Messi- ja töökohtade loomise toetust saanud Ristikheina Kohviku juht Jarmo Ahjupera leiab, et ettevõtte orgaanilisel laienemisel tasub igasugust finantsilist abi ära kasutada.
“Otsustasime toetust taotleda, kuna ettevõttel oli plaanis ja vajadus soetada põhivara, mille tulemusel saime palgata vajalikke töötajaid. Konkreetselt vajasime täiskohaga autojuhti, pagar-kondiitrit ja ka teenindajat,” sõnas Ahjupera.
Ristikheina Kohvik OÜ alustas oma tegevust 2014. aasta mais. Sel hetkel hakati planeerima Tallinnas Ristiku tänaval asuvat kohvikupinda ja ehitust ning kohvik avas oma uksed sama aasta novembrikuus. Tegevust alustades oli ettevõttel ligikaudu 10 töötajat.
“Töökohtade loomise toetust taotlesime 2017. aasta mais. Saime abi, suured tänud Tallinna ettevõtlusametile. Lõime need kolm töökohta nagu planeerisime. Samas oleme seoses mahtude suurenemisega ka viimase aasta jooksul inimesi juurde palganud,” märkis ta.
Mess kui hea reklaamivõimalus
Ristikheina Kohvik taotles Tallinna linnalt paar korda ka messil osalemise toetust ning käis 2017. ja 2018. aasta toidumessil "Sööma!". Ahjupera sõnul on otsest messilkäimise kasu raske mõõta. “Pigem võtame seda kui enda toodete reklaamimise võimalust. Saime messkülastajatelt positiivset tagasisidet. Messitoetuse näol on võimalus oma tegevust reklaamida ja selle võrra uusi kliente juurde saada,” rääkis ta.
Mõlema toetuse puhul oli ettevõtte omafinantseeringu suuruseks 50%. Enne taotluse heakskiitu pidi esitama üksikasjaliku eelarve ja hinnapakkumised. Pärast soetamist tuli esitada ka ostuarved. “Hiljem tuleb hoida Tallinna ettevõtlusametit kursis ettevõtte käekäiguga ja töökohtade seisuga,” selgitas ettevõtja.
Töökohtade loomise toetuse maksimummäär on 10 000 eurot. Ehk siis kogu projekti eelarve Ristikheina Kohviku jaoks oli 20 000 eurot. Messil osalemise toetuse maksimumäär on 1000 eurot ja omafinantseering samuti 1000 eurot ehk kogu eelarve oli kokku 2000 eurot.
Paberimajandus oli talutav
Pärast toetuse saamist on ettevõttel kohustus kolme aasta jooksul teavitada Tallinna ettevõtlusametit seoses muudatustega loodud töökohtadega.
“Võin öelda, et bürokraatiat ei olnud üleliia palju,” märkis ta ja lisas, et sai ettevõtlusameti töötajatelt igakülgset abi. “Loomulikult tuli õppida e-keskkonnas info edastamist ja aruandlust, aga kokkuvõttes sujus kõik väga hästi,” sõnas ettevõtja.
“Ma julgustaks kindlasti ka teisi kasvavaid ettevõtteid julgelt Tallinna ettevõtlusametilt tuge taotlema. Väikestel ettevõtetel on keeruline leida raha põhivara investeeringuteks ja kui on näha, et toimub tegevuse orgaaniline laienemine, siis on mõistlik kasutada ära igasugune finantsiline abi,” soovitas Ahjupera.
