"Vrapikuninganna" Liisi Tarvo Äristarteri 2. saates: ettevõtlus peab rõõmus olema!

"Äristarteri" teises saates küsitleb ettevõtja Katrin Hinrikus-Karu United Dream Studiost Vrapikohviku juhti Liisi Tarvot. Tema ettevõtlustee sai alguse juba 16-aastaselt ja rõõmus on ta oma valdkonnavaliku pärast siiamaani.

"Kui olin väike, siis meeldis mulle mängida kohvikut ja restorani," meenutab Liisi Tarvo, kuigi ta on ka öelnud, et kui raha pärast äri teeks, siis toitlustust ilmselt ei valiks.

Lapsepõlves tundis ta ära, et toidutegemine on just see asi, milles ta on tugev. Inimestele maitsesid need toidud, mida ta kodus tegi: "See on nagu omaette rituaal. Ei tohi tulla täis kõhuga külla, kui Liisi teeb süüa, rääkisid tuttavad oma (eel)arvamusest."

Ainult vrappe ta muidugi külalistele ei tee.

See hetk, kui söögitegemisest sai äri, oli peale seda, kui Liisi mõtles keskkoolist minna ülikooli juurat õppima, aga enne aga tahtis reisida ja veel toidutegemise kohta rohkem teada saada.

Keskkoolis aga nägi ta unes, et on vrapikohviku avanud. "Läksin kohe isa juurde ja ütlesin, et hakkame kohvikut tegema," meenutab Liisi Tarvo äritegemise algust. Isa ütles selle peale, et mine maga edasi. "Aga ma ei läinud," jätkas Liisi, "isa otsustas ikkagi kaasa tulla, alguses avasime kohviku Raudalus maantee ääres, nüüd oleme kolmes kohas kesklinnas: Balti jaama turul, Ülemiste keskuses ja Rävala puiesteel."

"Oluline on, kes on su kõrval ja selja taga, kui asjad pole alati väga kerged. Ettevõtlus on elustiil, mis vajab väga tugevalt tiimi enda kõrvale lisaks sinule endale," soovitab vrapikohvikute keti pidaja. "Kui olukord on raske, peavad need inimesed, kes sinu ümber on, sulle ütlema, et läheme edasi. Nemad hoiavad sind, sina hoiad neid."

Mis olid esimesed sammud vrapikohviku tegemisel?

Enne, kui kohviku avamiseks läks, oli Liisi käinud tööl paljudes toitlustuskohtades, et saada kogemust, kuidas kõik päris elus toimib ning kas see üldse meeldiks talle, kui hakata suurtes kogustes süüa tegema.

Liisi Tarvo meenutab, et väga palju on erinevaid faktoreid, mida tuleks toitlustusäris arvestada. Tuleb vaadata, kuidas organisatsioon töötab, mis on ettevõtetes hästi ja mida enda ettevõttesse kindlasti ei tahaks kaasa võtta.

"Ei hakka nimesid nimetama, kus ma täpsemalt tööl käisin, aga juba 15-aastaselt ja isegi enne seda käisin ma suvel tööl, see oli fun ja samas ka kasulik. Oma peas olin juba professionaal valmis," räägib Liisi kogemuste olulisusest. "Siis ei tahetud väga anda vastutust nii noorele, on ka seadused, mis seda ei luba, aga sellest sai väga hea hüppelaud, kust edasi areneda."

Kõige esimesed sammud olid lisaks eel-luurele teistes söögikohtades ka omale eesmärgi püstitamine ning muidugi äriplaani koostamine. Peab olema probleem, mida soovitakse firmas lahendada. Reaalne äriplaan sai alguses tõesti valmis tehtud, aga oluline oli ka missioonitunne ja maailma muutmine, vrappide tegemisega saab midagi ikkagi paremaks teha. Liisi Tarvo meenutab, et toitlustuses olid sel ajal, kui ta alustas, valitsejateks pitsad, burgerid jms. Kiiret, mugavat, maitsvat ja samas ka tervislikku lahendust polnud.

"Natuke ajas isegi vihale see, kuidas inimesed vabatahtlikult rikuvad oma tervist," lisab Liisi, "nüüd aitab, teeme oma vrapikohviku!"

Kui tundub, et midagi on valesti, ei saa ju teatud kiirsöögikohti kinni panna, aga saab klientidele anda valiku: tulge minu juurde. Saab pakkuda konkurentsi, arendada toitlustusmaastikku, luua uut väärtust.

Äriplaane saab ettevõttes teha palju kordi. Nii ei jäänud ka Liisile esimene äriplaan viimaseks. Esialgses plaanis ei pea väga detailidesse laskuma, piisab ka väikesest muutusest, ei pea suurelt kohe maailma muutma hakkama, soovitab vrapikohvikute omanik.

Kui kõik sai plaani järgi tehtud

Kuidas kõik toitlustuses algab? Kõike ei peagi kohe teadma, sest kõik võib tunduda alguses nii keeruline, igasuguste nõudmiste, reeglite ja lubadega, kuid Liisi soovitab: firma alustamine ongi lihtsalt alustamine. "Hakka pihta, mõtle põhiplaan välja. Enne samas valdkonnas tööl käies on väga hea kogemusi juurde saada. Karta pole vaja."

Hirme Liisi välja ei näidanud - kui ise liiga palju kardad, siis kuidas teised peaksid sind usaldama? Hirmud aga kippusid kimbutama iga päev. Näiteks kui oli järjekordse kohviku avamine, oli kõik täpselt plaani järgi tehtud. Ülemiste kohviku avamisel olid kontoriseintel olevate plaanide järgi kõik ette valmistatud. Öösel tekkis aga Liisil hirm, et mis siis saab, kui keegi ei tulegi?

