Brauserid keskenduvad nüüd privaatsusele, mitte kiirusele

Kui aastaid on käinud võidujooks selle nimel, kes teeb kõige kiirema brauseri ja uudisteportaalid avaldasid heameelega veebilehitsejate kiirusnäitajate edetabelit, siis nüüd proovivad vähemalt populaarseimad veebilehitsejad selle omaduse kõrvale heita ja võita kasutajate usaldust turvalisuse ning privaatsusega.

Firefox keelab krüptoraha kaevandamise ja "sõrmejälje jälgimise"

Mozilla teatas möödunud kuul, et nende uutes Firefoxi brauseriversioonides 67 ja 68, mis praegu veel on arendus-staadiumis, keelatakse ära nii-öelda sõrmejäljetehnoloogiaga kasutajate jälitamine ja veebilehitsejate tarvitamine krüptoraha kaevandamiseks.

Esimene kujutab endast veebilehe poolt kasutaja arvuti seadistustest ja andmetest nii-öelda sõrmejälje koostamise, mis tunneb veebikülastaja ära ka siis, kui ta on kõik "küpsised" arvutist kustutanud. Firefox ei luba selliste vahendite abil nuhkimist ja uutes brauseriversioonides hakatakse seda uute turvavahenditega takistama.

Teine omadus, mille jaoks on olemas ka mitmeid lisamooduleid, on sisseehitatud krüptokaevurivastane kaitse. Krüptoraha kaevandajad on skriptid veebilehel, mis kasutavad veebikülastajate arvutite jõudlust, et teha omaniku heaks krüptoraha kaevandamist. See koormab asjatult veebikülastajate arvutiressurssi ja teenib sellega märkamatult raha kellegi kolmanda jaoks.

Microsofti uus Edge saab parema privaatsuse juhtimise

 

Microsoft ehitab oma uut brauserit Chromiumi platvormile, mida kasutab ka Chrome. Kuid lisaks platvormivahetumisele vahetuvad ka mitmed kasutaja võimalused ja uuendatakse võimalust oma andmete jagamist juhtida. Microsoft rõhub siin kasutaja privaatsusele ja aitab mitte jagada liiga palju isiklikke andmeid.

Edge saab kolm privaatsustaset: piirangutevaba (kõik andmed kasutaja kohta on kättesaadavad, mida saab avalikult vaadata), tasakaalustatud ja range. Teine ja kolmas lubavad siis kas eelseadistustega või kasutaja enda poolt täiendavalt seadistades määrata, millistele andmetele saavad veebilehed ligi ja millistele mitte.

Safari keelab samuti "sõrmejälje" järgi kasutaja tuvastamise

 

Uus Mojave platvorm MacOS-is sisaldab ka täiendusi Safari veebibrauserile, mis keelab kasutaja jälitamise juba eelpool mainitud sõrmejäljemustri abil, mis pannakse kokku avalikult kättesaadavast infost kasutaja arvuti seadistuste kohta. Nii ei saa iga kasutaja kohta luua tema brauseri ja arvuti andmete põhjal unikaalset "sõrmejälge", mille põhjal külastaja ikkagi ära tunneb vaatamata sellele, et ta "küpsiseid" ei luba salvestada või on need ära kustutanud.

Chrome peab kiirusest olulisemaks privaatsust

Need, kelle jaoks Chrome on liiga aeglane või liiga palju arvuti ressurssi õgiv, peavad kergelt pettuma, sest mai alguses toiminud üritusel I/O teatas Google, et Chrome´i arendatakse nüüd rohkem privaatsust fookuses hoides. See muidugi ei välista, et brauser ka kiiremaks ja kergemaks läheb, kuid see pole enam põhifookus.

Uute privaatsusvahendite hulka kuuluvad parem Cookie´de ehk "küpsiste" haldus ja samuti "sõrmejälgede" järgi träkkimise vastased vahendid, et inimest ei saaks jälitada nende unikaalse arvutiseadistuse kaudu.

"Küpsised" on teatavasti väikesed infokillud, mida veebilehed võivad sinu arvutisse salvestada, et hiljem tagasi tulles oleks teada, et oled nende veebis kunagi juba käinud ning oled just seesama inimene, kes seal varem käis. Selle järgi saab reklaame sihtida ja sinu veebiharjumusi jälgida. Samuti aitavad need järgmine kord kohe sisse logida ilma salasõna uuesti sisestamata.

Samade "küpsistega" saab mõnikord jälgida ka teiste veebide külastust.

"Sõrmejälje" järgi träkkimine aga vaatama seda, mis seaded, laiendused ja riistvara sinu arvutis kasutusel on brauserilisadest ekraaniresolutsiooni, arvuti mudeli ja muude parameetriteni välja, mis annavad üsna unikaalse pildi iga kasutaja kohta.

Millal "sõrmejälgede" vastane kaitse tuleb, Google veel ei avalikustanud, aga tulevikuversioonide jaoks töötatakse seda juba välja.

Jaga
Nõuandja