Brändistrateegia: mis see on ja miks on see ettevõtja jaoks väga oluline?

Mis on üldse brändistrateegia ja kuidas seda luua, sellele küsimusele vastab pikalt ja põhjalikult häk Agentuuri tegevjuht Einar Tiimla.

Kui aga keegi veel ei tea, mis seisus nende bränd hetkel on ning kas läheks vaja rebrändimist või brändistrateegiat, siis saab seda väga lihtsasti testida siin. Brändi test annab valikvastuste eest punkte vahemikus 1-5 ning testi tulemusena saab vastaja teada oma brändi skoori. See näitab brändi tervist vahemikus 0-100%.

Lisaks saab peale testi näpunäited, millele tähelepanu pöörata või mida muuta.

Kui lühidalt ja lihtsalt võhikule selgitada, siis mis on brändistrateegia ja milleks seda vaja?

Sellele küsimusele on hea vastata sellise pildiga:

Sul võib olla ükskõik kui palju ressursse (ehk redeleid), aga kui sa ei tea, kuidas neid kasutada (et redel käib müüri äärde püsti), siis ei jõua kuskile.

Brändistrateegia on vundament, mis sõnastab ja defineerib sinu ettevõtte või kaubamärgi selgelt ja arusaadavalt ühe lausega. See selgitab lahti omadused, olemuse, kõnetooni, ideaalkliendid, ärilised ja turunduslikud eesmärgid.

Häki avastusseanssi ja brändistrateegia komboga selgitame me välja eesmärkide saavutamise prioriteetsuse ning kogu eelnimetatud infost kokku pandud seosed, mis aitavad leida uusi ideid, kuidas eesmärke saavutada, samuti uusi ärisuundi ja turundustegevusi.

Kui näiteks ehitada maja, sul pole vundamenti ja hakkad kohe ehitama seinu ja katust, siis on suur oht, et ühel hetkel vajub see kõik kokku.

Brändistrateegias me teemegi tugeva vundamendi ja anname juhiseid, millises järjekorras midagi sinna peale ehitada tuleks, et maja oleks jätkusuutlik ja tugev.

Hea brändistrateegia saame kokku, kui teeme kliendiga workshopi vormis avastusseansse. Hetkel oleme need jaganud 3x3 tunni peale laiali. Sinna on kaasatud kõik otsustajad, ideaalis mitte rohkem kui seitse inimest kliendi poolelt.

Brändistrateegiat on tarvis, et kõigil oleks ühtne arusaam brändist, selle olemusest, väärtustest, iseloomust, kõnetoonist, visuaalsest identiteedist, arengusuundadest ja eesmärkidest. Seda infot saab lihtsasti jagada või esitleda ettevõttesiseselt näiteks uuetele töötajatele ja ka vanadele aeg-ajalt meelde tuletada.

Ettevõtteväliselt saab sellest aga rääkida partneritele või alltöövõtjatele. Tänu sellele käivad kõik ühte jalga ja mõistavad brändi üheselt.

Miks on brändistrateegia iga ettevõtte jaoks oluline? Ja kas on ka (eri)juhte, millal seda polegi vaja?

Igal ettevõttel on bränd, selle kuvand, tooted/teenused, kliendid, ärilised eesmärgid, vahest ka turunduslikud eesmärgid. Kui alustad reklaamide loomisest, siis võib sul olla tore kampaaniaidee, aga kui sa ei ole varem enda brändi sisu, ideaalkliente ega ärilisi eesmärke väga täpselt sõnastanud, siis ei pruugi sinu kampaania tulemusi tuua.

Võib koguni juhtuda, et saavutad mõnikord tulemusi, aga mitte stabiilselt, sest ei ole ühist kollektiivset arusaama, mis on strateegia. 

Brändistrateegia ei ole kõige olulisem, kui tiim on väga väike (1-4 inimest) ja on üks inimene, kes teeb ära kõik tähtsamad otsused. Probleemseks muutub olukord siis, kui antud inimene, kelle peas need teadmised olid, ära läheb või tiim muutub suuremaks ja rohkem inimesi hakkab brändiga seotud tegevusi ning otsuseid tegema.

