Igal aastal lubatakse asju veel paremini teha. Mida peetakse sel aastal paremaks ja millised moe- ja tehnoloogiatrendid meid võiksid 2019. aasta jooksul tabada, selgitab lahti veebi- ja tarkvaraarendusfirma Redwall Digital disainer ja sisustrateeg Silver Sikk.
Mis suunas liigub veebide disain alanud aastal – kas kõik muutub veel rohkem ühesugusemaks?
Veebid ja äpid on tõesti väga sarnaseks muutunud. Näeme geomeetrilisi fonte, palju õhku, vähe teksti, lihtsat layouti.
Kusjuures üldine sarnasus on ka hea, eriti äppides. Mida vähem uusi ja huvitavaid nõkse kasutatakse, seda kergemini on asi kasutatav, sest kasutaja juba teab, mis on mis ja mida tegema peab. Kui kasutaja saab oma asja kiirelt aetud, siis on äpp hästi tehtud. Rongipileti ostmine ei peagi olema emotsionaalselt meeldejääv ja elumuutev tegevus.
Ega kõik päris sarnane ka pole. Visuaalne maitse ja stiil on üldplaanis mitmekesisem, kui kunagi varem. Meil on nunnu, helge ja turvaline tarbijalik stiil. Aga on ka nö brutalism, mida näeb üha rohkem, eriti moe-, disaini-, muusika- jms valdkondades. See tähendab siis irooniat, teadlikku maitsetust, veebi, mis näeb suhteliselt imelik välja, seda heas mõttes. See on nurk, kust loovus laiali levib. Ja selle mõju üha kasvab, nii et ma usun, et pigem läheb disainis huvitavamaks.
Ka tehniline areng soodustab seda. Kui 90ndate keskpaigas oli brauserites vaid vaikimisi stiil, siis täna saab koodiga teha igasuguseid hullusi, ilma et arvuti hanguks. CSSi flexbox ja grid võimaldavad teha huvitavaid layoute, millest veel paar aastat tagasi võis vaid unistada.
Miks veebid üsna sarnaseks on muutunud ja mis seda trendi toidab?
Ühelt poolt see, et veebitegijad (disainerid ja arendajad) kasutavad samu tööriistu ja ammutavad inspiratsiooni samadest kohtadest. See on avatud maailma üks kõrvalmõju, et kui tegijaid on palju ja info liigub vabalt, siis on paratamatult ka palju jäljendamist.
Teiseks ei soodusta valdkonnas valitsev kiiruse- ja efektiivsusekultus väärikat ja aeganõudvat käsitööd. Tööprotsessid on optimeeritud, ajakulu kontrolli all, erilahenduste leiutamiseks pole lihtsalt ruumi. Võetakse trendikas mall, muudetakse midagi pisut ja palun väga, valmis!
Mismoodi käib kujunduse ja sisu koostöö, mis selles valdkonnas on muutumas, milline peab sisu olema?
Mina teen tööd nii, et alguses ikka sisu ja lähtuvalt nii kasutaja, aga ka veebiomaniku eesmärkidest. Mõtleme, milline sisu võiks kasutajale vajalik olla ja kuidas see sisu siis kõige optimaalsemalt talle kohale jõuaks. Ja siis alles tulevad vormiküsimused. Näiteks selgub, milline on põhiline vaadete struktuur ja kuidas oleks erinevate lehtede vahel liikumine kõige mugavam.
Päris kasulik on storyframe'i kontsept. See töötab eriti esilehe ja maandumislehtede tegemisel. Näiteks teenuse lehele sisu planeerides mõtle, kuidas sa seda teenust teisele inimesele nö müüksid? Ilmselt midagi sellist, et alguses sissejuhatus, millega tegu; siis mingid üksikasjad ja müügiargumendid; toetavad argumendid (kliendi tsitaat kui sõbra soovitus); lõpus üleskutse tegutsema. Kui nö lugu paigas, siis alles hakkab töö visuaaliga.
Veebi planeerimise juures on oluline ka see, kuidas käib sisu haldamine? Kas sisu hakatakse tihti või üldse mitte muutma? Sellest oleneb sisuhalduse valik. Võibolla piisab üldse staatilisest lehest, kui pole plaanis lähemate aastate jooksul veebi uuendada? Milline on veebiomaniku ressurss sisuga tegeleda? Kui blogis on viimane uudis kolme aasta vanune, siis on kuskil disaini faasis tehtud viga, sest seda küsimust pole küsitud.
