Kujuta ette olukorda, et lähed investorite või esimeste äripartnerite jutule ja küsid neilt kohe korralikku rahasüsti, kuid sul pole ette näidata ühtegi valmis toodet ega klienti. Veelgi enam, sa tegutsed valdkonnas, kus esimeste käegakatsutavate tulemusteni jõudmiseks kulub aastaid, samal ajal kui suurte riikide konkurendid kaasavad miljoneid eurosid.
Enamiku väikeettevõtjate, veebihaldurite ja müügiinimeste jaoks kõlab see nagu kindel läbipõrumise retsept. Kuid arstiharidusega Kerli Luks ei andnud alla.
Täpselt sellises mainitud olukorras on võimalik edukalt raha kaasata, luua rahvusvahelisi koostöösuhteid ja isegi suurema eelarvega konkurentidest sammu võrra ette rebida.
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ärihooaja avaseminaril salvestatud Veebimajutuse taskuhäälingu „Äristarter“ eriepisoodis vestles saatejuht Tõnis Bramanis arstiharidusega ettevõtja ja idufirma Muun Health asutaja Kerli Luksiga. Tema teekond meditsiinist süvatehnoloogia ärisse pakub praktilisi mõttekohti igale ettevõtjale - alates sellest, kuidas oma ideed testida, kuni selleni, miks ettevõtte nime valik otsingumootorite jaoks on kriitilise tähtsusega.
Arstikitli vahetamine ettevõtluse vastu: oli see lihtne?
Kerli Luksi teekond arstiks sai alguse juba varases lapsepõlves. Hiljem leidis tema õde lapsepõlvekodust paberilipiku, kuhu ümbruskonna lapsed olid kirja pannud oma tulevikuunistused: viie-kuueaastane Kerli oli sinna ainsana kirjutanud soovi saada arstiks. Kuigi teadliku otsuse tegi ta alles keskkoolis ja lõpetas kümme aastat tagasi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, tundis ta õpingute lõpus, et klassikaline arstitöö ei ole päris tema jaoks.
„Miks ma ei läinud eriarstiks? Ma ei leidnud ühtegi sellist eriala, mis mind oleks nii palju tõmmanud, et oleksin näinud end seda järgmised kolmkümmend-nelikümmend aastat tegemas,“ selgitab ta. Enne oma ettevõtte loomist tuli siiski kaheksa aastat meditsiinis töötada. Kerli Luks praktiseeris aastaid Soomes Attendo ja Terveystalo kliinikutes erakorralise meditsiini arstina, aitas hiljem SYNLAB-is arendada arstidele mõeldud masinõppel põhinevat tööriista, töötas Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) e-meditsiini keskuses Põhjamaade e-tervise projektiga ning tegutses Tallinna erakliinikus Reviv peaarstina, tegeledes seal ka toote- ja äriarendusega.
Just erakliinikus töötades nägi ta kolm ja pool aastat tagasi oma silmaga probleemi, millest kasvas välja idufirma Muun Health.
Teda ei käivitanud niivõrd abstraktne soov nui neljaks ettevõtjaks hakata, vaid konkreetne idee naiste tervise vallas, mis tekitas piisavalt usku ja põnevust, et senine karjäär uue suuna vastu vahetada.
Idee sai testitud, tekkis kuueliikmeline tuumik
Kui esmane mõte naiste hormoone pidevalt mõõtvast kantavast biosensorist idanes, ei tormanud Luks kohe firmat registreerima, vaid hakkas ideed valideerima ehk selle teostatavust kontrollima. Kuna lahendus oli täiesti uudne, otsis ta Eestist üles spetsialisti, kes oli Tartu Ülikoolis üle 30 aasta biosensorite valdkonnas töötanud.
„Kirjutasin talle, ta oli kohe nõus kokku saama ja kui ma temaga kohtusin ning oma ideest rääkisin, siis tema silmad läksid põlema ja ta hakkas kohe mõtlema, et kuidas seda oleks võimalik lahendada,“ meenutab Luks. Ta tunnistab, et kui esimene ekspert oleks olnud pessimistlik, oleks ta mõtte võib-olla kiiremini maha kandnud.
