Äristarteri 22. saates usutles saatejuht Tõnis Bramanis sisuloojat ja graafilist disainerit Gethel Burlakat. Tema ettevõtlusteekond algas ideega, mis jõudis ise temani ning mingil hetkel tuli lihtsalt teha esimene samm.
Gethel alustas sisuloomega oma elukaaslase toetusel ning jõudis tasapisi esimeste koostööprojektideni. Kuid erinevad elus toimunud sündmused viisid lõpuks olukorda, kus ta ei tahtnud enam voodist tõusta, inimestega kohtuda ega isegi liikuda. See hetk sundis teda peatuma ja küsima: mis on päriselt minuga kooskõlas?
Pärast iseendaga tegelemist ja mentori toetust leidis Gethel lõpuks tee disaini ja veebilehtede loomise juurde. Nüüd teeb ta loomingulist tööd, mis tundub päriselt tema enda moodi. Selles Äristarteri episoodis räägibki Gethel ausalt, kuidas alustada siis, kui sul ei ole veel kõiki vastuseid, mida tähendab kaotada side iseendaga ja miks vahel sünnivad kõige õigema tundega asjad rahulikult ja omas tempos.
"Hunt Kriimsilma" ebatraditsiooniline algus
Ühiskonnas on levinud uskumus, et edukaks saamiseks tuleb leida üks kindel valdkond, õppida see peensusteni selgeks ja pürgida siis karjääriredelil tippu. Gethel nimetab end aga täiesti avalikult paljude erinevate huvidega inimeseks ehk "Hunt Kriimsilmaks", kes nopib uusi oskusi ja kombineerib neid omavahel.
Tema teekond ettevõtlusesse oli, nagu ta isegi ütleb, ebatraditsiooniline. Polnud valmis äriplaani ega selget visiooni. Asjad said alguse elukaaslase kõrvalt, kes oli sotsiaalmeedias aktiivne. Esimene suurem iseseisev videoprojekt koostöös tuntud jaeketiga Rimi avas Getheli silmad: ta mõistis, et tegelikult meeldib talle kaamera ees olla ja suhelda. Ettevõtte asutamine ei sündinud suurest ambitsioonist maailma vallutada, vaid praktilisest vajadusest oma tööde eest arveid esitada.
Kui mootor seiskub: ausalt läbipõlemisest ja depressioonist
Pärast kuut-seitset aastat sisuloomist saabus hetk, kui senine tegevus oli end täielikult ammendanud. Gethel ei soovinud enam olla avalikkuse ees ega ennast presenteerida, kuid uut suunda polnud veel tekkinud. Järgnes rahaliselt ja emotsionaalselt raske periood: säästud said otsa ning 30-aastasena tuli koos väikese lapsega kolida tagasi isa juurde. See tekitas sügava läbikukkumise tunde.
Gethel räägib saates väga avatult depressioonist – seisundist, kus kadus soov voodist tõusta, süüa, liikuda ja sõpradega suhelda. Sotsiaalsus, mis varem energiat andis, ei pakkunud enam tuge. Ta rõhutab, et ettevõtjad ei ole pommikindlad robotid, vaid inimesed oma nõrkustega, ja rasketest hetkedest rääkimine on hädavajalik.
Pöördepunktiks sai olukorra tunnistamine ja abi vastu võtmine. Suurt rolli mängis tema sõbranna ja mentor Katrin Hinrikus, kes märkas Getheli disainipotentsiaali ja lükkas ta uuele, graafilise disaini rajale.
Väärtuspõhine äri ja hinnastamise peavalu
Nüüd, pakkudes veebidisaini teenuseid, on Getheli jaoks kõige olulisem luua väärtust ja aidata teistel ettevõtjatel maailma parandada. Ta teeb koostööd vaid nendega, kellega tema isiklikud väärtused klapivad. See annab vabaduse öelda "ei" projektidele, mis ei tundu õiged, isegi kui rahalises mõttes võiks portfell olla suurem.
Nagu paljudele ettevõtjatele omane ja ka varasematest saadetest kõlanud, on teenuse hinnastamine alati keeruline. Ka Gethel peab seda siiani üheks ebamugavamaks teemaks.
Kuidas küsida õiglast hinda, eriti kui tegemist on tuttavatega? Aastatepikkune kogemus on õpetanud, et hinda tuleb küsida nii, et endal on veidi ebamugav, samas peab see olema kooskõlas pakutava kvaliteedi ja tegija enesekindlusega. Turu keskmine hind polegi tihti nii oluline, kui oskus iseennast ja oma aega väärtustada.
Tänased väljakutsed: tehisaru, kood ja "cringe" enesereklaam
Kuigi graafilises disainis on konkurents tihe, usub Gethel, et iga tegija isikupära ja käekiri leiavad oma õige sihtgrupi. Kui sa oled sajaprotsendiliselt sina ise, ei saa keegi sinuga otseselt konkureerida.
Tema tänased suurimad väljakutsed pole seotud konkurentidega, vaid hoopis enesereklaami ja ajaplaneerimisega. Pärast pikka pausi avalikust elust tundub enda teenuste reklaamimine kohati "cringe" ehk ebamugav ja jabur.
Teine proovikivi on aja leidmine. Loomingulises voos (ehk inglise keeles creative flow) olles kaob ajataju. Kuigi tehisintellekt aitaks paljusid protsesse, näiteks kodulehe koodi kirjutamist oluliselt kiirendada, meeldib Gethelile asjade hingeellu süvitsi minna ja ise õppida.
Mõnikord tähendab see pikemat tööaega, kuid annab vastu sügavamad teadmised ja oskused.
Ettevõtluse tegelik "miks" on vabadus
Miks üldse tegeleda ettevõtlusega, kui see tähendab tihti palgatööst pikemaid tööpäevi ja suuremat vastutust? Getheli jaoks ei ole esmane eesmärk rikastumine, vaid vabadus. See tähendab vabadust tegutseda oma rütmis, töötada siis, kui tuleb loometuhin ja mitte olla kinni klassikalises üheksast viieni rutiinis.
Raha on lihtsalt vahend selle vabaduse saavutamiseks ja säilitamiseks. Kui ettevõtluse taga on tugev sisemine "miks", olgu selleks siis maailmaparandamise soov või isiklik loomevabadus, toob see silmadesse sära, mida palgatöö alati pakkuda ei suuda.
Nõuanne alustajale: pane oma tunded kirja
Neile, kes alles unistavad oma ettevõttest, annab Gethel lihtsa, kuid mõjuva soovituse: hakka asju üles märkima. Tal endal on telefonis märkmik nimega "Sahtliprojektid". Isegi kui sa veel ei tea, mida täpselt teha tahad, aga tunned tugevat sisemist kutset midagi luua, keskendu sellele tundele ja pane tekkinud mõtted kirja.
Emotsioonile ruumi andmine on esimene samm reaalsuseni jõudmisel. Samuti soovitab ta lugeda raamatuid – olgu selleks kasvõi noorte ilukirjandus või "Harry Potter", mis iganes raamat avab sinu loovuse kanaleid ja pakub inspiratsiooni, ilma et peaksid end sundima lugema vaid kuivi majandusteooriaid.
Kokkuvõtteks meenutab Gethel Burlaka lugu meile, et äri tegemine ei pea alati algama perfektselt viimistletud visioonist. Mõnikord on täiesti piisav, kui lased elul end juhtida, märkad võimalusi ja lubad vahepeal ka puhkust, et siis uuesti, hoopis tugevama ja teadlikumana, oma tõelise kireni jõuda.