Juhid ise tavaliselt teavad seda visiooni, aga nad ei jõua kõike koguaeg kontrollida ja infot üheselt edasi anda. Sellest tulenevalt hakkab bränd laiali valguma. 

Samuti võivad juhid olla äris väga head, aga turunduses väheste teadmistega ning ei pööra brändile piisavalt tähelepanu.

Ühel hetkel avastavad nad ennast hinnasõjast konkurentidega, kellel on täpselt samade omadustega toode või teenus. Mille järgi tarbija siis otsustab? Eks ikka brändi järgi, kui usaldusväärne või tema väärtustega kokkusobiv see on.

Millised on peamised sammud, millest ettevõte peaks alustama, et luua brändistrateegia?

Meil on teatud küsimused, mida küsime klientide käest juba enne esimest avastusseanssi, et saada veidi aimu taustast ja õiges suunas mõtlema panna.

Tihti soovitakse kohe reklaammaterjalide kujundamise või sotsiaalmeedia haldusega peale hakata, aga projektide sihtrühm ei ole lõpuni läbi mõeldud, mõtted muutuvad ja ei olda 100% kindel, keda peaks kõnetama.

See muudab protsessi pikaks ja ebaefektiivseks. Selle vältimiseks peame tegema ühiselt põhjaliku eeltöö.

Töötame kliendi poolt saadetud vastused ja materjalid läbi ning alustame avastusseanssidega. Seanssidel on tähtis, et kõik otsustajad oleksid kohal, ka need, kes töötavad igapäevaselt klientidega. Neil on enamasti kõige täpsem ülevaade, et mis on tegelikult klientide väljakutsed ja kuidas nad neid lahendanud on.

Me lähtume Pareto printsiibist ja suuname klienti koguaeg mõtlema enda ideaalkliendist, kes toob 80% kasumist. Käsitleme kahte persoonat: üks on põhiline ja parim, teine sekundaarne. 

Seda toetab uuenduste leviku teooria, mis kirjeldab mustrit ja kiirust, millega uued ideed, tavad või tooted levivad elanikkonna seas. Tuleb keskenduda nendele, kes võtavad sinu toote või teenuse kõige suuremal määral kasutusele, pärast tulevad juba teised järgi.

Hea näide on Apple oma toodetega. Nad alustasid disaineritest ja arhitektidest, öeldes väga selgelt, et tooteid kasutavad need, kes ei vasta status quo'le ehk teisitimõtlejad, vahest ka mässajad. Nemad olid need julged, kes võtsid Apple´i tooted esmalt kasutusele.

Kuna sellist sorti inimesed on enamasti väljapaistvad, siis tänu neile levis ka bränd sobivas sihtrühmas ja ületati 15% turuosa piir.

Kuidas võib brändistrateegia mõjutada ettevõtte ärieesmärke ja pikaajalist edu?

Kui oled kaugsooja müüja, siis sul on Eestis 79 klienti. Need on iga kohaliku omavalitsuse juhid. Sinu turundus peab olema väga täpselt sihitud just nende kõnetamiseks. Lahenda nende väljakutseid, abista neid, jää neile silma! Kui sa ei ole analüüsinud, kes on sinu täpne klient ja mida ta vajab, siis sihid kõiki ja ei kõneta mitte kedagi.

Ärilistest eesmärkides rääkides tekivad avastusseanssidel tihti uued äriideed ja ärisuunad.

Näiteks võib hoopis tooteid rentida, mitte müüa või tuleb hoopis laiendada tootevalikut, et teenindada paremini enda kõige tulusamaid kliente.

Võib juhtuda, et avastatakse, et ärinime tuleks muuta.

Me teame kõik olukordi, kus brändinimi enam ei teeninda liiga hästi ettevõtte huve. Kui võimalikult varakult ettevõtte arengus teha tugev brändistrateegia, siis on võimalik hilisemaid suuri muudatusi vältida. Kohe tuleb meelde "Haapsalu Uksetehas, müüme ka aknaid, nüüd ka Tallinnas, müüme aknaid ja uksi" – lohisev ja segadust tekitav.

