Visiitkaart on läbi aegade olnud professionaalse suhtluse nurgakivi ja tihti esmane kontakt potentsiaalse äripartneri või kliendiga. Kuigi me elame ajastul, kus info liigub ühest nutitelefonist teise vaid sekunditega, pole füüsiline kaart oma tähtsust kaotanud.
Siiski on paberkandjal visiitkaartide valmistamine ja nende olemus muutunud. Klassikaline kaart on saanud endale võimsa konkurendi – digitaalse lahenduse. Kui tavalised visiitkaardid pakuvad käegakatsutavat kogemust ja võimalust eristuda paberi tekstuuri või erilise trükitehnoloogiaga, siis digitaalsed lahendused pakuvad mugavust ja keskkonnasäästlikkust.
Paberkaart võib kaduda rahakoti sügavustesse või pesumasinasse, kuid see ei vaja akut ega internetiühendust. Digitaalne visiitkaart on alati kaasas ja andmeid on lihtne uuendada, kuid see võib jääda emotsioonituks. Seetõttu seisavadki paljud ettevõtjad täna valiku ees: kas jääda truuks traditsioonidele või minna kaasa tehnoloogiaga? Sageli on vastus hoopis nende kahe kombineerimises. Enne kui otsustada, kas sinu ja su ettevõtte jaoks on parem visiitkaartide tegemine paberile või elektrooniliselt, tasub tutvuda mõlema maailma võimalustega.
Digitaalne visiitkaart
Digitaalne visiitkaart on laiemas mõistes igasugune kontaktinfo jagamine elektroonilisel teel. See lahendab igavese probleemi "mul said kaardid otsa" ning välistab olukorra, kus trükivärske kaart muutub vananenuks vaid seetõttu, et telefoninumber muutus.
Digitaalse lahenduse suureks eeliseks on vabadus ja paindlikkus. Visiitkaardi kujundamine ei ole piiratud füüsilise paberi servadega ja sa ei pea muretsema, kas visiitkaardi mõõdud klapivad täpselt standarditega. Visiitkaardi disain võib digitaalses ruumis olla märksa lennukam – võimalus on lisada linke portfooliole, videoid või sotsiaalmeedia otseteid, mida paberile panna ei saa. Lisaks jääb ära tülikas visiitkaartide trükkimine ja paberikulu, mis teeb sellest nii keskkonnasõbralikuma kui ka soodsama valiku.
Erinevad nutikad lahendused
Kõige levinum ja igapäevasem elektrooniline visiitkaart on meie kõigi silme all – see on korrektselt vormistatud e-kirja jalus ehk signatuur. Iga kord, kui saadad koostööpartnerile või kliendile e-kirja, ulatad neile sisuliselt oma visiitkaardi. Erinevalt paberist võimaldab e-kirja jalus suunata inimese ühe klikiga ettevõtte kodulehele, sotsiaalmeediasse või broneerimissüsteemi.
Kui soovida aga silmast-silma kohtumistel tehnoloogilist muljet avaldada, on üks populaarsemaid lahendusi NFC (Near Field Communication) visiitkaart. See on füüsiline kaart, mille sisse on peidetud kiip. Piisab vaid kaardi viipamisest telefoni vastu ning sinu kontaktandmed avanevad ekraanil automaatselt, valmis salvestamiseks. Selline nutikas visiitkaart on äärmiselt jätkusuutlik – sa ei pea kunagi tellima uut tiraaži, kui vahetad ametikohta, sest kaardi sisu on pilves muudetav, samas kui kaart ise jääb samaks.
QR-koodiga visiitkaart on aga lahendus, kui tahta visiitkaardi paberversioonile nutikat funktsionaalsust. Kaardil on trükitud vaid minimaalne info (näiteks nimi ja logo), kuid QR-kood suunab inimese otse veebilehele, LinkedIni profiilile või salvestab kontakti telefoni. See on suurepärane hübriidlahendus, mis ühendab füüsilise kontakti ja paberkaardi rituaali digitaalse mugavusega.
Paberkandjal visiitkaardid ja nende standardid
Vaatamata digilahenduste võidukäigule, on paberil visiitkaartide tellimine endiselt alles. Tavaliste paberkandjal visiitkaartide kasutamine on viimase 10–15 aasta jooksul märgatavalt vähenenud, kuid nad ei ole kindlasti välja surnud. Pigem on muutunud nende roll – massilisest ja kohustuslikust tööriistast on saanud spetsiifilisem brändingu ja viisakuse element.
Visiitkaardi kujundamine ei tähenda vaid logo paigutamist. Visiitkaarte tellides mõeldakse alati sellistele olulistele asjadele, mis andmed visiitkaardile saada ja kuidas paigutada logo, kuid on veel ka hulk muid väljakujunenud või väljakujunemata reegleid, mida peaks arvestama. Näiteks üks oluline omadus on visiitkaardi õiged mõõdud.
