Kui küsida esimest korda veebilehe loomise hinnapakkumisi, võivad summad erineda mitu korda. Üks teenusepakkuja küsib lehe eest paarsada, teine paar tuhat eurot ning mõlemad nimetavad seda „kodulehe tegemiseks“. Tihti ei tulene hinnavahe sellest, et üks on kallis ja teine odav, vaid sellest, et pakkumised sisaldavad erinevaid töid, selgitab Veiko-Peeter Kargu Navik OÜ-st (navik.ee).
Need seitse küsimust aitavad pakkumisi võrrelda ja vältida üllatusi pärast veebilehe valmimist. Esita need igale pakkujale ja palu vastused kirjalikult – nii on täpselt näha, mida tellimus sisaldab.
1. Mida hind sisaldab ja mis maksab eraldi?
„Koduleht 500 euro eest“ võib tähendada üht või kümmet alamlehte, üht või kolme keelt, valmis tekste või tühja kujundusmalli, kuhu tellija peab sisu ise sisestama. Palu pakkumisse täpset loetelu:
- mitu alamlehte ja keelt luuakse;
- kas tekstid koostab teenusepakkuja või annab need tellija;
- kas pildid ja logo on hinna sees või tuleb need eraldi hankida ning kas fotode kasutusõigused (autoriõigused) on korrektsed;
- kas lehel on kontaktivorm, asukohakaart ja sotsiaalmeedia viited;
- kas lisatakse andmekaitsetingimused (vajalik, kui leht kogub näiteks kontaktivormiga isikuandmeid) ja küpsiste nõusoleku riba (vajalik, kui leht kasutab mittehädavajalikke küpsiseid, nt külastusstatistika või reklaami jaoks);
- kas leht on mobiilisõbralik (kohanduva vaatega).
Uuri ka seda, mida loetakse lisatööks – näiteks tõlked, pildistamine, e-pood, broneerimissüsteem või uudiskirja liidestus. Nii on lihtsam hinnata, kas odavam pakkumine on päriselt soodsam või sisaldab lihtsalt vähem komponente.
2. Kelle nimel on domeen ja veebimajutus ning kas tellija saab administraatori ligipääsu?
Alustavad ettevõtjad jätavad selle sageli täpsustamata, kuid hiljem võib teadmatus kalliks maksma minna. Domeen (nt sinufirma.ee) peaks olema registreeritud tellija või tema ettevõtte nimele. Veebimajutuskonto peaks samuti olema tellija nimel – või vähemalt seadistatud nii, et tellijal on sellele täielik ligipääs.
Domeeni õigused kuuluvad sellele, kes on registris märgitud registreerijaks, mitte tingimata sellele, kes domeeni tellis või arve tasus. Arendaja võib domeeni ja majutust kliendi eest hallata (näiteks tehnilise kontaktina), mis on tavapärane praktika. Registreerija peaks aga kindlasti olema tellija.
Täpsusta sedagi, kas saad sisuhalduses administraatoriõigustega kasutajakonto ning mis saab siis, kui koostöö arendajaga lõpeb. Kas veebileht ja selle failid kuuluvad tellijale ning kas neid saab edaspidi vabalt kasutada? Kui domeen või majutus on arendaja nimel, võib hiljem teise teenusepakkuja juurde liikumine osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks.
3. Millised on püsikulud pärast lehe valmimist?
Veebileht ei ole ühekordne kulu. Tavapärased püsikulud on:
- domeeni aastatasu (jälgi, et pikendusarved jõuaksid otse sinuni – tasumata domeen lülitub välja);
- veebimajutuse kuu- või aastatasu;
- e-posti teenus, kui kasutad oma domeeniga meiliaadresse;
- tasulised kujundusteemad, pistikprogrammid (plugin'ad) või leheehitajad (page builder'id), kui veebileht neid kasutab;
- hooldusteenus, kui tellid selle arendajalt.
Need on loomulikud kulud, kuid oluline on nendega ette arvestada. Palu pakkujal välja tuua, kui palju maksab lehe ülalpidamine aastas kokku ning võrdle pakkumisi ka selle summa, mitte ainult esmase arendushinna põhjal.
4. Kas tekste ja pilte saab ise muuta ning kui palju maksavad hilisemad muudatused?
Veebilehte tuleb aja jooksul uuendada: muutuvad hinnad, lahtiolekuajad, teenused ja kontaktandmed. Küsi, kas saad lihtsamaid sisumuudatusi ise teha ja kas arendaja juhendab, kuidas see käib.
