Üks video ütleb rohkem kui tuhat pilti – midagi sellist võib öelda video mõju kohta. Videot märgatakse, videot saab ise teha käepäraste vahenditega aina lihtsamalt, kuid selleks, et videoga veelgi rohkem öelda ja ainult kõige olulisemat näidata, tuleks seda õigesti monteerida. Siin on seitse reeglit video monteerimiseks, mis on pärit filmidirektorilt Edward Dmytrykilt.
Edward Dmytryk on Hollywoodi kümne kõige parema filmidirektori hulka arvatud kinomaailma proff, kes kirjutanud mitmeid raamatuid filmitegemisest ja sealhulgas ka monteerimisest. Need, kes tahavad oma blogi huvitavamaks teha või veebis ja turunduskanalites oma ettevõtte sõnumit liikuva pildi kujul edastada, saavad tema seitsmest soovitusest lihtsalt õppust võtta.
Need seitse reeglit on järgmised.
Reegel 1. Ära lõika kunagi ilma positiivse põhjuseta
See tähendab, et kui tegemist on parima klipiga, mis tehtud, tuleb jääda selle juurde ja enam mitte lõigata. Kui see pole parim klipp, siis tuleks alles hakata lõikama. Kunagi ei tohiks aga hakata klippi lühemaks lõikama vaid sellel põhjusel, et see tundub liiga pikk aja, mitte sisu poolest.
Reegel 2. Kui ei tea, kui pikalt tuleks klippi lõigata, siis lõika pigem pikemalt
Enamusel juhtudel loomulikult iga monteerija teab, milline on see õige hetk, millal tuleb videot lõigata. Kui aga tekib kõhklushetk, soovitab Dmytryk siiski jätta alles natuke pikema videolõigu ja mitte olla liiga karm. Kui hiljem videot üle vaadates tundub, et lõik on ikka liiga veniv, siis on otsustamine lihtsam. Seni aga peaks hilisemaks otsustamiseks natuke ruumi jätma.
See eeldab, et iga võtte lõpus jäetakse kaamera veel mõneks ajaks filmima, et oleks, mida hiljem pikemalt lõigata.
Reegel 3. Kui vähegi võimalik, lõika liikumise pealt
Selleks, et üks kaader läheks sujuvamalt ning loogilisemalt üle teiseks, peaks lõikamise hetkel toimuma mingi liikumine. Näiteks võiks montaažil käärid lüüa sellesse hetke, kui keegi siseneb ruumi või väljub.
Reegel 4. "Värske" on parem kui "vananenud"
Nii nagu toiduga, nii on ka filmiklippidega, kus vähem seisma pidanud toit on värske (ja klipp, mis lühem, parem) ning kauem seisnud toit vananenud ja mitte nii hea ehk siis pikk lohisev klipp on samuti kehvem. Pika klipiga tüüdatakse vaatajat, lühematega hoitakse aga dünaamikat ja põnevust üleval ning vaataja püsib "värske".
Samas mõistab Dmytryk selle reegli all ka vajadust sissejuhatavate "värskendavate" kaadrite järele, kui tegevus kandub mõnesse muusse keskkonda. Enne, kui midagi hakkab juhtuma, peab vaataja saama uut keskkonda mõne sekundi vaadata, et aru saada, kus ta on ja mis toimuma hakkab. Nii näiteks juhatatakse sisse loo lõpus olev lõik "Matrixist", mitte ei alustata kohe aktiivsest tegevusest. Samas edasi jätkuvad klipid juba tegevuse pealt, et kanda liikumine ühest kaadrist sujuvalt teise.
Reegel 5. Midagi tähtsat peab toimuma iga stseeni alguses ja lõpus
Lõikamist ei saa teha lihtsalt lõikamise pärast, allesjäänud klipis peab jääma midagi olulist algusesse ja midagi olulist lõppu. See aitab erinevaid videoklippe mõttega ühendada ning vaataja mõistab, miks just see klipp on välja valitud.
Reegel 6. Lõika kogu videot oluliste väärtuste järgi, mitte esteetilisest pildist lähtudes
Lõpptulemust peab nägema tervikuna ja see tähendab, et teinekord tuleb esteetiliselt ilus stseen ohvriks tuua filmi edastatavate väärtuste paremaks esitamiseks. Vaataja seisukohast kõige olulisem sündmus või tegelane peab jääma esiplaanile, mitte mõni eriti õnnestunud või ilus hetk. Video peab olema hea, aga seda ei õnnestu alati teha täiuslikuks.
Reegel 7: kõigepealt sisu, siis vorm
Eelmist reeglit täiendav seitsmes, viimane reegel rõhutab üle: video lõikamisel ei peaks olema esmatähtis mitte vorm, vaid sisu. Video sisu on tähtsam, selle peab monteerima parimasse võimalikku vormi, aga kui see pole võimalik, siis peab eelistama parimal võimalikul moel sisu edasiandmist.
Lõpuks ka üks paljudele tuttav näide, kuidas väga hästi monteeritud video välja näeb: 1999. aastal linastunud „Matrix“ sai aasta parima montaaži tiitli.
Selle osas aitab suure kogemustepagasiga Mediagear
