Eestis on firma asutamine lihtne, kuid seda poleks vaja teha enne esimese arve väljastamist, leiab Bikeep OÜ ja Barking OÜ asutaja Kustas Kõiv.
“Minu nõuanne on see, et firma tasub registreerida alles siis, kui sul on esimene arve kellelegi esitada. Ma olen ise viimaste ettevõtetega nii teinud,” märkis Kõiv. Bikeep OÜ on asutatud 2012. aastal ning firma arendab ja toodab turvalisi ja lihtsasti kasutatavaid elektroonilisi jalgrattaparklaid. Barking OÜ on loodud 2015. aastal ning võimaldab läbi mobiilirakenduse ligipääsu sadadele eksklusiivsetele parkimiskohtadele linna südames.
Kõivu sõnul saab kõik asjad enne arve esitamist teha ära ilma ettevõtteta.
“Tihti on nii, et minnakse kohe firmat registreerima ning siis vaadatakse, et mis edasi saab,” lisas ta. Kõiv soovitab kõigepealt luua toode, proovida seda müüa ning alles siis, kui on tekkinud esimene klient, kes tahab sulle raha üle kanda ja tekib reaalne vajadus firma pangakonto järele, alles siis tasub ettevõte ära registreerida.
“Kui sinna pangakontole tuleb kohe raha ka peale, siis see järjestus on minu arvates reaalse eluga paremini kontaktis,” lausus ta.
Eestis lihtsam kui mujal
Ettevõtja on asutanud firmasid nii Eestis kui ka Ungaris, Soomes ja Ameerikas. Kui Soomes sai firma asutada kahe nädalaga, siis Ameerikas ja Ungaris võttis see aega kuid.
“Kui me räägime 24 tunnist ja paarist lihtsast dokumendist, siis see on ikkagi kümneid kordi lihtsam ja äärmiselt mugav,” kirjeldas Kõiv ettevõtte asutamist Eestis.
Ta meenutas ettevõtte asutamise protsessi, kus esiteks tuleb logida äriregistri ettevõtjaportaali. Portaalis tuleb täita mõned väljad nagu ettevõtte nimi, aadress, õiguslik vorm, osakapital jmt. Kui kohe pärast ettevõtte registreerimist teha ära ka käibemaksukohuslaseks (KMKR) registreerimine, siis kõik see kokku võttis ettevõtja sõnul aega 20 minutit. KMKR numbri ja B-kaarti on ta saanud kätte 24 tunniga.
“See reaalselt ongi nii lihtne ja puhas formaalsus. On palju lihtsamaid asju, mis võtavad oluliselt rohkem aega,” tõdes Kõiv.
Põhikiri komistuskiviks
Samas tunnistas ta, et kui ettevõtet esmakordselt luua, siis võib põhikirja koostamise juures takerduda. Kui Kõiv asutas 2011. aastal üht firmat, siis luges ta sõbra ema ettevõtte põhikirja, mille nad ka sisuliselt kopeerisid. Selleks ajaks kui asutati Bikeep OÜ ja Barking OÜ, oli enam-vähem teada, millised valikud tuleb põhikirja koostamisel teha. Kuid tema sõnul on võimalik kõike hiljem muuta.
“Oluline asi, mida hiljem nii lihtsalt muuta ei saa ning mis tuleks kohe alguses ära otsustada, on ettevõtte aktsiate või osakute jagunemine. Seda saab hiljem muuta notaris, kas ostu-müügi– või kinkelepinguga,” lisas Kõiv.
Tema soovitus algajale on, et nagu iga lepingu või tehingu puhul tuleks põhikiri endale kindlasti selgeks teha. Üks variant on otsida Google’ist “põhikirja koostamise olulised punktid” ning sedasi vajalik info kätte saada või siis otsida äriregistrist sarnase valdkonna ettevõtte põhikiri ja sellega tutvuda.