Ekspertidele mõeldud artiklisarja järgmises osas annab arendaja Kethmar Salumets developerHabits blogist algajale veebiarendajale soovitusi, kuidas hakata õppima. See on õppima õppimise esimene osa, kaks õppetundi tuleb veel.
2019. aasta lõpus võtsin endale tohutu vastutuse - juhendasin meie uusi praktikante. Üks esimestest koosolekutest, mis mul nendega toimus, oli õppimisest. Eesmärk oli teada saada, kuidas nad alustasid, kuidas õppisid ja milliseid allikaid kasutasid. Pärast seda sain aru, et kõigil neist (ehk kokku kolmest praktikandist) oli õppimises erinev kogemus, täiesti erinev lähenemine teadmiste omandamisele.
See tuletas mulle meelde, kui oluline on leida endale sobiv õppimisstiil, aga ka seda, et tuleb leida endale õiged ja usaldusväärsed teadmiste allikad.
Minu kolmeosaline õppimisteemaliste miniartiklite seeria annab algajatele nõu tehniliste teemade õppimise erinevate viiside ja oma allikate kvaliteedi hindamise kohta.
Alustame aga algajatele arendajatele mõeldud kolmest põhireeglist.
Need siin on kolm üldisemat reeglit, mille järgi ma ma ise sain teadmisi, kui hakkasin alguses programmeerima. Mõne jaoks võivad need tunduda triviaalsed, kuid nähes teiste tehtud samu vigu, mis ma isegi kunagi tegin, tuleks need uuesti välja tuua.
1. Lõbutse ja naudi, kuid keskendu põhialustele
Kasutatavate tööriistade põhialuste tundmaõppimiseks peab teadlikult pingutama.
Uute projektide ehitamine ja raamistikega mängimine on lahe ja lõbus ning parandab sinu oskusi. Sellegipoolest peab algajana mingil hetkel teadlikult pingutama, et õppida kasutatavate tööriistade põhialuseid, millel need põhinevad. Näiteks võib võtta Reacti ja sellega erinevat moodi mängida, kuid toimuva tõeliseks mõistmiseks peab olema Javascriptist hea arusaam - React on nimelt üles ehitatud Javascriptile (lähemalt aitab seda mõista Eloquent JavaScript).
2. Kõike teada pole võimalik
Millegi sügavamaks õppimiseks on vaja kogemust.
Teine oluline asi, mida vaja teada, on see, et kõike ei ole võimalik teada.
Paar aastat tagasi soovisin ma saada täiskoormusega arendajaks, kellel oleks põhjalikud teadmised andmebaaside, serverite, front-endi ja back-endi arendamise kohta. Nüüd võin öelda, et olen kindlalt front-endi arendaja. Sellepärast, et olen suurema osa oma tööajast veetnud front-endiga. Muidugi on mul arvukalt läbi töötatud raamatuid, artikleid, Udemy kursusi ja kliendiprojekte, millega olen oma muid oskusi arendanud, kuid lõpuks on millegi sügavamaks õppimiseks vaja ka tegelikke sügavamaid kogemusi kindlas valdkonnas. Kõike aga pole võimalik ise läbi proovida.
3. Leia oma fookus, sea sihid
Nüüd jõuamegi kõige olulisema soovituseni, mis mul sel korral anda - leia oma fookus, püstita eesmärgid.
Algajana on hea arendada lihtsaid full-stack projekte, et näha, kuidas pusletükid omavahel kokku sobituvad. Ühel hetkel oleks siiski mõistlik spetsialiseeruda. Olgu selleks front-end või back-end, Python või Go - jää mõnda aega ühe keele ja ühe valdkonna juurde. Kui oled spetsialiseerunud, saab alati hakata lahendama keerulisemaid probleeme, mis sunnivad sügavamale sukelduma. Nende kogemuste kaudu saab teada oma tööriistade peamised võimalused. Ilmselt tutvud lähemalt ka silumise ja vigade leidmisega, sest mitte kõigil probleemidel pole Google'is vastust olemas. Kõiki neid teadmisi saab kanda üle ka teistesse keeltesse, muudesse valdkondadesse. Ja kes teab, võib-olla hakkavad teised siis juba sinult abi küsima.
Boonuseks veel üks soovitus!
Alati, kui tunned, et mõte on kinni kiildunud, kasuta "kummipardi lahendust". See tähendab lihtsalt valjusti oma probleemi välja ütlemist. Usu mind, see teeb imesid!
Ja ongi praeguseks kõik. Loodetavasti leidsid sellest kirjutisest omale midagi kasulikku. Järgmises artiklis uurin aga juba erinevaid võimalusi teadmiste omandamiseks ja tutvustan oma õppimisraamistikku.
