Pole mingit kahtlustki, et alanud aastal tabab meid tehisintellekti tormilise arengu järellainetus, mis võib olla võimsamgi, kui eelmisel aastal. Iroonilised näited sellest, kuidas tehisintellekt ei oska tegelikult midagi, võivad muutuda paljudes valdkondades kohatuks. Nii ka veebiarenduses: kindlasti ei tee masin veel algusest lõpuni valmis täpselt sellist ideaalset kodulehte, nagu ettevõte tahaks, aga tohutu hulk käsitsitööd kaob ikkagi ära.
Need kaheksa trendi, mis meid sel aastal tabavad, on järgmised.
1. Tehisintellekti toetatud koodikirjutamine, disain ja arendus
Kui küsida OpenAI ChatGPT-lt või Google'i Bardilt, et tee mulle üks ilus koduleht, siis saab küll mõned üldised ilmselged juhised, kuid algusest lõpuni ei tee masin veel midagi valmis. Samas on muutumas aina olulisemaks meie oskus küsida täpseid küsimusi, nn promptida, anda ette õigeid tingimusi, mida poleks võimalik kunstmõistusel valesti mõista.
Tehisintellektilt tellides peame me saama küsimise ekspertideks, mis on 2024. aasta olulisim oskus ja trend.
2. Masinõppega sõbraks: tee-ise-tehisintellekt
Tehisintellekt saab kogu oma vajamineva tarkuse masinõppest, millega analüüsitakse suuri andmekogusid ja leitakse seaduspärasusi ning mustreid.
Masinõpe pole ka veebiarenduses just uusim tehnoloogia, kuid selle sujuv integreerimine arendusprotsessi omab suurt potentsiaali ja ettevõtted peaksid seda rohkem kasutama hakkama, et üldisemate teadmiste asemel anda masinõppele võimalus just konkreetsetest vajadustest midagi välja mõelda. See eeldab häid oskusi õigeid andmeid ette sööta.
3. Hääljuhtimine ja häälkäsklustega kasutajaliides
Kohati ulmelisena tunduv uus trend murrab vaikselt veebidesse, eriti just mobiilivaates: kasutajad ei taha enam nuppudele vajutada, vaid on harjunud igasuguste häälassistentidega ning tahaksid ka veebis lihtsalt häälkäskluste abil edasi liikuda.
Kui 2024. aasta veel meil selle valdkonna suurt läbimurret ei too, tasuks olla valmis taoliste tehnoloogiate võidukäiguks.
USA-s pidavat juba 50% kasutajatest häälotsingut tegema, sest inglise keeles on see tehnoloogia jõudnud juba pea täiuslikkuseni. Eesti keeles on veel arenguruumi, aga areng toimub siingi.
4. Igaühele oma sisu
Eks seegi trend on veebimaailmas juba juurdunud, aga uuel aastal juurdub veelgi: iga kasutaja saab endale oma sisu vastavalt oma huvidele ja varasemale käitumisele.
Selle kohta on tekkinud isegi uus mõiste: IoB ehk Internet of behavior (käitumuslik Internet, mis näitab seda, mida oled varem teinud ja mille vastu huvi tundnud).
Aina olulisem on see e-poodide puhul: kõik tahavad näha just neile suunatud tooteid ja pakkumisi, mitte neid, mida pood ise kõigile nii-öelda “pähe määrib”. Midagi täiesti uut selles pole, kuid seda siiski veel väga laialt ei kasutata. Personaliseeritud esilehti ja pakkumisi tasuks sel aastal kindlasti kasutama hakata.
5. Veeb kui mäng
Mänguline disain oli ka eelmise aasta üks olulistest trendidest ning see jätkub koos muude mänguliste elementidega turunduseni välja.
Mängutööstus on ajalooliselt kõige ilusamate maailmadega tarkvara ning kõige kaasahaaravama sisuga, seda võiksid üle võtta ja sobitada ka kõik veebiarendajad. Tarbijamängud ja mänguline sisu mõjutavad rohkem kasutajaid ning meelitavad neid paremini kohale.
Mänguelementide hulka kuuluvad näiteks punktide kogumine, virtuaalsed auhinnad, tasemed (“levelid”) ja aumärgid, tunnustused korduvate ostude puhul ning üritused, kus tõstetakse esile parimaid kliente kui “mänguvõitjaid”.
6. Liikuvad ja reageerivad disainid
See veebiarenduse trend tähendab, et kui kasutaja midagi katsub või klõpsab, muutub ka kasutajaliidese element, näiteks nupp muudab kuju, nagu oleks alla vajutatud või reageerivad tekstid sellele, kuidas neid vaadatakse, tuues tähelepanu all oleva osa esile suurendatuna. Tähelepanu tõmbavad ka tausta-animatsioonid, animeeritud diagrammid ja illustratsioonid (nii mobiilivaates kui arvutis).
GoodFirms Researchi andmetel usub 73,1% veebidisaineritest, et mittereageeriv disain on peamine põhjus, miks külastajad veebisaidilt lahkuvad.
7. Üheleheküljelised veebilehed
Kodulehel ühelt lehelt menüüsid pidi teisele hüppamine on juba saamas “nii 1990ndateks”. Maailma suurimad veebid on kõik kolinud ühele lehele: Facebook, X (endine Twitter), Google jne.
Ka veebilehte, mis tutvustab firmat, pole enam mõtet jagada liiga paljudeks alamlehtedeks. Mida vähem lehekülgi, seda parem ja lihtsam.
8. Turvalisus automaatseks: käsitsi lappimise asemel robotid
Veebilehe turvalisus ei pea sõltuma veebiadministraatori ärkvelolekust ja kiirest klaviatuuriga reageerimisest, sest rünnakud kodulehtedele toimuvad tundidega ning neile pole võimalik alati füüsiliselt reageerida. Zero Trust ehk “ära usalda kedagi” lähenemine ning ennetavad meetmed on kindel trend. Ka Veebimajutusel on selleks olemas moodne lahendus: Turvamonitor, mis valvab ise ohtude üle ning kaitseb nende eest koos Turvakaitse teenusega ennetavalt isegi siis, kui ametlikku turvalappi pole veel välja antud.