Veebi sisu loomisel tuleb arvestada kurva tõsiasjaga, et veebikasutaja tähelepanu ja süvenemisvõime on väga piiratud. Üldine reegel on, et mida lühem, seda parem. Veebilehel tõesti ei huvita kedagi, mis on su missioon-visioon. Kasutajat huvitab, kuidas sa järgmise kahe sekundi jooksul suudad talle kasulik olla. Kui ei suuda, siis aidaa...
Samas ei maksa kõiki tekste ära nudida. Kui sul on mingit infot, mis mingile kasutajagrupile läheb väga korda ja mida mujalt väga ei saa, siis tee sellest blogiartikkel või maandumisleht. Need huvilised on siis sinu lehel ja otsirobotid näevad, et see on üks väärt leht, sest kasutajad veedavad seal kaua aega. Nii kerkid otsitulemustes ettepoole.
Mis veel kasutajaid köidab? Muidugi pildi- ja videomaterjal. Kui on pilte, mis teksti kommenteerivad või seda asendavad, siis võiks kindlasti neid kasutada. Video mulle endale tundub tihti tüütu – lihtsam on kiirelt tekstist pilk üle lasta, et vajalik leida, mitte videos õiget kohta ootama jääda.
Mis on illustratsioonide 2019. aasta trendid ja illustratsioonide eesmärgid?
Just oli juttu, et veebid on sageli nagu ühe malli pealt tehtud – illustratsioon on üks asi, mis selle vastu aitab ja lisab eripära. Korralik ja eristuv illustratsioon on muidugi üsna aeganõudev teha ja seepärast mitte kõige odavam lõbu.
Hetkel näen kolme suuremat stiili. Lakooniline suurte värvipindade ja ülilihtsustatud vormidega stiil. Meenutab veidi 60ndate “Kollase allveelaeva” stiili, kes teab. Seda stiili on praegu igal pool, on lausa illustratsioonigeneraatorid olemas. Lihtsaid vorme on lihtne teha ja lihne kombineerida. Sellega müüakse tänapäeval kõike.
Rõõm on näha, et klassikaline loov illustratsioonilaad on üha popim. Siin on tunda hea käsitöö võlu ja meisterlikkust. Siin on väga erinevaid stiile, kasutatakse kõike alates tindipliiatsist hullumeelsete kollaažideni. Tihti näeb seda erinevate tarkvarateenuste ja töövahendite (SaaS) promos.
3D stiilis näeb ulmeliselt abstraktseid, rahulikke ja inimtühje maailmu. See lähtub vaateakende esteetikast – teate ju küll neid justkui jumalikus igavikus hõljuvaid tosse ja telefone, eksole?
Kas virtuaalreaalsus, millest palju on räägitud, jõuab lõpuks massidesse?
Tundub, et mask-peas-süsteem ikkagi ei läinud massidele peale. Liitreaalsus / Augmented Reality (AR) aga tundub küll midagi, mis on esiteks köitev ja teiseks lihtne kasutada.
Ilmselt jääb ka see nišitehnoloogiaks, kuid arvatavasti näeb liitreaalsust igapäevaselt üha rohkem. Reaalsed füüsilised poed, muuseumid-näitused, avalikud hooned, looduspargid jms saavad ühe infokihi juurde, e-poed ja mängud toovad objektid ja tegelased koduseinte vahele jms. Ja kõik väga lihtsalt kasutatavana, ilma erivahenditeta.
Mis on moevärvid veebis alanud aastal ja miks?
Värvilised gradiendid, kusjuures üha rohkem ka looduslikumad ja rahulikumad toonid, mitte kärtsud lillad. Apple'i harjatud alumiiniumi asemel on juba mõnda aega soojad värvilised pinnad ja materjalid nagu 60ndate Itaalia disainis.
Materjalide ja tekstuuride disain on üldse üha olulisem. Ka Pantone valis selle aasta värviks energilise, aga sõbraliku korallpunase (PANTONE 16-1546 Living Coral). Spordi ja muusika vallas on puhas soe kollane (Z-gen yellow) teema.
Palju on hakanud levima erinevates äppides (nt Youtube, Androidi versioonid) öine tume režiim. Kas peaksime seda kartma või pigem soosima?
Ei ma ei usu, et isegi pimedust kartev inimene peaks öörežiimi kartma. See on ikkagi kasutajate mugavust silmas pidades tehtud. Õhtul hämaras toas on tõesti ebamugav nö otse taskulambi sisse vaadata.
