastada. Soovitatav oleks kasutada veel paremat ja võimsamat tööriista Google Search Console, mis on tasuta ja pakub rohkem võimalusi kodulehe avaldamiseks ning statistikaks.
Google’i otsingutulemustes veelgi paremini esimeste sekka jõudmiseks on kaks võimalust – kas osta tasulist reklaami või suurendada orgaanilist nähtavust.
Tasulise reklaami ostmise puhul on tulemused kohesed – eduka reklaamikampaania tegemisel on võimalik saada otsingutulemustes esimesele kohale.
Teise võimaluse puhul on vaja panustada kodulehe sisu kvaliteeti. Google’i algoritmid kontrollivad pidevalt kodulehe sisu ja kuvavad tõenäoliselt kõige kvaliteetsemat sisu pakkuvad veebilehed otsingutulemustes välja esimesena.
Sisu luues tuleks mõelda sellele, mida kodulehele sattumiseks kõige tõenäolisemalt otsitakse ja milliste märksõnadega otsides võiksid külastajad kohale jõuda. Järgmiseks võiks mõelda sellele, kas kodulehe sisus leidub neid märksõnu ja teemakohast informatsiooni, mis sellise otsinguni viiksid?
Kodulehe otsingumootoritele optimeerimise temaatika on pikemalt lahti seletatud Veebiagentuuri vastavateemalises postituses – Kodulehe SEO põhitõed – kõige olulisemad SEO-nipid algajatele.
10. Kuidas kodulehte edaspidi hallata ja kui pikk on selle eluiga? Koolita ja võta lihtsamad tegevused enda kanda
Üldiselt peaks keskmise arvutioskuse tasemega inimene pärast lühikest koolitust saama hakkama kodulehe hilisema sisuhaldusega. Näiteks tekstilise info, fotode vahetamise, menüüde lisamise ja muu sellisega. Maailmas kõige populaarsema WordPress’i sisuhalduse puhul on näiteks hilisemate muudatuste tegemise võimalused väga mugavad. Veebiagentuuris oleme alati meie valmistatud kodulehe tellijatele pakkunud tasuta sisuhalduskoolitust.
Professionaalide ülesandeks võiksid jääda suuremad struktuursed ja kujunduslahenduste muudatused, lisaarendused, tehniline hooldus ja uuenduste paigaldus.
Kodulehe eluiga võiks olla kuskil 3-4 aastat. Pärast seda tuleb leht üle vaadata ja mõelda, kas see vastab veel ettevõtte eesmärkidele ja klientide ootustele.
Lisaks muutuvad ajas ka kujunduste trendid, seega üsna tõenäoliselt on 3-4 aasta pärast kodulehe kujundus ajale juba jalgu jäänud. Juhul, kui kodulehte on korraliselt hooldatud ja uuendatud, ei pea ilmtingimata nullist uuesti alustama. Piisab samale lahendusele uue kujunduspõhja tegemisest ja sisulehtede ümber korraldamisest või uute sisulehtede loomisest.
Kui palju maksab kodulehe tegemine? Sõltub lahendusest ja töötundide hulgast
Lihtsamalt öeldes kujuneb kodulehe hind selle valmistamiseks kulunud töötundide hulgast. Paljuski sõltub maksumus sellest, kas veebilehele planeeritud kujunduskavand on loodud disaineri poolt või sobib ka juba valmis kujunduskavandile kodulehe loomine.
Kui disaineri poolt loodud kavandite hinnad algavad 900 eurost, siis valmis kujunduskavandi võib saada näiteks kätte isegi 90 euroga.
Järgmiseks mõjutavad lõpphinda kõige rohkem funktsionaalsused ja lahenduse keerukus. Lisaks on ajamahukaks tegevuseks infomaterjalide sisestamine. Küll aga võib selle võtta enda kanda juhul, kui kulude kokkuhoid on oluline ja nagunii plaanis edaspidi hakata veebi ise haldama. Lõpphinda mõjutab kindlasti ka kodulehe optimeerimise otsingumootoritele ehk SEO teenus.
Kõige parem on arvutada välja kodulehe ligikaudne maksumus meie hinnakaalkulaatoriga.