Koostöös Tartu Ülikooli teadlasega hakati taotlema esimest teadusrahastust ning tehti esimesed kaks ja pool aastat teadustööd. Hiljem liikus arendustöö majasiseseks, sest idufirmas on oluline hoida ja kasvatada põhiteadmisi ettevõtte sees.
Nüüd on Muun Healthi meeskonnas juba kuus inimest. Kerli Luks veab tegevjuhina eest partnerlus- ja investorsuhteid ning finantse. Tema kaasasutaja, samuti Kerli, on mehaanikainseneri taustaga ning vastutab tootearenduse ja meditsiiniseadmetele kehtivate rangete regulatsioonide eest. Kolmas tuumikliige on tehnoloogiajuht Allan, kes juhib teadus- ja arendustegevust.
Lisaks kuuluvad tiimi kvaliteedijuht ja kaks teadlast, kellest üks kolis Eestisse spetsiaalselt Iirimaalt.
Miks süvatehnoloogia nii kaua aega võtab?
Paljudele digi- ja e-äri inimestele on tuttav tarkvaraarendus, kus esimese töötava prototüübi saab valmis ehitada paari kuuga ja kohe klientide peal katsetama hakata.
Muun Health tegutseb aga süvatehnoloogia (deep tech) ja naistele suunatud tervisetehnoloogia (femtech) vallas, kus arendustsüklid on mitu korda pikemad.
Ettevõtte arendatav biosensor on kantav seade, mis mõõdab pidevalt naissuguhormoone. Esmane sihtrühm on viljatusravi patsiendid ja naised, kes soovivad rasestuda loomulikul teel või külmutada munarakke. Laiemalt on aga tegu platvormiga, mida saab tulevikus kasutada ka muude hormonaalsete häirete seireks, menopausi ajal või kontratseptsiooni abivahendina.
Samuti on seadmel potentsiaali üldise terviseedenduse ja heaolu vallas – erinevalt praegustest populaarsetest tsükli- ja ovulatsiooniäppidest (nagu Flo), kuhu kasutaja peab ise subjektiivseid sümptomeid käsitsi sisestama, annab sensor reaalsetel mõõtmistel põhinevad alusandmed.
Kuigi meesinvestorid on Luksilt sageli uurinud, kas seadmesse saaks lisada ka testosterooni või kortisooli mõõtmise meestele, hoiab ettevõte kindlat fookust. „Enamik tooteid ja seadmeid on niigi rohkem meestele keskendunud või vähemalt algselt meeste poole. Siis tekibki endal see tunne, et me peame jääma kindlaks sellele, et keegi ka naiste tervisega tegeleb,“ põhjendab Luks.
Väiksema rahakotiga suurriikide arenduste vastu
Kui Luks kolm ja pool aastat tagasi turgu uuris, ei leidnud ta maailmast ühtegi sarnast seadet ega arendajat. Praegu on Muun Healthil vähemalt kuus-seitse otsest konkurenti, peamiselt Suurbritannias, USA-s ja Šveitsis, kus liigub iduettevõtluses oluliselt rohkem kapitali.
Kuna kantavate seadmete turul võtab esimesena turule jõudja tavaliselt suurema osa turust endale, on peamine väljakutse arenduse kiirus.

Siit koorub aga välja oluline õppetund igale väikeettevõtjale: suurem eelarve ei tähenda automaatselt paremat tulemust, kui puudub selge fookus. Luks toob näite oma rahaliselt kõige võimekamast USA konkurendist, kes kaasas täpselt sama visiooni pealt 6,8 miljonit USA dollarit.
„Nad on suure osa sellest rahast ära kulutanud selleks, et teha mingisugune prototüüp millestki, mis tegelikult ei müü ega vii neid kusagile edasi. Ehk siis nad kasutasid seda raha ebamõistlikult. Meie aga samas keskendusime baasteadmusele, mis on kogu selle tehnoloogia alus, ja nüüd ma näen, et nad hakkavad ka seda asja tegema – meil on aga aastane eelis nende ees,“ räägib Luks.