Meie klientide puhul on tihti probleemiks, et ettevõtted kasvavad. On tegutsetud ühe brändinime alt, mis hakkab tegevust piirama või on tehtud brände juurde, mis muudab tegutsemise ressursimahukaks. Vahel tuleb brände koondada ja kokku tõmmata, et toimetada optimaalselt. Brändid ei peaks olema koormaks vaid vastupidi, teenima ettevõtet ning toimima selle huvides.

Milline on erinevus brändistrateegia ja brändi identiteedi vahel?

Brändistrateegia ja brändi identiteet on kaks erinevat, kuid omavahel seotud elementi brändingus.

• Brändistrateegia viitab pikaajalisele plaanile ja lähenemisele, mis kirjeldab, kuidas bränd kavatseb saavutada oma eesmärgid. 
• Brändi identiteet viitab visuaalsetele, käegakatsutavatele elementidele, mis esindavad brändi välja poole, kuidas bränd visuaalselt ära tuntakse, meelde jäetakse ja kuidas kliendid seda tajuvad.

Hea näide on Coca-Cola muuseumist: – mitte ainult pudel ei ole äratuntav, vaid ka bränd ja selle punane värv. 

Kokkuvõttes on brändistrateegia seotud brändi planeerimise ja positsioneerimisega, samas kui brändi identiteet käsitleb visuaalseid ja meelelisi elemente, mis edastavad selle strateegia publikule. Mõlemad on olulised äratuntava ja tugeva brändi loomisel.

Kuidas leida oma ettevõttele oma unikaalne brändilugu ja -sõnum, kas on mingeid häid inspiratsiooniallikaid või kust need tulevad?

Hea, unikaalse ja tõese brändiloo kirjutamiseks on vaja, et sul oleks selged brändi väärtused, ettevõtte minevik või loomislugu ning arusaamine ideaalkliendist (kes ta täpselt on, millisest soost, mis vanusegrupist, milliste huvidega, mis on tema väljakutsed, huvid), et temaga suhestuda. 

Loomulikult tuleks vaadata konkurente, et oskaks eristuda ning näha võimalusi, millest rääkida võimalikult omanäoliselt.

Selle jaoks on üks hea harjutus, mille õppisin kümme aastat tagasi ühelt Taani kolleegilt. Ta turundas üht Kopenhaageni mäesuusa- ja lumelauapoodi. Nad olid unikaalsete müügiargumentide leidmise etapis ja ta küsitles poe omanikke:

"Miks te olete unikaalsed?"

Esimene vastus oli selline:

"Meil on palju erinevaid tooteid."

Selle peale uuris küsitleja "Kas rohkem kui Amazonis?".

Vastus oli muidugi "Ei".

Järelikult see pole unikaalne. Tuleb veel proovida. Nad tegid kuus ringi, enne kui leidsid esimese päriselt unikaalse asja.

Soovitan kõigil sellist mängu mängida ja küsida endalt, kas see on päriselt unikaalne, kuni jõuad päriselt hea müügiargumendini.

Kui sa ise ei ole ettevõtja või selle looja, siis tasuks küsitleda loojat, rääkida temaga, mis on olnud tema motivatsioon, milline on visioon, kuidas ettevõtte areng on kulgenud. 

Tasuks arvesse võtta ka klientide tagasisidet. Vahest me ei teagi enda kohta nii palju, kui oskavad teised öelda või oleme enda suhtes liialt kriitilised või vastupidi, liiga positiivsed. 

Lisaks mängib ettevõtte loo kirjutamisel rolli ettevõtte sise-elu, kultuur ja inimesed. Mis sorti nad on, kuidas tööl asju aetakse, mis on erilist selle kõige juures?

Kuidas mõõta brändistrateegia edukust ja tulemusi?

Meilt küsitakse tihti, et kas brändistateegia, rebrandingu või imago kampaania edu saab mõõta.

