Paljud unistavad oma ettevõttest, mis annaks vabaduse teha tööd omas tempos ja oma reeglite järgi. Tegelikkuses tähendab ettevõtlus sageli aga hoopis seda, et tööd tuleb teha varavalgest hilisõhtuni ning alguses vaatab trennisaalist vastu vaid paar üksikut klienti.
Veebimajutuse "Äristarteri" 28. saates käis saatejuht Tõnis Bramanisel külas naistele suunatud treeningu- ja enesehoiuplatvormi GraceFit asutaja Shalini Mody, kes rääkis ausalt sellest, kuidas hirmude ja rahamurede kiuste ehitada üles toimiv veebiäri ning tugev kogukond.
Eesti-India juurtega Shalini teadis juba esimeses klassis, kelleks ta saada tahab. Kui teised lapsed kirjutasid sõbrapäevikutesse tavapäraseid ameteid, siis tema märkis sinna järjekindlalt, et temast saab äri- ja firmaboss.
See pisik tuli kodust kaasa eluaegselt ettevõtjast isalt, kelle teekonnal nägi tütar nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. Kuigi Shalini õppis ülikoolis ajalugu ja kaitses magistrikraadi kunstiteaduses, tegeles ta juba õpingute kõrvalt kõhutantsuga, käis esinemas ja korraldas oma ettevõtte alt üritusi, konverentse ning pulmi.
Naiivne ettekujutus, et ettevõtjana ei pea kellaajast kellaajani tööl käima, asendus aga peagi reaalsusega: oma äris tuleb kogu aeg kuskil olla ja midagi teha.
Teraapiatoolist leitud kutsumus ja esimene otsustav samm
Kuidas aga jõudis ürituste korraldaja treeninguplatvormi loomiseni?
Kahekümnendate eluaastate lõpus, kui elulised ja filosoofilised küsimused viisid Shalini psühholoogi juurde, märkas terapeut üht kõnekat detaili. Ürituste korraldamisest rääkides oli Shalini nukker – iga kord, kui telefon helises, tähendas see tavaliselt mõnda probleemi. Kui jutt läks aga trennidele, mida ta toona paralleelselt andma oli hakanud, läks tema selg sirgu ja nägu naerule. Treeningumatilt saadud vahetu tänutunne ja hea emotsioon näitasidki kätte õige suuna.
Kuigi kahekümnendates eluaastates süüdistati teda sageli püsimatuses ja ühelt teemalt teisele lendamises, osutus see otsingute aeg vajalikuks, et hiljem kindlalt ühele asjale keskenduda. Ka "Äristarteri" saates arutleti just selle üle, et ettevõtlusklubide tähelepanekute järgi saabubki paljudel inimestel suurem läbimurre ja fookus alles neljakümnendate eluaastate paiku, kui elukogemus ja küpsus kokku saavad.
Shalini ei teinud aga järsku kannapööret ega põletanud sildu, sest nagu ta ise ütleb – elektriarved südamehäält ei küsi ja tahavad ikka maksmist. Ta alustas 2016. aastal turvaliselt spordiklubis Golden Club treenerina ja tegi pikka aega kahte tööd korraga. Algus oli kaugel tänasest menust, kus treeningutel osaleb korraga 700–800 inimest. Kuude viisi käis tema trennides vaid kaks esimest püsiklienti, Kadri ja Margit. Pärast tunde garderoobi minnes püüdis värske treener inimeste näoilmetest ja sosinatest välja lugeda, kas neile üldse meeldis, ning maadles tundega, kas ta on ikka piisavalt hea.
Pabertahvel toaseinal ja ootamatu stardiplatvorm
GraceFiti nime mõtles Shalini välja 2018. aastal, mil ta tegi oma spordiklubi klientidele esimese väljasõidu.
