Ekspert vastab: kumb on video juures olulisem, kas pilt või heli?

Videot luues ei saa ära unustada heli, kuid heli salvestamiseks on palju erinevaid lahendusi. Mõned neist on halvemad ja mõned paremad ning õige valimine on äärmiselt oluline, selgitas Veebimajutuse partner, Karl Hallik agentuurist Sviiter.

Kumb on video juures olulisem: kas pilt või heli?

Video tähendab ladina keeles "mina näen". Seega ei peaks justkui tekkimagi küsimust, kas video juures on olulisem pilt või heli. Küll aga seondub YouTube’ist vanematele inimestele sõnaga "video" esimesena ilmselt MTV ja muusikavideo. Noorematele seevastu klipimajandus erinevatel veebiplatvormidel. Siiski on kõik ju esmalt ikkagi pildiga seotud.

Videot tehes tuleb kõigepealt mõelda, kellele see tulemus suunatud on. Videoloengutes on ilmselge, et pildiga kaasneb heli, täpsemalt jutt ehk loeng. Seevastu näiteks Al Jazeera ning Olümpialeht Facebookis on aru saanud, et tihti vaadatakse klippe neis kohtades, kus heli võib teisi häirida, nagu ühistransport, kontor, järjekorrad või muu. Neil on küll videol heli taga, aga see on vaid taustamuusika.

Nad kasutavad sõnumi edastamiseks hoopis kolmandat meediumit – kirjutatud teksti, mis kõikidele nägijatele vabalt pealeloetud teksti asendab. Kuigi mõnikord on videos ka mõni räägitud lause, on ka sel suured ja selged subtiitrid. Kurtidel vaatajatel muudab see asjast aru saamise hoopis lihtsamaks.

Seega, lähtudes nii ajaloost kui kasutusvõimaluste laiusest, võiks selle artikli kokku võtta sõnadega, et video on tähtsam ja las see heli olla. See aga ei rahuldaks kõiki neid miljardeid, kes teavad, et videol on kaks osa – liikuv pilt ja sellega sünkroonis olev heli.

Milliseid erinevaid lahendusi näiteks veebilehele väikese promoklipi filmimisel heli salvestamiseks valikus on?

Videole heli peale saada on lihtsamast lihtsam – videot salvestaval seadmel peab olema aktiveeritud mikrofon. Tänapäeval on keeruline osta seadet, mis suudab salvestada pilti, aga mitte heli. Küll aga on pildi ja heli salvestamise võimekus paljudel seadmetel tasakaalust väljas. 1080p pildiga videot salvestab iga vähegi arvestatav telefon, foto- ja veebikaamera, rääkimata videokaameratest. Võimalik on ka juurde osta erinevaid mikrofone – dünaamilised mikrofonid, kondensaatormikrofonid, elektreetmikrofonid ja muud.

Neist viimased on levinud nutitelefonidel. Süüvimata tehnoloogiasse võib öelda, et elektreetmikrofon on üks paremaid, mida toodetakse – ta on väike, võimekas ja asjalik. Küll aga peab tagasi tulema artikli algusse – millist eesmärki see video täidab? Kuna elektreetmikrofon on tohutult võimekas, ei ole tal probleemi igalt poolt enda ümbert heli püüdmisega. See on hea, kui me püüame heliliselt salvestada kõike, mis videos näha on ja mõndagi, mida ei näe.

Seevastu on ringikujulise suunadiagrammiga mikrofoniga võimatu teha hea kõlaga intervjuud, kui samal ajal sõidab läheduses mõni auto või tramm, naabri juures haugub koer või mängib televiisor. Lisaks on mobiilitootjatel tihti kiusatus säästa kvaliteedi arvelt raha kohtadest, mida keskmine tarbija kohe ei leia – mikrofon on selleks ideaalne võimalus.

Kui juba suunadiagrammist juttu tuli, võib kindlasti rääkida suundmikrofonist – intervjuu puhul on tegemist asendamatu seadmega. Heli kogutakse peamiselt vaid ühest allikast – sellest, mis jääb otse mikrofoni ette. Suundmikrofon on ehk parim variant igasuguste paigal seisvate heliallikate salvestamiseks, olgu selleks siis intervjueeritav tänaval või Youtuber oma stuudios.