Selleks saab kasutada erinevaid KPI-sid (Key Performance Indicators), mida enne tegevusi ja pärast tegevusi mõõta.

Tüüpilised KPI-d on sellised:

1. Bränditeadlikkus: mõõdame, kui hästi tunneb sihtrühm ära kliendi brändi. See võib hõlmata küsitlusi, uuringuid või analüüse, et teada saada, kui paljud tunnevad ära logo, nime, fondi (kirjastiili), pildikeele, mustrid või sümbolid. Teeme klientidele uuringuid, kus võetakse reklaamilt kliendi logo ära ja küsitakse, kas inimesed saavad aru, mis ettevõtte/brändi reklaamiga on tegu ja mida reklaamitakse?
2. Brändilojaalsus: jälgime, kui pühendunud on kliendid ja milline on nende lojaalsus brändile. See võib hõlmata korduvate ostude mõõtmist, klienditagasiside kogumist või lojaalsusprogrammide tõhususe jälgimist.
3. Turuosa: vaatame, kui suur osa turust kuulub ettevõttele. See võib hõlmata turuosa numbrilist mõõtmist ja võrdlemist konkurentidega.
4. Käitumine veebis ja sotsiaalmeediakanalitel: analüüsime veebilehe andmeid ja sotsiaalmeedia platvormide analüütikat. Vaatame näiteks külastuste arvu, lehekülje vaatamiste arvu, püsiklientide suhtarvu ja kaasatuse taset sotsiaalmeedias.
5. Positiivne Mainekujundus: jälgime, kuidas brändi tajutakse avalikkuse seas. Uurime sotsiaalmeedia ja otsingumootorite arvustusi, arvamusküsitlusi või veebikommentaare, et saada aimu, milline on avalikkuse üldine arvamus brändist. 
6. Kliendirahulolu: tihti suhtleme strateegiate käigus võtmeklientidega, saame neilt ausat ja otsest tagasisidet. Samuti võivad uuringud ja küsitlused anda ülevaate sellest, kui rahul nad on toodete või teenustega. See peegeldub üleüldiselt brändile.
7. Müügikasv: analüüsime müüginumbreid ja jälgime, kuidas brändistrateegia on mõjutanud müüki ja kasumlikkust.
8. ROI (investeeringutasuvus): osad kliendid mõõdavad, kui palju investeeriti brändistrateegiasse ja kui suur on sellest tulenev tulu. Tihti on see raskesti mõõdetav, kuna enne meie juurde tulekut ei ole strateegiat olnud ja tulu kasvab ajapikku. Osadel juhtudel, kui näiteks avastame täiesti uue ärisuuna, võib see väga kiiresti mitmekordselt investeeringu mahu ületada. Samuti võib see hõlmata reklaamikampaaniate, turundusürituste või muude brändiga seotud tegevuste, kulude ja tulu võrdlust.
9. Konversioonimäärad: Saame jälgida, kui palju külastajaid kliendi veebilehel teatud tegevusi teevad nagu ostmine, uudiskirjaga liitumine, õppematerjali alla laadimine, video vaatamine või kontaktivormi täitmine.
10. Brändi ühtsus: See on veidi keerukam asi, mida numbriliselt mõõta. Me ise küll oleme teinud ühe testi, mis aitab ka selles selgust luua, aga sellest lähemalt edaspidi. Mõte on hinnata, kui hästi brändi sõnum ja kuvand klapivad ettevõtte väärtuste, kultuuri ja tegevusega. Igal pool, kui räägid millestki, pead kõnetooni ja arhetüüpi või piltide puhul tonaalsust, fonti ja kujunduselemente jälgima ja neist kinni pidama.

Oluline mõõta neid näitajaid regulaarselt ja võrrelda eesmärkidega. 

Selleks, et mõõta brändistrateegiat ja pärast brändistrateegias välja töötatud tegevusi, oleme loonud häk brand score´i. Sellel lingil saab testida oma brändi praegust seisundit. Pead lihtsalt vastama 24 küsimusele viie palli süsteemis. Selle põhjal analüüsib algoritm, mis seisundis on sinu bränd.