Väiksemate ressurssidega ei saa küll kõiki suundi paralleelselt katsetada, kuid see sunnib valima kõige mõistlikuma teekonna ja küsima pidevalt, mida on päriselt vaja teha, et toode õnnestuks.
EMO arsti otsustusjulgus ja ootamatud tagasilöögid
Ettevõtluses tuleb pidevalt võtta riske olukorras, kus pole teada, mis järgmisena juhtub. Luksi sõnul aitab teda siin varasem kogemus erakorralise meditsiini osakonnast (EMO), kus tuli iga päev teha paarkümmend kiiret ja kriitilist otsust, kas saata patsient koju või jätta haiglasse.
„See pani mind hästi kiirelt tegema otsuseid, need olid peaaegu elu-surma otsused. Ma näen, et see aitab praegu suuresti kaasa ka ettevõtluses. Eks ma üritangi maandada riske samamoodi – see on selline pidev stressitestimine kogu aeg, et mis riskid on väärt ja mis riskid ei ole väärt seda, et me jõuame sinna lõpp-punkti,“ võrdleb Luks kahte valdkonda.
Isegi tugeva närvikavaga juhil tuleb ette hetki, kus motivatsioon saab hoobi. Kui varem polnud Luks kordagi tundnud soovi alla anda, siis möödunud suvel tabas tiimi ootamatu tagasilöök.
Ettevõte taotles rahastust, mis tundus neile kui loodud, kuid vastus oli eitav. Otsus šokeeris isegi nende Hispaania teaduspartnerit. „See tõmbas korra rajalt maha ja mõtlesin, et äkki me ikkagi ei tee õiget asja,“ tunnistab Luks avameelselt. Kahtlus läks aga kiiresti üle ning asendus sooviga tõestada, et otsustajad tegid vale valiku.
Kuidas kaasata raha ja kliente ilma valmis tooteta?
Kuidas aga veenda investoreid ja partnereid, kui toode alles laboris kuju võtab? Eelseemnefaasis (pre-seed) müüakse Luksi sõnul eelkõige kolme asja: tugevat tiimi, selget visiooni ja suure turu võimalust. Lisaks laboriprototüübile aitasid usaldust luua eelkõnelused viljatusravikliinikute grupiga ning nendega sõlmitud kavatsuste protokollid (letter of intent), mis tõestasid investoritele, et tulevikus on tootele ootajad olemas.
Järgmise, seemnefaasi (seed round) rahastusringi jaoks on aga kriteeriumid juba märksa täpsemad ning ettevalmistus käib neljal rindel:
- Tehnoloogia küpsus: tootearendusega tuleb jõuda laborist järgmisesse etappi ja valmistuda kliiniliseks valideerimiseks inimeste peal.
- Intellektuaalomand: ettevõte on sisse andnud esimese patenditaotluse, kuid kaalub hoolikalt, mida avalikult patenteerida ja mida hoida ärisaladusena, sest turule jõudmiseni on veel aega.
- Regulatsioonid: meditsiiniseadme puhul tuleb süvatehnoloogia investoritele näidata selgeid edusamme nõuete täitmisel.
- Vahepealne ärimudel: enne tavaturule jõudmist plaanib Muun Health müüa oma seadet uurimisseadmena (investigational device) farmaatsiatööstusele, kellega juba praegu partnerlussuhteid luuakse.
Investorsuhete ehitamine võtab aega ning Luks hoiab regulaarselt kontakti Euroopa, Skandinaavia, Suurbritannia ja USA tervisetehnoloogia fondidega. Samas rõhutab ta, et liiga palju raha korraga kaasata pole samuti mõistlik. Eelmises ringis jäeti osa huvilisi ukse taha, et asutajate omaosalust mitte liigselt lahjendada. Kui ta aga peaks täna täiesti nullist alustama, mõtleks ta Euroopa konservatiivse hoiaku kiuste kohe alguses suuremalt ja julgemalt.