Selliseid mikrofone toodetakse nii dünaamilisena kui kondensaatoriga. Nende puhul kehtib tavaline reegel, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Küll aga tuleb täheldada, et kallima kondensaatormikrofoni keerulisem tehnoloogia on oluliselt vähem vastupidav igasugu väntsutustele. Seega kui eesmärk on salvestada off-road võistlust, osaleda rändava reporterina rattamatkal või muud ekstreemset, tasub ehk veidi ohverdada kvaliteedis ja rõhuda robustsusele.

Tihti on märgata ka nii-öelda lipsumikrit – pisikest lipsu, krae või särgiservaga kinnitatavat mikrofoni. See lahendus tuleks siiski jätta pigem telestuudiote pärusmaale – reeglina on tegemist jällegi 360 kraadi ümber enda salvestava mikrofoniga, mistõttu on jutustaja ümber soovitatav täielik vaikus. Ühtlasi on tihti saadetes, ja eriti saatevigades, kuulda, kuidas iga liigutuse peale võimendub meie kõlarites riiete sahin.

Millised on need vead, mida heli jäädvustamisel vältima peaks?

Tuleb selgelt läbi mõelda, mis tehtava video eesmärk on. Suurim viga, mida saab teha, ongi valet tüüpi mikrofoniga video tootmine. Kes tahaks kuulata intervjuud, kus sama valjusti on kuulda kvartal eemal toimuvad teetööd, puhuv tuul ja mööduv tõukeratas? Ühtviisi häiriv võib olla ka lindistus kontserdilt, kus suundmikrofon võtab kogu heli hoopis kaks rida eemal jutustavatelt fännidelt, mitte lavalt või kogu melust.

Kindlasti tuleb vältida kõige algelisemaid vigu – mikrofoni ei tohi salvestamise ajal ilma vajaduseta näppida, liigutada, kaablit kohendada. Kõik need tegevused jätavad salvestusele müra, mida hiljem välja lõigata on kas väga keeruline või sootuks võimatu.

Teinekord võib juhtuda, et mikrofoni ei osata üldse kasutada, kasutatakse seda mingi teise asja pähe või kasutatakse midagi muud mikrofonina. Sellised juhtumid on küll ekstreemsed, aga tuleb arvestada, et kui otsite näiteks mikrofoni pulma, võib keegi soovida seda kasutada pipraveskina, viskab selle mõne instrumendi sisse või haarab kõnelemiseks mingi muu sarnase eseme, nagu allolevas videos. Seega ei tasu ehk rahvaüritusele väga kalli ja eksklusiivse varustusega minna. Või kui minna, siis tasub meeles hoida reporterite kuldreeglit – ära anna mikrofoni käest ära.

Praeguseks on mitu lugejat kindlasti mõelnud, et kaval oleks näiteks panna diktofon või mobiiltelefon rääkivale inimesele lähedale ja ise kaameraga kaugemalt võtteid teha. Nii on justkui odavate vahenditega kaetud kogu saal. Selle mõtte soovitame küll eos maha matta, sest diktofonide ja kaamerate salvestuskiirused on erinevad. Kumbagi eraldi kuulates tunduvad mõlemad õiged, aga kui neid omavahel kokku lõikama hakata, võib jäädagi audiot ja videot kokku sättima.

Miks üldse helile nõnda palju rõhku panna? Mis juhtub, kui heli on kehv?

Kui heli on kehv, on seda kuulata kehv. Kui videot ei saa nautida, sest heli on paigast ära, ei taha inimene seda videot enam teist korda vaadata. Või kui vaatab, siis keerab juba eos teadlikult heli maha – seega jääb 50% sinu raskest tööst teistel vaatamata.

Kuidas mõista, kas saavutatud tulemus on lõpuks siiski piisav?

Testi. Testi ise erinevate vahenditega nagu kõrvaklapid, sülearvuti või tahvli kõlar, ühendatavad kõlarid, stereosüsteemid, kasvõi kodukino. Testi vaikselt, valjult, lähedal ja eemal seistes. Palu videot vaadata ja hinnata sõbral, kes ei tea tootmisest midagi; sõbral, kes õpetas sulle videote tegemist; oma emal, lapsel, tädil või sellisel tuttaval, keda sa oma videoga püüda püüad. Kui sind ja neid miski häirib, siis häirib see miski ka kõiki teisi vaatajaid. Ükski film ei jõua kinno enne kui see pole läbinud mitmeid ülevaatamisi ja fookusgruppe, miks peaks sinu video halvem olema?

Jaga
Nõuandja

Uudised, õpetused ja kavalad veebinipid. Otse meilile.

Liitu meie nädalakirjaga, et näha uudiseid, õpetusi ja nippe esimesena