Ta pakub sellele hirmule ka lahenduse: "Hirme võib olla palju, aga ei tule võtta tõsiselt neid öiseid mõtteid, mis alateadvusest kerkivad. Parem on mõelda hommikul neile rahulikult ja edasi minna."

Ettevõtluses on siiski üks oluline pluss, räägib Liisi: "Sa saad teha seda, mida ise tahad. Ise ei pea aga kõike oskama. Sinu ümber on inimesi, kes oskavad, sinu ülesanne on need üles otsida, rääkida inimestega."

Tema peamine soovitus algajale ongi see, et tuleb hakata tegustema kohe, pikalt ei saa ootama ja kaaluma jääda.

Vanus on lihtsalt number, alusta kohe!

Kui oled 15-aastane, kas võib ettevõtlusega juba alustada või mitte? Liisi oli samuti selle valiku juures, kui survestasid tavalised ühiskondlikud arusaamad, et enne lõpeta keskkool, mine ülikooli, tee palgatööd mõned (kümned) aastad ning alles siis alusta äri. Kuid tema soovitusel pole mõtet sellistesse raamidesse jääda.

Ettevõtlus alati üllatab, iga päev on põnev. Kogu aeg on võimalik arendada endas mingit uut külge. See, mis vahepeal on toitlustuses toimunud, on olnud vrapikohvikute jaoks põnev. Kui lisada veel koroona-aeg ja selle aja muudatustega kohanemise, siis on kogemusi veel rohkem.

"Ma ei mõelnud lõpuni, mis oleks, kui oled ettevõtja, ma tahtsin seda teha ja hakkasin tegema," julgustab Liisi. "Kui ma mõtlen nüüd tagasi, siis sellist asja ma ette ei kujutanud. Halvim, mis juhtuda võib, on ju see, et õpid midagi uut. Hakka lihtsalt pihta oma ettevõttega."

Kuidas esimesed kliendid üles leida?

Siis kui Liisi Tarvo vrapikohvikutega alustas, polnud iseenesest mõistetavat trendi, et kui teed ettevõtte, siis kindlasti kohe ka kodulehe, ja siis Facebooki lehekülge. Instagrami siis isegi polnud olemas.

Sel ajal, kui kohviku avasid, olid reklaamivõimalustena olemas e-post ning paber-reklaamid, mis tänapäeval tunduvad natuke imelikud.

"Sel ajal tegime näiteks A1 formaadis plakati, reaalselt välja trükituna," meenutab Liisi Tarvo. "Inimesed märkasid siis rohkem, nüüd on kõik rohkem oma asjades kinni ja ei näe nii palju selliseid asju."

Millal sündis koduleht?

Kohvikute veebileht sündis sõbra abiga. Sel ajal oli koduleht ettevõtte visiitkaardina juba oluline.

"Praegugi on koduleht minu ettevõtte jaoks oluline, kuid see pole number üks," põhjendab Liisi Tarvo, "lõpptoode on see, mille saab inimene kohapealt. Minu puhul ta seda kodulehelt kohe kätte ei saa, mõnel firmal võib-olla saab."

Praegu on toidu maitse, eristumine kõige olulisem. Selle tundmiseks peab kohvikusse kohale tulema.

Kõige suurem väljakutse täna - püsimajäämine

Praegu on kõige olulisem tulla toitlustusettevõtetel raskest olukorrast välja ja mõelda, kuidas jätkata. Võimalikult vähe tohib stressis olla, mis pole just kõige kergem ülesanne. Liisi Tarvo soovitab: nüüd, kui paljudele ka kõige positiivsematele inimestele hakkab olukorra tõsidus kohale jõudma, tuleb tunnistada, et olukord on raske, aga kõigil on see nii. Üheskoos halamine samuti ei aita. Tuleb orienteeruda lahendustele.

"Juba esimeste koroonauudistega käis mul peast käis mõte, et ükskõik kui raske tulevikus on, siis oleme me kõik selles olukorras koos, kannatame koos, keegi pole üksi," räägib Liisi Tarvo, "kõik pole siiski kadunud ja lahendus tuleb. Me kõik ooleme ju motiveeritud sellest olukorrast väljuma, uut normaalsust looma, uusi lahendusi leidma. Kui ma teeks seda ainult raha pärast, siis poleks ma toitlustusvaldkonnas. On vaja pöörasust, missiooni, loomingulisust, et ettevõtlusega tegeleda. See peab sind ennast inspireerima. kui see ei tõmba enam sind käima, on igav ja ammendunud, siis ongi okei selle asjaga lõpetada ning midagi muud välja mõelda. Kui on rasked ajad, tuleb meelde tuletada, kui lahe enne oli ja edasi minna."

Soovitused alustavale ettevõtjale

Liisi soovitab alustajale: tuleb lihtsalt alustada ja oma ideedega julgeda edasi minna isegi siis, kui tekib hirm. Isegi kui tulevad rasked hetked, siis saab seda kõike võtta kui õppetundi, alati saab ürita leida olukorrast mõni hea kogemus ning ei tasu liiga isiklikult võtta neid õppetunde. "Lahenda see olukord ära, sest sa saad ise luua, ise muuta asju ja sinul on võimalus teha seda, mida südamest tahad," julgustab Liisi, "julge alustada, sealt hakkabki kõik pihta. Tee kasvõi koduleht, tee see esimene väike samm alustamiseks."

Selleks, et suured plaanid oma raskuse all kohe alguses ei lämmataks, soovitab Liisi teha need väikesteks tükkideks, siis saab ühel hetkel ka suure plaani ära tehtud.

Vaata "Äristarteri" esimest saadet siit!

Jaga
Nõuandja