Tänase seisuga on Eestis 140 000 .ee domeeni ja aastane aadresside juurdekasv on ca 7%. Ei saa välistada, et sellise aadresside mahu puhul võib registris olla alati ka neid domeeni taga olevaid veebilehti, millel pärinev info ei ole tõendus-, vaid arvamuspõhine. Aga samas on meil ka sõna- ja arvamusvabadus ning selle põhiõiguse piiramine peab alati olema selgelt põhjendatud. Interneti Sihtasutuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Andres Tarto selgitab, mida teha, kui mõnda kahtlase sisuga .ee domeeni märgatakse.
Kuigi ikka ja jälle on meie poole pöördutud palvega sulgeda üks või teine väidetavalt valeinfot levitav .ee leht, siis teeme seda väga erandlikel juhtudel, millele on eelnenud mõne riigiasutuse eelnev menetlus koos meie poole pöördumisega.
Niisiis pöörduma peaks TTJA või politsei poole ning neile kahjuliku sisusega veebilehest märku andma. Juhul, kui nende poolt algatatud menetlus lõpeb otsusega veebilehe kahjulik osa (lõik või alaleht) sulgeda, saab seda kõige paremini teha veebilehe autor.
Juhul, kui terve veebileht on eksitav ja sisaldab valeinfot, saab kustutusotsuse kõige mõjusamalt täide viia lehe majutusteenuse pakkuja. Meie saame küll kustutada lehe .ee domeeni, kuid ka see ei lahendaks olukorda täiel määral.
Miks ikkagi ainult domeeni sulgemine kahjulikku infot netiavarustest ei kõrvalda?
Kui kustutada domeeniaadress, siis veebileht jääb internetti ikkagi alles ning sellele saab ligi IP-aadressi kaudu. Niisamuti nagu tänavanumbri lahtikruvimine maja seinalt ei kaota maja ennast; lihtsalt sihtkohta oleks pisut keerulisem leida. Samal ajal võib ühe veebilehe sisu peegeldada lõputu arvu domeenide kaudu, seega sellisel juhul ei annaks ühe domeeni kustutamine üldse mingit efekti.
Kui lihtne on patustanul uus domeen avada ja sealt jälle sama infot levitama hakata?
Mistahes teenuse edukuse kreedoks on tema kasutajamugavus ja lihtsus – siin ei ole ka domeenide registreerimine erandiks. Seegi on muudetud võimalikult lihtsaks. On päris selge, et 140 000 domeeni puhul võib sinna sattuda ka neid, mis süsteemi kasutajamugavust ja kiirust halbadel eesmärkidel ära kasutavad.
Mis saab siis, kui keegi registreerib domeeni, mille kaubamärk kuulub kellelegi teisele ja hakkab sealt valeinfot levitama?
Kui selline asi juhtub, siis tuleks esimese asjana ühendust võtta domeeni registreerijaga ning paluda tal selline tegevus lõpetada või proovida omavahel kokkulepe saavutada.
Kui pooled siiski kokkuleppele ei saa, on alati võimalik pöörduda domeenivaidluste komisjoni või ka kohtu poole ning nõuda domeeninime üleandmist kaubamärgi omanikule.
Kõige parem vaidlus on aga ärahoitud vaidlus - selliste olukordade ennetamiseks on mõistlik ärinime või kaubamärki valides alati üle kontrollida ka domeeninime saadavus ning võimalusel see domeeninimi kohe ära registreerida. Niisamuti võiks mõelda kaubamärgiga väga lähedaste domeenide broneerimisele (näiteks täiend „24” vms, mis on Eestis üsna tavaline liides).