Pärast vastuste saatmist saad sisuka ülevaate, mis selgitab, millele peaksid rohkem rõhku pöörama või millega tegelema.

Milline roll on kliendikogemusel (CX) brändistrateegia loomisel ja elluviimisel ning kuidas seda arvestada?

Brändistrateegia ei ole kõige soodsam teenus meie repertuaaris. Töötame tunnipõhise arvestusega ja paneme sinna alla mitmete inimeste töötunde. Kuid mida kallim teenus, seda suurem on müügikõver ning seda tähtsam teenuse kvaliteet.

Müügiprotsessis selgitame esitluse abil lahti kõik osad, mis ees ootavad. Pärast pakkumise kinnitamist saadame briifinguvormi, mida klient saab vabalt valitud ajal täita. Esimesel avastusseansil teeme ülevaate, mida soovime saavutada. Liigume küll enda raamides, aga tempos arvestame kliendiga. Oleme teinud avastusseansi ka kuue tunniga koos lõunapausiga.

Kuidas saab brändistrateegia aidata ettevõttel eristuda oma konkurentidest?

Unikaalsus ja eristuvus ongi brändi kõige tähtsam osa. Brändistrateegia aitab need eristuvad osad leida.

Tänu sellele saab luua unikaalse brändiloo, läbi SWOT analüüsi saab positsioneerida ennast ja eristuda turul vastavalt sihtrühmale või täpsele persoonale ning nende väljakutsetele enda turundus ning strateegia üles ehitada. Just sihtrühma mõistmine on äärmiselt oluline, mis aitab teistest, kes on enda teenuse või toote kesksed, eristuda.

Heaks näiteks on Amazon, mis on seadnud oma kliendi esikohale ajal, kui enamus netipoode üritasid võimalikult vähe kliendiga kokku puutuda.

Samuti aitab brändistrateegia avastada, kuidas luua parem kliendikogemus ehk CX.

Loomulikult ei sa ära unustada brändi arhetüüpi ehk iseloomu. See defineerib kõnetooni ja olemuse.

Läbi andmete ühendamise leiame kokkupuutepunktid, kuidas keegi brändiga kokku puutub: näiteks kõnetoon, meeleolu ja mõju. Ühendades omavahel ärilisi eesmärke, kliendi vajadusi ja brändi tunnuseid tekivad unikaalseid ideed, mis lähtuvad brändile loodud vundamendist. 

Just need konkreetsed ideed annavad aluse selleks, et brändi olemust päriselus rakendada.

Visuaalne identiteet on üks viis, kuidas silma paista. Siin on hea näide ühest Heavy Metal bändist. Kes selle pildi pealt, mida agentuurides nimetatakse logode surnuaiaks, kõige enam silma jääb?

Kuidas brändistrateegiat jooksvalt muuta, millised on ohud ja millised on võimalused muutuvas ärikeskkonnas?

Brändistrateegiat võiks ajas üle vaadata ja vajadusel muuta. Osas prioriteedid saavad lahendatud või tehtud, uued ärisuunad loodud ning turundustegevused tehtud. Tuleb analüüsida nende mõju ning ette võtte järgmised asjad. Lisaks tänu tehnoloogia, tehisintellekti ja ettevõtte arengule tekib meil pidevalt uusi võimalusi, kuidas brände edasi arendada.

Minule isiklikult uus ja huvitav teema on heliline disain. Täna luuakse ettevõtetele helilisi identiteete ja logosid. Milleks piirduda vaid nägemismeelega, tuleb ära kasutada kõik meeled.

Parimad helinäited, mis kohe meenuvad, on minu hinnangul Netflix, Põltsamaa "Ehtne ja hea", PornHub intro mille kohta oli ka meeme, et kui seda heli kontorites lasta, et mis siis juhtub. Lisaks ka vana hea Windows XP.

