Priit Kallas: kunagi ei tohi kliendil paluda liituda uudiskirjaga

Sel nädalal räägib Veebimajutuse partner, agentuuri Dreamgrow tegevjuht Priit Kallas sellest, kuidas saata klientidele selliseid e-kirju, mis ka päriselt töötavad.

Kuidas saada kätte kasutajate e-postiaadresse?

Kõige efektiivsem meetod on sisuturundus. Ära ütle, et liitu uudiskirjaga, vaid et ma annan sulle midagi, mida sa tahad. Pakutav väärtus võib olla näiteks head nõuanded, pakkumised või miski, mida ainult meililistiga liitunutele jagatakse. Luban, et kui annad mulle oma meiliaadressi, siis saad vastu midagi, millel on sinu jaoks väärtus.

Number üks reegel on see, et ära ütle kunagi "liitu meie uudiskirjaga". Oluline on näidata väärtust ja selle eest saad vastu meiliaadressi.

Kuidas mitte teha? Mõningatel veebilehtedel on igal lehel jaluses uudiskirjaga liitumise vorm, mille kaudu ilmselt eriti palju meiliaadresse kätte ei saa. Kui paned "liitu uudiskirjaga" kasti jalusesse, siis võiks selle sama hästi ka tegemata jätta.

Samuti saab e-postiaadresse koguda ka tehingute sooritamisel. Näiteks kui klient registreerib proovisõidu autoga, siis võiks küsida, kas ta soovib saada autoteemalisi pakkumisi. Sel hetkel on klient autoostu lainel ja seega huvi antud info vastu tavapärasest suurem. Tehingu või päringu käigus meililistiga liitumine toimib nii e-poodide kui teiste veebilehtede puhul.

Samuti võib uudiskirjaga liitumise üleskutse panna tellimust kinnitava e-kirja sisse. Suure jah-sõna oled kätte saanud, see oleks vaid väike müks lisaks.

Kui palju kirju oma kasutajatele saata?

Kiri, mille saadad inimesele, peab olema asjalik ja sellel peab olema mingi väärtus. Sellise kirja tegemine on keeruline. Väiksem firma suudab kuus paar kirja kuus kokku panna, milles on väärtus sees.

Üldine vastus küsimusele on üks keeruline valem. Suured ettevõtted on jõudnud järeldusele, et sageduse suurenemisel hakkavad kasutajad listist lahkuma, aga alles jäänud kasutajatel tehingute maht teatava määrani suureneb. Seega on olemas punkt, millest sagedamini kirju saates hakkab tehingute arv langema. Selle ideaalse sageduse juures on võimalik saada maksimaalne tulu.

Reisifirmad võivad saata kaks kirja nädalas. Inimesed on rõõmsad, enamuse kirjadest kustutakse küll ära, aga ühel hetkel tulevad odavad USA lennupiletid ja siis võetakse pakkumine vastu. Olenevalt inimesest võib see toimuda kord või kaks aastas, aga selle nimel elatakse üle sada kirja.

Seega, ühte kindlat reeglit ei ole. Saatmise sagedus oleneb sellest, milline on valdkond ja klient, keda sihid. Autofänn võib tahta iga päev autode kohta käivaid uudiskirju saada, kuid ühekordne ostja tahaks vaid teatud hetkel pakkumisi näha.

See tähendab seda, et õige sageduse leidmiseks tuleb ise katsetada ja näha, mis toimib. Mida väärtuslikumana su e-kiri potentsiaalsele kliendile tundub, seda sagedamini võid saata.

Kuidas teha kiri selliseks, et see ei läheks rämpspostikausta?

See, kas kiri läheb automaatselt rämpspostikausta, sõltub palju sellest, kuidas kiri välja saata ja kes seda välja saadab.

Meiliturunduses tuleks kindlasti kasutada mõnda meilitarkvara. Nende seas näiteks SmailyMailbowMailChimp ja teised. Enamus meilitarkvarasid ütleb, milline on kirja spam-score ehk kui pole just juttu genitaalide suurendamisest või ei ole see Nigeeria petukiri, siis ei ole kirja sisu oluline faktor rämpsposti kausta sattumisel.