Ta oli sel ajal müünud maha oma maja, kolinud üksinda kahetoalisse korterisse ning kirjutas päevad läbi pabertahvlile ideid. Kõigi mõtete kohal seisis tahvlil iga päev üks ja seesama põletav küsimus: kust tuleb raha? Ta nokitses ise veebilehe kallal ja andis samal ajal treeninguid, et ots otsaga kokku tulla.
Kuigi ette on tulnud hetki, mil nutt on kurgus ja peas vasardab ahastus maksmist ootavate arvete pärast, pole tal kaheksa tegutsemisaasta jooksul kordagi tekkinud mõtet alla anda. Tema sõnul on raske hetk ja allaandmise tunne kaks täiesti erinevat asja, ning edasi on aidanud liikuda ka isiklik soov saavutada naisena täielik iseseisvus.
Suurem läbimurre saabus paar-kolm aastat pärast GraceFiti sündi tänu kahele olulisele tegurile.
Esiteks leidis Shalini oma unikaalse suuna – naiste kuutsükliga arvestava treeningu. Iluvõimlemise ja kõhutantsu taustaga treenerina kombineeris ta balleti, tantsu, jooga, pilatese ja jõutreeningu muusikaga ning sidus selle vaimse poole, kirjutamispraktikate ja empaatiaga. Kuna sel perioodil pidi Shalini matma nii oma ema kui ka isa, jagas ta leinaprotsessi ja sisemaailma ausalt oma treenijatega. Nii kujunes treeningmatist turvaline ja teraapiline paik, kus kõik on võrdsed ja kus keegi ei pea ennast piitsutama.
Teine määrav tegur oli äripartner Sven Nuum, kes soovitas 2019. aastal treeningukavad videosse võtta. Kui aasta hiljem tabas maailma koroonapandeemia, oli GraceFitil videopank juba valmis.
Järgmised neli aastat pühendasid Shalini ja Sven 99% oma ajast platvormi ülesehitamisele: ärkasid hommikul kell viis, panid otseülekandeid üles, saatsid nõudepesu või jalutuskäikude ajal klientidele kümneminutilisi häälsõnumeid ja ehitasid kogukonda. Facebooki grupp, kus oli alguses 30 liiget, kasvas paari aastaga plahvatuslikult ligi 10 000 inimeseni.
Heast ideest üksi ei piisa
Väikeettevõtjale ja veebihaldajale on GraceFiti loos peidus üks väga praktiline õppetund: pelgalt heast tootest või teenusest ei piisa, kui puudub korralik turundus ja tehniline teostus. Shalini rõhutab, et just toimiv veebileht, online-süsteemid ja läbimõeldud turundus tegid temast ettevõtja, mitte lihtsalt treeneri, kes annab tunde kellegi teise spordisaalis.
Veebiäris on kasutajamugavus ja pildiline pool määrava tähtsusega. Kui kliendil tekib kodulehel teenuse kasutamisel kasvõi paar ebamugavat lisasammu, jätab ta ostu pooleli ja valib mõne teise lahenduse. Seetõttu on GraceFit algusest peale investeerinud professionaalsesse visuaali ning uuendanud pidevalt oma veebilehte ja tehnoloogiat kuni mobiilirakendusteni välja.
Samuti ei usu Shalini üksinda rassimisse ega pea vajalikuks kogu au või kasumit vaid endale hoida – üksinda kõike teha püüdev juht on kindel retsept läbipõlemiseks. Lisaks turundust vedavale äripartnerile Svenile on tal algusest peale olnud kindel IT-partner (EasyWeb), kes ehitas üles veebilehe ja e-süsteemid, usaldusväärne raamatupidaja ning viis aastat tiimis olnud assistent ja projektijuht Ida, kes tegeleb klienditoega ja pakub ka rasketel hetkedel kindlustunnet.
Kuidas võidelda kopeerijatega ja hoida fookust?
GraceFiti igakuine püsimakse 19,90 eurot sündis maailmaturu analüüsimisest, väikese Eesti turu eripärade arvestamisest ja tihedast suhtlusest klientidega.