Praktiline õppetund veebiärist: miks nimi ja leitavus määravad kõik?
Saate lõpuosas toimunud publikuküsimuste voorus tõi üks kuulaja välja vägagi elulise probleemi, millega puutuvad kokku paljud oma kodulehte või e-poodi loovad ettevõtjad.
Nimelt hakkas saalis istunud kuulaja vestluse ajal telefoni abil ettevõtet guugeldama. Kuna nimi Muun Health kõlab hääldades täpselt nagu ingliskeelne sõna moon (kuu), jõudis otsija esmalt hoopis teiste samanimeliste välismaiste lehtedeni ja tehisintellekti tööriistadeni, enne kui ürituse kavast õige kirjapildi (kahe u-ga Muun Health) üles leidis.


See on ehe näide sellest, kuidas suusõnaline turundus ja otsingumootorite loogika võivad omavahel risti minna. Luks nõustus, et teema on neil ka endal laual olnud ja turundusspetsialist juhtis sellele kohe alguses tähelepanu.
„Meil ongi see mõte, et tegelikult see seade ise tuleb teise nimega – see jääb ettevõtte nimeks ja seadme nimi tuleb mingi lühike ja tabav, mida on lihtsam kirjutada või lihtsam aru saada,“ selgitab Luks. Samuti on nad teadlikult valinud oma praeguseks digitaalseks kanaliks vaid veebilehe, tehnoloogiauudiskirja ja LinkedIni, sest kuni toodet veel lõpptarbijale ei müüda, pole mõtet Instagramis või Facebookis tühja turundust teha – praegune sihtgrupp on investorid ja teaduspartnerid.
Juhtimine, tasakaal ja esimesed sammud
Ettevõtte ehitamine pikal distantsil nõuab juhilt oskust oma aega ja vaimset tervist hoida. Luks ei nõustu levinud arusaamaga, et äriedu nimel tuleb tervis või sotsiaalsed suhted täielikult pausile panna. Kuigi ajaline suhe muutub, viib ühe eluvaldkonna täielik hülgamine kiire läbipõlemiseni.
Juhtimises ja eraelus on teda ennast palju aidanud Rob Moore'i raamat „Life Leverage“, mis õpetab loobuma pisiasjade kontrollimisest ehk mikromanageerimisest ning delegeerima ülesandeid, et juhil jääks aega päriselt oluliste otsuste jaoks.
Neile, kes alles kaaluvad ettevõtlusega alustamist, soovitab Luks esimese asjana mitte tormata kohe osaühingut asutama, vaid võtta aega südamelähedase teema leidmiseks. „Võtta üks päev ja lihtsalt brainstorm'i, et mis see idee oleks, mida sa tahaksid teha – ja see ei pea olema täiuslik. Kui ma ise ei oleks nii kirglik selle teema suhtes, siis ma arvan, et ma oleks võib-olla palju varem alla andnud,“ võtab ta alustamise valemi kokku.
Kolme aasta pärast näeb ta Muun Healthi juba kliinilise valideerimise lõpusirgel ja turule jõudmise lävel ning kümne aasta plaanides ei ole välistatud ka aktsiate esmane avalik pakkumine ehk IPO.

Muun Healthi lugu näitab ilmekalt, et eduka ettevõtte vundament ei ole alati valmis toode ega hiiglaslik algkapital, vaid põhjalik eeltöö, valdkonna ekspertide kaasamine ja läbimõeldud strateegia. Igal alustaval või juba tegutseval väikeettevõtjal tasub siit kõrva taha panna kolm praktilist põhimõtet: lahenda päriselt eksisteerivat probleemi, hoia oma fookus kindlal sihtgrupil ning hoolitse varakult selle eest, et sinu brändi nimi oleks klientidele veebis ja otsingumootorites üheselt mõistetav ning kergesti leitav.