Kui muudatusi teeb arendaja, täpsusta, kas need sisalduvad hoolduspaketi hinnas või kehtib tunnihind, ning kuidas väikeste tööde puhul arveldamine käib. Kas pooletunnine parandus läheb arvele poole või täistunnina? Kui kiiresti arendaja tavaliselt päringutele reageerib?
5. Kuidas tehakse leht Google'is leitavaks?
Ka tehniliselt korralik leht ei too külastajaid, kui keegi seda otsingumootorist üles ei leia. Küsi, mida teeb arendaja leitavuse (SEO) heaks:
- kas igal alamlehel on oma metapealkiri ja -kirjeldus, mis annavad edasi, mida ja kus ettevõte pakub;
- kas leht laeb kiiresti ka mobiiltelefonis;
- kas veebileht ühendatakse Google Search Console'iga, mis näitab, milliste otsingusõnadega leht Google'is välja tuleb ja kas alamlehed on indekseeritud;
- kas arendaja aitab luua või korrastada Google'i ettevõtteprofiili (Google Business Profile), kus kliendid näevad kontaktandmeid, lahtiolekuaegu ja arvustusi (profiil on mõeldud ettevõtetele, kes teenindavad kliente kindlas asukohas või kliendi juures).
Search Console ja ettevõtteprofiil peaksid olema seotud tellija enda Google'i kontoga – täpselt samal põhjusel nagu domeen.
Tasub olla ettevaatlik, kui keegi lubab kindlat esikohta Google'i otsingutulemustes. Ka Google kinnitab, et esikohta ei saa keegi garanteerida. Uue lehe nähtavus paraneb tavaliselt nädalate ja kuudega ning sõltub valdkonna konkurentsist.
6. Kes hoolitseb tarkvarauuenduste ja varukoopiate eest?
Enamik veebilehti vajab regulaarseid tarkvarauuendusi, eriti kui leht on ehitatud WordPressi või mõne muu sisuhaldussüsteemi (CMS-i) peale. Uuendused parandavad turvanõrkusi – uuendamata leht on küberründajatele lihtsam sihtmärk.
Täpsusta:
- kes teeb tarkvarauuendusi ja kui sageli;
- kas lehest tehakse regulaarseid varukoopiaid, kus neid hoitakse ja kas varukoopiast taastamist on ka läbi proovitud;
- mis juhtub, kui leht lakkab töötamast või langeb ründe ohvriks – kes selle taastab ja kui palju see maksab.
Osa neist teenustest, nagu näiteks automaatsed varukoopiad või esmane turvakaitse, võib sisalduda juba veebimajutuse paketis. Uuri, mida pakub majutusteenuse osutaja ja mida peab arendaja tegema eraldi.
7. Kuidas töö käib: ajakava, parandusringid ja maksetingimused?
Korralik pakkumine kirjeldab lisaks lõpptulemusele ka tööprotsessi.
Küsi:
- millal leht valmib ja millest tähtaeg sõltub (sageli sellest, millal tellija tekstid ja pildid üle annab);
- mitu parandusringi on hinna sees;
- kas lehte saab enne avalikustamist testkeskkonnas (testaadressil) üle vaadata;
- millal ja kui palju tuleb maksta – kas küsitakse ettemaksu, tasutakse osamaksetena või makstakse kogu summa pärast töö valmimist;
- mida loetakse valmis tööks ja kas pärast avalikustamist parandatakse arendaja vead tasuta.
Kontrollnimekiri enne tellimist
☐ Pakkumises on täpne loetelu: alamlehed, keeled, tekstid, pildid, vormid, andmekaitsetingimused.
☐ Domeen on registreeritud tellija või tema ettevõtte nimele ning veebimajutusele ja sisuhaldusele on tellijal endal täielik ligipääs.
☐ On teada, kui palju maksab lehe ülalpidamine pärast valmimist aastas kokku.
☐ On selge, mida saab lehel ise muuta ja kui palju maksavad arendaja tehtavad muudatused.
☐ On kokku lepitud, mida teeb arendaja selleks, et leht oleks Google'is leitav.
☐ On paigas, kes vastutab tarkvarauuenduste ja varukoopiate eest.
☐ Ajakava, parandusringide arv ja maksetingimused on kirjalikult fikseeritud.
Küsi pakkumisi kahelt-kolmelt teenusepakkujalt ja võrdle neid samade küsimuste alusel. Nii ei tee sa valikut pelgalt hinna järgi, vaid näed, milline pakkumine toob ettevõttele kõige rohkem kasu.