Shalini nimetab oma kogukonna liikmeid 2020. aastal enne üht paadisõitu Instagramis nähtud lasteaiarühma nime järgi hellitavalt „mannateradeks“ ning küsib neilt sageli otse telefonitsi või e-kirja teel tagasisidet. Kui mingil hetkel prooviti kuutasu tõsta, oli kohe näha, et tuli ette psühholoogiline piir. Sama kehtib ka välisreiside ja retriitide kohta: kui mõni idee (nagu suured, 30 naisega reisid Balile) on oma elu ära elanud või inimesed pole hinnaks valmis, tuleb see rahulikult kõrvale panna ja edasi liikuda.
Edu toob paratamatult kaasa ka kopeerijaid. Pandeemia ajal tekkis palju sarnaseid platvorme ning Shalini on teiste tegijate kodulehtedelt leidnud isegi sõna-sõnalt enda lauseid. Kui asi on läinud üle piiri, on ta mõnele kopeerijale viisakalt ja heatahtlikult öelnud, et too lõpetaks tema programmi jälgimise ja leiaks üles omaenda originaalsed mõtted.
Ka tema ise jälgib inspiratsiooniks vaid kaugeid välismaa tegijaid ning kui avastab end kedagi liiga pingsalt vaatamas, vajutab kohe unfollow (lõpeta jälgimine) nuppu, et mitte kaotada oma teed ja hääletooni. Sama põhimõtet rakendab ta turunduskanalites: selle asemel et killustada end kõikvõimalike platvormide vahel, tasub valida paar põhikanalit (tema puhul veebileht gracefit.ee ja Instagrami konto @shalini_gracefit) ning suunata kogu fookus sinna, kus saab kasvatada loomulikku usaldust.
Ekraanide tagant tagasi pärismaailma
Kuigi veebiäri on andnud võimaluse jõuda tuhandete naisteni ja mõelda ka rahvusvahelisele turule (Shalini sugulased elavad Ameerikas ning ta on käinud end täiendamas ka Dubais saja naisettevõtjaga koolitusel), tunneb ta praegu, et üks etapp on läbi saamas. Pidev ekraanides ja äppides elamine tekitab inimestes ärevust ja läbipõlemist ning loob petliku illusiooni lähedusest.
Seetõttu võttis Shalini terve suve mõtlemisaega ja plaanib nüüd GraceFitiga suurt sammu: tuua kogukond osaliselt tagasi füüsilisse ruumi ja avada oma stuudio.
Veebiplatvorm jääb küll praktilise tööriistana taskusse alles ja laieneb Eestist väljapoole, kuid päriselu ja vahetu kontakt peavad tulema tagasi. Suurim väljakutse ettevõtjana ongi tema sõnul olla ise endale ülemuseks – mõelda välja järgmised suured sammud ja leida julgus astuda tundmatusse, alustades uut stuudiot samasuguse alandlikkuse ja tänutundega nagu kunagi esimesel päeval.
Alustavatele ettevõtjatele paneb Shalini südamele kaks asja: hoolitse esimese asjana oma füüsilise ja vaimse tervise eest ning ära tee kõike üksi. Inspiratsiooniks ja elujaatava hoiaku hoidmiseks soovitab ta lugeda Elizabeth Gilberti raamatut „Suur võluvägi“ (ja kõrvale ka Tõnis Bramanise mainitud Bessel van der Kolki teost „Keha peab arvet“).
Ettevõtluses ei pea kõike korraga ja hambad ristis ära tegema. Kui hoida jalad kindlalt maas, ümbritseda end võimekate partneritega, kes hoolitsevad turunduse ja veebilahenduste eest, ning kuulata päriselt oma kliente, saab ka esmapilgul väikesest ideest kasvatada midagi, mida teha rõõmuga kasvõi aastakümneid.
