Kui mobiiliäpi tegemisega hilja peale jääda... võib olla liiga hilja

Ühest küljest on äpp Eesti turul konkurentsieelis, sest kaubanduslikke äppe on vähe ja see pakub hulga lisavõimalusi näiteks turundamisel. Teisalt on äpp aga lisakulu, mis tuleb tagasi teenida. Kolmandaks tasub arvestada sellegagi, et kui konkurendid ette jõuavad, võib mõnikord olla juba hilja. 

Digitaalse loovagentuuri Thorgate ärijuht ja Veebimajutuse partner Ivar Merilo soovitab vaadata põhjalikult näiteks Google Analyticsi abil seda, mis ettevõtte veebis toimub. Kui nende kasutajate hulk, kes jõuavad sellele mobiilseadmel, kasvab kiires tempos, siis tasub äpile mõelda. Kui hoopis kahaneb, siis vast pigem ei tasu.

Muidugi on keeruline tuua mingit rusikareeglit, mis õigupoolest on "kiire kasv" – see võib eri valdkondades, aga ka sama valdkonna erinevate ettevõtete vahel väga erineda.

Eesti firmad on liiga ettevaatlikud

Äppe valmistava ettevõtte Applaud OÜ tegevjuht Henrik Aavik leiab, et Eesti ettevõtjad on äppide kasutuselevõtmisel ülemäära ettevaatlikud ja kipuvad eirama seda, et nutiseadmete arv muudkui kasvab.

"Äpp on see, mida inimesed mobiili peal kasutada tahavad," ütleb Aavik. Ta toob välja USA statistika, kus mobiilikasutajad on praeguseks juba suurima tõenäosusega ostjad – 92 protsenti neist on kasutanud mobiili ostlemiseks ja 34 protsenti teevad ka reaalse ostu.

Ilmselt saab paljude ettevõtete jaoks takistuseks äpi hind, tuleb arvestada umbes 10 000 euroga. Tegelikult tuleb vähemalt esialgu see summa kahega korrutada, sest üldjuhul tuleb äppe teha kaks: üks iOS-i, teine Androidi tarbeks. Kuna tegemist on eri platvormide ja programmeerimiskeeltega, tuleb mõlemad nullist üles ehitada. Lisaks maksavad ka serverid, kus andmeid hoida.

Facebook tõi küll oma avatud lähtekoodiga projekti React raames möödunud aastal välja ka lahenduse React Native, mis lubab kirjutada korraga äpi nii iOS-i kui ka Androidi tarbeks. Nii saaks seega ideepoolest rakendused poole odavamaks muuta.

Merilo hinnangul kaasneb sellega siiski veel lisariske – tegemist on lihtsalt niivõrd uue lahendusega. "Asjad on kogu aeg muutumises, nii pead ka äppi kogu aeg muutma," nendib ta. 

Thorgate’i töötajatel on seetõttu React Native küll vaatluse all, kuid klientidele nad seda siiski veel ei paku. Järelikult tuleb vähemalt esialgu eeldada umbes 20 000-eurost väljaminekut. Väikeettevõttele on see päris korralik summa.

Miks mitte wrapper?

Üks lihtsam võimalus on nii-öelda wrapper, mis veebilehe sisu äpiks pakib. Sellist lahendust näiteks kasutasid Eesti suuremad uudisteportaalid Delfi ja Postimees veel hiljuti.  

Sellelgi on aga oma puudused. Nii-öelda native äpist on säärane lahendus jupp maad aeglasem. Nii leppis Postimees vaid seni wrapperiga, kuni Delfi endale native äpi tegi. Ei saanud nad ju lubada seda, et konkurendi rakendust oleks mugavam kasutada.

Kellel siis äppe tasub teha? Ühest küljest ilmselt veebipoodidel, millel on reaalselt lootust mobiilimüügist kulu tagasi teenida. Iseasi, kas just kõik veebipoed selliste hulka kuuluvad, pigem ehk mitte. See sõltub nii sellest, kas sihtrühm on võimeline mobiilist oste sooritama, kui ka sellest, millised on ettevõtte turunduslikud võimalused suunata oma klientuuri just äppi kasutama.

Üheks oluliseks detailiks on see, et Eestis muudab äpiga sisseostude tegemise mugavaks ka elektroonilise makse lahendus, mis lubab väiksemate summade eest tasuda ühe klõpsuga. Märksa mugavam, kui sisestada mingeid koode või paroole.

Äpiga saab eristuda

Kuna Eestis on samas kaubanduslikke äppe suhteliselt vähe kasutusel, aitab selle kasutamine vähemalt esialgu ka konkurentidest eristuda, rõhutavad nii Aavik kui Merilo. 

Selles valguses tasuks ehk vaadata ka Kaubamaja reklaamikampaaniat oma äpile. Teised suuremad jaekaubandusettevõtted on oma veebipoed vaevalt valmis saanud, kui sedagi.

Muidugi ei pruugi selline eelis kaua kesta. Võib eeldada, et konkurendid vastavad kiiresti samaga. Iseäranis just konkurentsitihedal turul ja siis, kui rivaalid on piisavalt suured. Nagu Delfi ja Postimees.

Kindlasti tasub äppe teha neil, kes pakuvad asukohapõhiseid teenuseid. Üks hea näide siinsest äpiarendusest on Taxify, mis jõudis sisuliselt kopeerida kohalikule turule USA hiiglase Uberi ennast mujal juba tõestanud ärimudeli, enne kui too siia jõudis.

Taxify on tegelikult ka hea näide nendest võimalustest, mis avanevad siis, kui äpp õigel ajal valmis saada. Oleks Taxify jäänud viivitama kuni Uberi tulekuni, poleks ilmselt olnud lootust praegusega võrreldavat turuosa saavutada, ütleb Merilo. Taksofirmade omanikud aga nii kaugele ei mõelnud.

Foto: pixabay.com

Algne artikkel avaldati Geenius.ee lehel meie blogis.

Jaga
Nõuandja

Uudised, õpetused ja kavalad veebinipid. Otse meilile.

Liitu meie nädalakirjaga, et näha uudiseid, õpetusi ja nippe esimesena