Siin on üks näide helidisaini agentuurist: 

https://www.dropbox.com/scl/fi/0bzxbgsfweburfqu3sayq/mm_sizzlereel_2021_finalcut.mp4?rlkey=egdwj0z6ah3urv7hmdcsghsbv&dl=0

Kõige selle juures on loomulikult riske, et klient väsib enda brändist ära ja soovib mingit fundamentaalset muudatust, mis võib olla äärmiselt halbade tagajärgedega. Meie ülesanne on agentuurina seda ära hoida. Brändi tuleb kaitsta ka kliendi enda eest.

Kui minna põhimõtete kallale, siis oleme korduvalt näinud, et need brändid peavad kõvasti ressursse kulutama, et tagasi jõuda kohta, kus nad vale otsuse tegid. 

Siin on mõned näited brändidest, kes püüdsid muuta oma brändi vundamendiga seotud asju ja ebaõnnestusid.

"Süütu" arhetüüp:

• Tänaseks on Coca Cola suutnud ikkagi muutuda ihaldatud "Süütu" arhetüübiks, aga nad olid algselt "Valitsejad".
• Eesmärk: olla õnnelik
• Strateegia: teha asju õigesti
• Iseloom: lõbus, lapsik, muretu, uudishimulik, entusiastlik
• Brändi lubadus: lihtsuses peitub võlu!
• Brändi kommunikatsioonikeel: soe ja sõbralik
• Kliendid: resoneeruvad ausa ja läbipaistva sisuga, ei soovi näha ümbernurga reklaamijuttu.

Kui püüti muutuda, siis siin on näide ebaõnnestunud New Coce´ist. 

"Valitseja" ehk Ruler arhetüüp on aga selline:

• Eesmärk: usub, et võim juhib maailma
• Strateegia: võtta kontroll ja koguda võimu
• Iseloom: enesekindel, mõjuvõimas, kontrollitud, õigustav
• Brändi lubadus: saavuta täielik kontoll/võim
• Brändi kommunikatsioonikeel: domineeriv, tugev ja “poleeritud” sõnakasutus
• Kliendid: kontrolli otsivad jõukad inimesed, kes soovivad hoida oma joont stabiilsena ja saada oma valdkonna parimaks

Näitena sellistest brändidest võiks tuua sellised tuntud nimed nagu Rolex, Louis Vuitton, Mercedes, Mont Blanc, American Express, British Airways. 

Pepsi sai aga "Süütust" (inglise keeles Innocent) "Kangelaseks" (Hero): hilistel 90ndatel ja varastel 2000ndatel üritas Pepsi muuta oma brändiarhetüüpi "Süütu" (keskendudes lõbule ja nooruslikkusele) arhetüübiks "Kangelane" (rõhutades võimendamist ja tugevust). See muutus oli märgatav nende turunduskampaaniates, nagu kuulsad "Pepsi põlvkonna" reklaamid. Siiski kohtus see muutus erinevate vastureaktsioonidega tarbijatelt ja Pepsi naasis lõpuks mängulisema ja nooruslikuma brändingu juurde tagasi.

Üks näide brändist, mis muutis oma värve ja koges ebaõnnestumist, on kaubamärk Gap. Aastal 2010 püüdis Gap muuta oma ikoonilist sinist logo minimalistlikumaks ja modernsemaks. Uus logo oli valge taustaga ja lihtsustatud sinise kirjaga. See muutus oli väga erinev eelnevalt tuntud Gap´i sinisest ruudust ning klientide reaktsioon uuele logole oli äärmiselt negatiivne. Tarbijad leidsid, et uus logo on igav ja ei esinda varasemat identiteeti.

Lõpuks tunnistas Gap oma viga ja otsustas tagasi pöörduda tuttava sinise logoversiooni juurde.

Milline osa on sotsiaalmeedial ja digiturundusel brändistrateegias?

Sotsiaalmeedia ja digiturundus mängivad brändistrateegias olulist rolli, sest maailm on liikunud aina digitaalsemaks. Samas on meie brändistrateegia ikkagi vundamendi ladumiseks vajalik.

