Mis liigub ja töötab, see kulub ning vajab edasiseks edukaks toimimiseks hooldust ja heaperemehelikku kätt. Samamoodi, nagu korralist hooldust nõudev auto või majapidamine, vajab hoolitsust ka veebileht. Mida kujutab endast veebihalduri töö ja miks seda vaja on, seda selgitab lähemalt Kristjan-Jaan Kaptur pilvepank.ee-st.
Kas teadsid, et paljudele sisuhaldusplatvormidele ning e-poodidele tehakse keskeltläbi 90 000 rünnakut minutis? Rünnakute ohvriks langevad sageli liiga harva uuendatud või hoopis unarusse jäetud veebilehed. Rünnakute tagajärjed võivad aga kahjustada veebilehe omaniku mainet.
Selliste probleemide vältimiseks ongi mõistlik appi kutsuda veebihaldur.
Kuidas tagada veebilehe turvalisus?
Selgitamaks veebihalduse ja kodulehe turvalisuse põhimõtteid, tuleb esmalt laskuda rohujuure tasandile ning kummutada mõned levinud eksiarvamused.
Erinevalt spioonifilmides nähtust ei tegele veebilehtede ründamisega nobedate sõrmedega häkkerihakatised, vaid hoopis ööpäevaringselt töötavad automatiseeritud tarkvararobotid. Kasinast hooldusest kaitsetuks jäänud veebilehtedelt otsitakse turvaauke, mille läbi hakatakse levitama pahavara, spämmi või muud sellist kahjulikku kraami. Ühtlasi võidakse varastada veebilehe serveriressurssi krüptoraha kaevandamiseks. Koduleht muutub seetõttu kahjuks ka üliaeglaseks või lausa ligipääsmatuks.
Ilmselt ei pea pikalt rääkima selliste rünnakutega seotud kahjudest, mis võivad ulatuda kahjustatud mainest kuni suurte rahaliste kaotuseni. Tasub teada, et pahavararünnakud sihtmärki ei vali - ohus on nii suured kui ka väikesed lehed!
Suurem osa veebilehti ning e-poode on üles ehitatud levinud sisuhaldusplatvormidele, millest kõige tuntum on WordPress. Kodulehele võimaluste lisamiseks ning eesmärgipäraste lahenduste kasutamiseks paigaldatakse aga veebile pistikprogramme ehk plugin´e.
Kogenud veebiarendaja võib ju alguses platvormi paigaldada ning plugin´id edukalt lisada, ent see ei tähenda, nagu need igavesti ühte sammu kõnniksid ja sama turvaliselt edasi töötaksid. Nii platvorm kui ka pistikprogrammid vajavad erinevatel aegadel uuendusi ning kui need ühel või teisel hetkel tegemata jäävad, on tulemuseks kriitilised turvaaugud.
Ka Eestist võib leida sadu mitmete aastate vanuseid veebilehti, mida pole kas mitte kunagi või siis väga ammu hooldatud. Sellised lehed on sageli langenud kurjategijate huvitsooni ning maine kahjustamiseks on seal kuvatud näiteks täiskasvanutele mõeldud sisu.
Kus näed viga laita, seal tule ja aita! Paraku pole paljud nimetatud leheküljed abipakkumisele vastanud ning olukord on kõrvalt vaadates suisa trööstitu. Investeering halduri tellimise näol võib lõpuks säästa kümneid tuhandeid eurosid.
Veebilehe ülesehitust võib võrrelda kaardimajaga. Kui kaarte käsitleda kui erinevaid plugin´e, siis ühe kokkukukkumisel võib kokku variseda terve ettevõtmine.
Mida teeb veebihaldur ning miks on mõistlik teda kasutada?
Kujutage endale ette üht tänapäevast kortermaja, mille elanikud soovivad seda hoida täpselt sama särava ning värskena, kui see oli valmides. Muidugi võib ju proovida edaspidi ka prügiveo, koristuse, veevärgi ja elektri eest ise hoolitseda, ent sageli jääb pädevatest oskustest või ajast puudu. Sellepärast ostetaksegi kinnisvarahalduri teenust, mis kõik “hammasrattad” alati ja igakülgselt õlitatuna hoiab.
Sama põhimõte kehtib ka veebihalduri kasutamise kohta. Veebihaldur hoiab silma peal nii platvormil kui ka plugin´idel ja hoolitseb selle eest, et need oleksid alati kõige värskemas seisus ja toimiksid edukalt. Sõltuvalt uuenduse keerukusest konsulteerib hea haldur alati ka kliendiga ning kaasab oma töösse vajadusel pädevaid partnereid ja spetsialiste.
Olulise lahendusena kasutab veebihaldur alati varundamist. See tähendab, et veebilehest luuakse alati varukoopia, mida kasutada võimalike tõrgete või uuenduste käigus tekkivate ebakõlade ajal. Nii saavad külastajad ja kliendid leheküljelt vajalikule informatsioonile ligi isegi siis, kui veebilehega midagi parajasti toimetatakse. Veebihaldur teebki aeg-ajalt varukoopiaid ning hoiab neid turvaliselt nii serveris kui ka füüsilisele andmekandjale.
Platvormide kõrval jälgib ta ka veebilehe ühtivust ning koostöövõimet erinevate veebibrauseritega, mis samuti aeg-ajalt uuendusi saavad.
Paljud meediaväljaanded ning blogid omavad sageli lugematuid edasiviivaid linke kolmandatele veebilehtedel. Tegu on sisu väärtust tõstva nähtusega, ent vahel võib juhtuda, et lingil asuv sisu kustub või viiakse mõnele muule aadressile. Sel juhul läheb viide “katki” ning selle probleemi vältimiseks nopib haldur kiirelt välja kõik katkised liigid ja parandab või eemaldab need.
Lisaks väärt sisule loob meeldiva kasutajakogemuse ka veebilehe kiirus. Mida kiirem on veebileht, seda hõlpsam on seal navigeerida ning otsingumootoritest leida. Vahel muutuvad kodulehed aga aeglaseks liialt suurte meediafailide või üleliigsete või uuendamata jäänud pistikprogrammide tõttu. Et lehekülje tempo ei raugeks, hoiabki haldur ka laadimiskiirusel silma peal ning kõrvaldab kõik seda aeglustada võivad põhjused.
Tunnustatud ja pädev veebihaldur ei tee muudatusi uisapäisa ning ei pane neid niisama igaks juhuks käima. Tagamaks suuremat kindlustunnet, katsetab haldur kõik uuendused enne alati läbi ja kontrollib nende koostööd teiste funktsioonidega.
Veebihaldur võib läbi sisu luua lisaväärtust
Erinevate ametite ja tööpositsioonide ülesanded on aja jooksul muutunud või midagi juurde saanud. Kui vanasti oli pangatelleri eesmärgiks aidata kliendil raha välja võtta, siis nüüd tegelevad nad näiteks ka konsulteerimisega.
Seega ei kuulu ühe korraliku veebihalduri ülesannete hulka enam ammu vaid hooldustööde läbiviimine. Koduleht peab särama, külastajat meelitama ning jätma positiivse mulje. Sellepärast pakutakse haldurite poolt aina enam ka sisuloomega seotud toiminguid.
Blogid, õpetused, üleskutsed või muud põnevad ja informatiivsed tekstid tõstavad oluliselt lehekülje väärtust ja lisavad professionaalsust. Regulaarne postitamine koos sotsiaalmeedias jagamise lahendustega näitab veebilehe omaniku aktiivsust ning lisab prominentsust, mis on konkurentsis püsimiseks hädavajalik.