Jah, mõnikord pistetakse meile pihku erilise kujuga ebastandardseid kaarte, mis silma torkavad, kuid tavaliselt oleks hea kõigi jaoks, et need kaardid mahuks ära visiitkaardihoidjasse ja rahakoti vahele.
Reegel nr 1: pole kindlaid mõõtmeid
Ehkki visiitkaardid on tavaliselt siiski enam-vähem sama suurusega, pole ühtset raudset reeglit, milline visiitkaardi suurus peab olema. On suurused, mis on levinud ja mugavad ning osa suuruseid sõltub traditsioonidest, mis on riigiti erinevad.
Näiteks on mõnikord valikuks ratsionaalne põhjendus, et MS Word pakub visiitkaardimallina välja 10 kaarti ühel A4 lehel, mida saab mõnes Avery formaadis välja trükkida, kahes veerus viis visiitkaarti ja pärast lahtimurdekohtadest eraldada.
Ka trükikoda võib suurust täpsustamata kasutada väljakujunenud mõõtmeid.
Kui aga oled rahvusvahelisel konverentsil, siis võib selguda, et mõnedes riikides või piirkondades on hoopis muud kombed. Tavaliselt on need ajalooliselt viimaste sajandite jooksul välja kujunenud.
Tee ise visiitkaart
Visiitkaartide trükkimine on võimalik ka iseseisvalt. Kui kavatsed ise visiitkaarte välja trükkima hakata, uuri kahte asja: milliseid standardseid paberiformaate printer toetab ja milliseid visiitkaardi blanketid kohalikust kontoritarvete poest saada on. Muidugi võib paberigiljotiiniga just omale sobiva suuruse hiljem välja lõigata, aga see läheb aeganõudvaks ja kalliks.
Välja trükkides jätab printer tavaliselt äärtesse valge puutumatu serva – uuri, kui lai see on ja milline pind jääb visiitkaardi sisu jaoks vabaks. Tavaliselt on ääre laius vahemiks 3-5 mm. Kui tahad äärest ääreni trükki, on vaja välja trükkida terve lehekülg visiitkaarte, näiteks A4 kartongile, arvestades kogu lehe äärt ja sisemisi visiitkaardi servasid, mida saab vastavalt ära lõigata. Kääride asemel kasuta paberigiljotiini, et servad jääks ideaalselt sirged. Kääridega see ei õnnestu.
Visiitkaart ja selle mõõdud välisriikides
Paljudes riikides on välja kujunenud oma visiitkaardi standardid ja õiged mõõdud, mida kasutada. Kasuta, kui võimalik, oma välisreisil selle riigi levinud mõõtmeid.
- USA ja Kanada: 89 x 51 mm;
- Lääne-Euroopa: 85 x 55 mm (USA omast veidi kitsam formaat);
- Austraalia, Uus-Meremaa, Skandinaavia: 90 x 55 mm (USA-st veidi laiem);
- Jaapan: 91 x 55 mm (paberisuurus Yongo), naiste visiitkaardid on tavaliselt väiksemas mõõdus – paberisuurus Sango;
- Hiina, Hong Kong ja Singapur: 90 x 54 mm;
- Argentina, Brasiilia, Tšehhi, Soome, Ungari, Iisrael, Kasahstan, Poola, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Ukraina, Bulgaaria, Läti,
- Mehhiko, Lõuna-Aafrika: 90 x 50 mm;
- Iraan: 5 x 48 mm.
Kui aga tundub, et mittestandardne suurus aitab kõige paremini teistest eristuda, on ka siin väljakujunenud rahvusvahelised soovitused. Instagrami-ajastul sobib näiteks ruudukujuline (65 x 65 mm) ja ilus näeb välja ka kitsas minikaart (nn minicard, 70 x 28 mm).
Kui aga kaardi kujuga veel mängida, võib teha kas äralõigatud nurkadega või ümarate nurkadega visiitkaardi. Näiteks ruudukujuline ümarate nurkadega visiitkaart on nagu mõne mobiiliäpi ikoon.
Eesti kombed
Kui suur peaks aga olema Eesti visiitkaart ja millega eristuda? Kui on soov toetada oma riiklikku Eesti Vabariigi sümboolikat, võib kasutada Aino kirjastiili ja rändrahnu väljalõiget (saadaval brand.estonia.ee/design). Siinsed levinumad mõõtmed on 90 x 50 mm ehk sama, nagu Lätis ja Soomes. Kasutatakse ka ISO 7810 ID-1 suurust ehk ID-kaardi formaati.
Jäta endast meeldejääv jälg
Olenemata sellest, kas eelistad nutikat digilahendust või traditsioonilist paberit, on eesmärk sama – luua usaldusväärne kontakt. Selle usalduse üheks aluseks on visiitkaardi kujundus, sealhulgas selle suurus. Inspiratsiooni ammutamiseks tasub uurida erinevaid visiitkaardi näidiseid. Lõpuks tuleb valida disain ja lahendus, mis paneb sind ennast mugavalt tundma, sest kui ulatad kaardi enesekindlalt, mõjub see veenvalt igas formaadis.