Lähtume Pareto 80/20 pritsiibist ja keskendume firma kõige tähtsamatele klientidele, et juurde tekitada nn superfänne, kes ostaksid kõiki teenuseid ja tooteid. Heaks näiteks on Apple´i tooted. Ise ostsin ma esmalt 2010. aastal MacBook Pro, seejärjel iPodi, siis iPhone´i ja olen pärast seda arvuteid ja telefone vaid uuemate vastu vahetanud.

Miks see hetkel oluline on? Sest vastavalt persoonadele me valime välja, mis kanalites peaks meie klient olemas olema, kas sotsiaalmeedia on neile antud hetkel üldse oluline koht.

Kui näiteks kaugküttefirmal on ressurssi, siis nad võiksid olla LinkedIn'is ja püüda sealt leida vallavanemaid või omavalitsuste juhte, aga otsemüük telefoni teel, valla sündmustel osalemine või vallavanematele erinevate sündmuste korraldamine oleks palju efektiivsemad variandid. Loomulikult saab efektiivsust tõsta PR tegevuste, infovoldikute või koolitustel esinemistega. 

Sotsiaalmeedia puhul tuleb samamoodi valida välja kanalid. Oluline on vanusegrup ja piirkond, kus on tarvis kliente püüda. Dubais oleks Instagram, LinkedIn, SnapChat ja WhatsApp väga tähtsad. Eestis enamasti Facebook, Instagram, nooremate seas TikTok, B2B ja tööandja brändinguga LinkedIn.

Kuidas saab brändistrateegia aidata ettevõttel luua pikemaajalisi suhteid klientidega?

Brändistrateegia on võimas tööriist, mis võib aidata ettevõttel luua just tugevaid ja pikaajalisi suhteid klientidega. Tänu brändistrateegiale oled kaardistanud, kes on sinu ideaalkliendid, millised on nende vajadused ja murekohad ning mis on sinu enda tugevused ning unikaalsus.

Sa saad tänu sellele välja töötada kõnetava brändilubaduse. Näiteks meie kliendil Mobirel, kes pakub pikaajalist autorenti, on brändi tunnuslauseks "Püsi liikumises". Selle taustalugu räägib, et klient saab tegeleda endale oluliste asjadega selliselt, et ta ei pea muretsema autoga seonduva pärast. Mobire teeb kõik, et nende klientidel oleks korras sõiduk kogu aeg olemas. Kui midagi juhtub, abistavad nad ning annavad asendussõiduki.

Häk'i puhul näeb see protsess meie kliendi jaoks välja selline:

Enamus kliente näevad meie veebilehte või sotsiaalmeediat, mis on meelelahutuslik, professionaalne ja inspireeriv. Oma kõnetoonis oleme alati ausad ja julged.

Kui klient meiega kokku puutub, siis tunneb ta end hoituna, kaasatuna ja motiveerituna.

Meie pikaajalisem mõju klientidele on, et nad saavad ise turunduskangelasteks, me tõstame neid esile ja oleme taustajõud nende selja taga. Osade klientide jaoks olemegi meie kogu nende turundusmeeskond. Aitame neil olla kursis kõige uuega, viia neid uuele tasemele, võtta ära kohustusi ja stressi.

Mida peaksid tegema ettevõtte enda töötajad brändistrateegia loomisel ja rakendamisel?

Ettevõtted, peavad kaasama kõik otsustajad. Kui otsustajad liituvad hiljem või osaliselt, siis on osa infot puudu või pole kõigil kollektiivset arusaama.

Alati soovitame kaasata kedagi müügiosakonnast või teenindusest, et saaksime lõpptarbijast ja tema probleemidest kõige täpsema ülevaate.

Persoonade kujundamisel peaks kindlasti teenindajate, finantsosakonna ja müügiga ühiselt suhtlema, sest tegelikult vajatakse ju parimaid kliente, kes toovad kõige rohkem kasumit.

Unikaalseid müügiargumente saab leida ettevõttesiseselt enne meiega kohtumist, küsides pidevalt "Kas see on tõesti unikaalne?".