Aga asi on suuresti ikka teenusepakkuja kvaliteedis. Ühe lahenduse puhul võib kohale jõuda 87% kirjadest, teise puhul aga 92%. Vale teenusepakkuja puhul võivad osad tellitud kirjad kergelt sattuda rämpsposti sekka, kuna firma võib olla näiteks mustas nimekirjas või ei suuda muul põhjusel kirja kohale toimetada.

Listi hügieen on samuti oluline. Kui saadad meile järjekindlalt olematutele aadressidele, siis võidakse sulle spämmeri märk külge panna. Enamasti tuleks oma meililisti haldusteenuse valiku puhul just tehnilistele aspektidele ja kohaletoimetamise (deliverability) efektiivsusele keskenduda.

Kuidas teha head kirja?

10 nippi, kuidas teha head kirja, on järgmised:

  1. Loaturundus ja opt-in. Inimesed peavad ise avaldama soovi listiga liituda. Kui sooviavaldust pole olnud, on tegemist spämmiga.
  2. Ära kunagi spämmi! Ära saada kirju inimestele, kes seda palunud ei ole. See, et lisad kirjale teksti "Olete saanud antud pakkumise heas usus, et see võiks teile kasulik olla..." ei muuda spämmi olemust.
  3. Anna võimalus listist lahkuda. Selleks, et inimesed sinu listis end turvaliselt tunneksid, peaks neil olema selge taganemistee. Igas listi saadetavas kirjas peab olema võimalus listist lahkuda.
  4. Liitumisel ütle, kui tihti ja mida saadetakse. Anna listiga liitujale aimu, mis infot nad saama hakkavad ja kui tihti seda tuleb. See suurendab listiga liitumiste arvu.
  5. Jaga väärtust, ära ainult müü. Kui sa kedagi esimest korda kohtad, siis ei ole kuigi tõenäone, et sa temalt midagi ostad. Keskendu oma saadetavas materjalis adressaadile väärtuse pakkumisele ja küsi müüki siis, kui potentsiaalne klient juba teab, kes sa oled.
  6. Ära saada kirju liiga tihti. Olenevalt saadetavast materjalist ja selle läbi töötamisele kuluvast ajast tuleks seada mõistlik periood listi kirjade saatmiseks. Enamike ettevõtete puhul on mõistlik tihedus mõni kord kuus. Kui aga on võimekus sagedamini head materjali kokku panna, siis võib ka rohkem kirju saata. Liiga tihe saatmine paneb inimesed listist lahkuma kuid need, kes jäävad on suuremad huvilised.
  7. Pealkiri vastavusse sisuga. Ära püüa trikitada ja panna inimesi avama kirju, mille sisu ei vasta pealkirjale. Selge ja arusaadav tekst on edu aluseks.
  8. Arenda pikaajalist suhet. Meililistist ei pea kohe homme raha tagasi tulema. Kasu on peidus pikaajalises suhte arendamises ja klientide lojaalsuses.
  9. Ära müü oma listi teistele. Listiga liitumisel luba, et sa seda andmebaasi teistele ei anna, laena ega müü. See kinnitus aitab sul ka paremini listi kasvatada.
  10. Edu on listi kvaliteedis. Kui müüd pardleid, siis võib su listis olla kümme tuhat viieaastast last ja sul ei ole sellest vähimatki kasu. Oluline on see, kes on sinu postitusnimekirja liikmed, mitte see, kui palju neid on.

Milliseid vigu inimesed e-kirjade saatmisel teevad?

Peamine on loata saatmine. Eestis on arusaam, et ettevõtte üldmeilile võib saata kirju nii palju, kui süda lustib, kuid keegi neid kirju ilmselt saada ei soovi. Kui lähed ja ostad Krediidiinfost endale listi firmameile, siis see võib legaalselt korrektne olla, aga kui meili saadad, siis vajutavad paljud spam-nuppu. On oodata, et seda teeb päris suur protsent kirja saajatest.

Oma listi puhul on kõige suurem probleem see, kui kirjadesse pannakse ka mitte-nii-väärtuslikku sisu. Listiga liituja, soovis saada midagi head, aga saab nüüd pahna. Tema silmis on see kasutu ja ta lahkub listist.

Jaga