Veebilehe tekstide kirjutamine ei käi niisama. Ka muidu kogenud kirjamehe jaoks ei pruugi see olla varrukast visata. Igal juhul peaks need on olema lihtsad, selged ja lühidad. Ja loomulikult grammatiliselt korrektsed. Kuid see pole veel kõik.
Veebiarendaja ja Veebimajutuse partner Tanel Terras tuletab meelde Saksa filosoofi Friedrich Nietzschet, kes teatas oma teoses "Puuslikehämarus": "Minu ambitsiooniks on öelda kümne lausega seda, mida iga teine raamatuga ütleb – mida iga teine raamatugagi ei ütle." Nietzsche küll siunas sellega oma kaasaegseid kirjamehi, ent sarnaselt peaks mõtlema ka veebi tekstide autor.
Näiteks olukorras, kus on olemas päris ilusasti kirjutatud tekst ajakirjaartikli näol, ei saa seda niisama ilma redigeerimata panna veebilehele. Inimesed nimelt ootavad oluliselt lühemaid tekste kui 9000-tähemärgine lugu.
Küsimus ei ole siin (liigses) lihtsustamises või lugeja lolliks pidamises, nagu mõni kindlasti praegu vastu tahab väita. Erinevad tekstid lihtsalt on erineva otstarbega. Nii on ka tavaliselt laste unejutud lühemad kui mõni sügavamõtteline filosoofiline romaan, olgu see Thomas Manni "Võlumägi" või meie kodumaine Karl Ristikivi "Hingede öö". Laps jääb ju kümne leheküljega magama ja ülesanne ongi täidetud.
"Jah, artikli lugemine peaks olema võimaldatud, aga kogu esialgne info peaks olema lühendatud ühe Twitteri-postituse pikkuseni," leiab Terras.
Milline on lihtne tekst?
Teksti lihtsustamine ei tähenda ainult lühemaks tegemist.
"Veebitekste kirjutades tasub meeles pidada kahte peamist aspekti – loetavust ning leitavust," ütleb turundajast kirjanik Toomas Verrev. "Heas veebitekstis kasutatakse kindla valemiga neid sõnu, millega otsingumootorid selle üles leiavad."
Teisalt tuleb tekst saada lollikindlaks – info peaks olema arusaadav ühemõtteliselt ja võimalusel vältima erialaspetsiifilisi sõnu, iseäranis veebi esilehel. Erialane kõnepruuk on lubatav ehk vaid spetsialistidele mõeldud saitidel, kui tõepoolest ei võimalik midagi teistmoodi väljendada, ilma et see lugejaile mitmetimõistetavaks muutuks.
Eriti oluline ongi teksti toimetatus just esilehel, kustkaudu tuleks potentsiaalne klient teda huvitava juurde edasi suunata. Info üleküllus võib külastaja ära ehmatada või segadusse ajada. Internetis püüab inimene leida endale vajalikku infot väga lühikest aega. Sellise ajaga, mille jooksul ta kõike, mida veebilehe omanik tähtsaks võiks pidada, lugeda ei jõua ega soovigi.
Terras toob hea näitena välja Veebimajutuse veebilehe esikülje. Igasuguste teenuste puhul on kohaseks tekstiks alati kellegi soovitus – lühike tsitaat, mis pikkuselt sobib lugeda nii mobiiliekraanilt kui suurelt arvutikuvarilt, ja mille tekst olemuselt ise on usaldust tekitav. Teenused on kirjeldatud ühe lausega, peale klikkides on informatsioon esitatud lõikude haaval, lihtsustamaks lugemist ja külastajale soovitava info leidmist.
"Tekstid peaksid olema jupitatud, sest tänapäevases ühiskonnas ei ole inimese keskendumisvõime – eriti internetis surfates – ajaliselt teab mis pikk," ütleb Terras. "Küll aga on kõlblik inimeste veebikäitumist arvestades esitada mitmeid lühikesi tekste."
Mõtle ka telefonile
Asi ei ole ainult inimeste tähelepanuvõimes, vaid ka seadmetes, mida nad aina enam kasutavad. Lühemad tekstid annavad nimelt ka parema kogemuse telefoni kasutavale kundele. Võib kindel olla, et külastaja kasutusmugavus langeb oluliselt, kui näiteks toote kodulehe esiküljel mingit konkreetset infot otsides käsi telefoni hoidmisest ära väsib ja diivanil lamavale kundele seade näkku kukub.
"See ei ole ka lihtsalt suvaline näide, olen ise kunagi enda lehe testimisel sellist asja pealt näinud," meenutab Terras. "Muidugi tol korral polnud probleemiks vaid tekstide pikkus, ka lehel navigeerimine polnud piisavalt intuitiivne."
Kõik inimesed alati heade ja lihtsate sõnastustega hakkama ei saa. Sellest pole ka midagi, ega kõik saagi kõiges head olla. Sellisel juhul saab veebilehe tekstide koostamiseks palgata copywriteri. Soovitatav on aga varem veenduda, et eelnevalt on see inimene ka veebilehtedele tekste teinud.
Lihtsast ja konkreetsest tekstist on aga vähe kasu, kui see on täis kiirustamisest tingitud kirjavigu või ülemääraseid sõnakordusi. Ehk nagu ütleb Verrev: "Lisaks on alati hea toon tekst alati enne postitamist alati üle lugeda."