Ettevõtted saavad ise selgitada oma töötajatele brändi olulisust, sest iga töötaja on brändi saadik. Kui mu sõber töötab pangas turundusosakonnas ja mul on tarvis kodulaenu võtta, siis ma ikkagi küsin tema käest, mis siis, et ta töötab turunduses ja ei pruugi üldse teada, mis seal kodulaenu osakonnas täpselt toimub. Iga töötaja on brändisaadik!

Millised on head näited Eesti (ja rahvusvahelistest) ettevõtetest, kellel on olnud eriti edukas brändistrateegia? 

Meie klientidest on üheks heaks näiteks Sileni brändi ja veebi workshop. Firma sai ise palju selgemaks oma eesmärgid, ideaalkliendid ja ärisuunad. Tekkis uusi ideid, millest on tänaseks kasvanud välja arvestatavad tuluallikad.

Samuti oleme tegelenud keerukamate brändiprobleemidega. Näiteks Sami masinakeskusel on koos mitmeid erinevaid ettevõtmisi, mis vajavad ühendamist. Nende brändistrateegiaga just alustasime. BTA kindlustusel oleme viinud kõik teemad ühe katuse alla. Iga erinev kindlustuse liik on aga oma persoonade ja unikaalsete müügiargumentidega. 

Hästi tugev strateegia on Hipp lastetoitudel ja Ziaja ilu ning kosmeetika brändil.

Tooksin siinkohal välja ka mõned ettevõtted, kes ei ole meie kliendid, aga on mulle silma jäänud kui hea rebrändingu ja strateegiaga ettevõtted. Esimesena mainiks ära varasema Taxify, millest on saanud Bolt. Mulle meeldib, mida ja kuidas nad teevad. Minu hinnangul on hästi läbi mõeldud nende kõnetoon, visuaalne identiteet ja strateegia. 

Eesti Pank on suutnud aastate jooksul luua endast tugeva ja usaldusväärse kuvandi, mille taga on tugev strateegia. Head näited on veel Rakvere LK, Põhjala, Wise.

Eesti Energia rebrand oli juba mõnda aega tagasi, aga on minu hinnangul hästi õnnestunud ja nad on strateegiliselt ka väga kenasti tegutsenud, et brändi hoida. Veidi on minus tekitanud segadust Enefit Greeni ja Eesti Energia omavaheline seos ning erinevused. Nagu aru saan, on Enefit Green tütarettevõte, aga minu hinnangul oli sellekohast kommunikatsiooni vähe.

Rahvusvaheliselt on loomulikult äramärkimist väärivad Apple, Nike, Google. Aga alternatiivselt soovitan lugejatel vaadata, mida teeb IKEA, Douchebag, C'est Normal, Lululemon, Careem, Vans, Allbirds, Patagonia, Revolut ja BrewDog.

Kas brändistrateegia loomisel on praegu mingeid uusi trende, millega tasub kursis olla?

Jätkusuutlikkus ja vastutustundlikkus on globaalselt äärmiselt tähtis teema, mis on brändide strateegiatesse lisandunud. 

Kindlasti on tehisintellekt toonud uusi teemasid ka brändistrateegiatesse. Näiteks Lähis-Idas tegutsev CBI pank esitles maailma ühel suurimal tehnoloogiamessil Gitex enda AI avatari lahendust, mis aitab pangakaontorisse tulles kohe saada oma esmastele küsimustele vastuseid. Hiljem saaks seda laiendada ka panga kodulehele ja mujale. Tänu sellele saab ka klient kiiremini vastused kätte ning kliendirahulolu kasvab. Pealekauba tunned, et räägid kellegagi nagu päriselt.

Kokkuvõtteks on aga võimalik oma brändi ka iseseisvalt kujundada ilma brändistrateegiat tegemata. Kuid see on nagu seilamine üle Atlandi ookeani ilma navigatsioonivahenditeta. Võid jõuda USA-sse või ka kuskile mujale. Selleks, et neid tegevusi kiirendada ja mitte eksida, aitab õigesse kohta suunata ja jõuda just brändistrateegia. See on vundament, mille peale saab ehitada kõik muud imago-, kommunikatsiooni-, reklaami- ja turundustegevused.