Aga siin on ohte. Värvilised pildid-videod näevad tumedal taustal sügavamad ja rikkalikumad välja, aga teksti lugeda on negatiivis keerulisem. Disaineritel tuleb fonti hoolikamalt valida ja teksti-tausta kontrasti timmida (puhas valge puhtal mustal paneb silmad välkuma).
Kitsaskoht on ka värvide nähtavus. See, mis valgel kena, võib tumedal taustal mõjuda eemaltõukavalt. Ja tuleb jälgida, et ka nägemishäiretega inimesed saaks hakkama. Punane näiteks on heleduselt nagu tumehall, nii et punane element mustal taustal on puna-rohe värvipimedale inimesele eristamatu.
Tume on paljudes teemades nagunii vaikimisi stiil (luksus, ööelu, TV ja kino, mängud, seks). Tumedast heledaks ja vastupidi välgutamine jääb ilmselt rohkem äppide ja töövahendite maailma.
Kui palju peaks veebis kasutama animatsiooni ja liikuvaid illustratsioone ning mida taskus vältida?
Vältida tasuks asju, mis kasutajas segadust ja tülpimust tekitavad ja mis seadme kooma tõmbavad.
Animatsiooni tasub kasutada, kui on vaja vau-efekti ja eristumist. Igasugused efektid on väga popid, parallaks-effekt on neist kõige klassikalisem. Kasulikud on sellised animatsioonid, mis selgitavad asja visuaalselt või näitlikustavad teksti.
Ka liidese väikesed animatsioonid (UI animatsioonid), mida ei pane tähelegi, teevad kasutamise oluliselt mõnusamaks. Looduses ei käi ka ju muutused hetkega, vaid sujuvalt ühest seisust teise.
Mida teha, kui veebi tellija soovib "vanakooli" lahendust ohtra graafika ja fikseeritud disainiga, kas ja kuidas teda ümber veenda vähem isikupärasema moodsa veebi juurde tulema?
Ega ebaisikupärane ei pea ju olema, see on lihtsalt mingi üldine paratamatu suundumus! Kõik oleneb ju projektist ja lehe eesmärkidest.
Kas mobiilse veebi valdkonnas on tulemas suuri muutusi ja kuhu siinas mobiilse veebi disain liigub?
Praegune responsive veeb hakkab ilmselt veel kergemaks ja nutikamaks muutuma. CSSi uued võimalused lubavad mingi hetk media-querydest loobuda. See tähendab, et ei jälgita lihtsalt ekraanisuurust, et siis layouti vastavalt kohandada, vaid sisuelement jälgib teda ümbritsevat ja kohaldub ise sujuvalt.
Üldiselt normaalne veeb täna ongi mobiilne veeb nagunii, pole enam eristust tava- vs mobiiliveeb.
Kokkuvõtteks – kui 2019. aastal oma veebi uuenduskuur ette võtta, siis mis oleksid peamised märksõnad, mille järgi joonduda ja oma kodulehte värskendada?
See ei olene aastast tegelikult. Peamine on küsida karme küsimusi, see teeb otsustamise väga lihtsaks.
- On sul üldse veebi vaja? Mis on su veebi eesmärk? Mida sa veebiga saavutada soovid? Kuidas veeb su üldisse turundusse sobitub?
- Kas tead, mida su kasutajad soovivad? Kas tead, kuidas ja miks just nii kasutajad su veebis käituvad (analüütika)?
Kui see on enamvähem selge, saab edasi tegutseda. Kasuta vajadusel spetsialistide abi, kes teavad, mida nad teevad.
Aga kui nüüd väheke leebemalt läheneda, siis:
- Vaata, kas sisu on ajakohane ja vastab nii sinu kui kliendi vajadustele? Äkki saad mõne pisut lohiseva teksti lühemaks teha?
- Kas su kodukas eristub konkurendi omast? Kui ei, siis võib-olla panna anonüümse pilvelõhkujaga päisepildi asemele midagi, mis tõesti peegeldab just sinu tegemisi.
- Kas su veeb on tehniliselt piisavalt optimeeritud, et see oleks kiire ja mugav kasutada? Testi oma veebilehte näiteks siin: Developers.google.com/speed/pagespeed/insights/
- Kas sisuhaldustarkvara ja selle pluginad on uuendatud? Turvalisus on oluline, ära anna pahalastele võimalust!
Kui kõik on korras, võib lubada digivaba hetke!
