Kõik ärid tahavad jõuda võimalikult paljude klientideni. See on raske: reklaam maksab, kohaleminemine ja veenmine võtavad aega. Niisama oma hea tootega ootama ja lootma jääda, et kõik sellest teada saaksid, on kahtlane ettevõtmine, mis tavaliselt lõpeb selle hea tootega üksi, ilma klientideta jäämisega. Mida siis teha? E-kirjade saatmine ei maksa midagi, kas proovida seda?
E-postiturundus on väga ahvatlev: kulusid vähe, kontakte palju, võta ainult kätte ja saada: sekunditega oled jõudnud kümnete tuhandete võimalike klientideni.
Kui aga selle imelise võimaluse avastavad kõik, mis siis saab?
Seda, mis siis saab, kui kõik rämpspostikirjad kätte saada, mida mõned turundusgeeniused automatiseeritud vahenditega internetti paiskavad, ei taha keegi oma postkastis näha. Spämmifiltreid haldavad süsteemiadministraatorid aga mõnikord näevad.
Kunagi, umbes viis aastat tagasi, avastas üks keskmise suurusega Eesti ettevõtte spämmifiltrit seadistav süsteemiadministraator, et blokeeritud on raporti järgi 100% saabuvatest kirjadest. Õnneks siiski ei pandud kõiki kirju spämmikasti, vaid vajalike kirjade ning reklaampostituste suhe oli jõudnud sinnamaale, et rämpsposti filtreeriti juba 99,999 protsenti. Ekraanile aga ümardati tulemus kahe komakohaga ja nii saigi spämmi osaks 100%.
Kuidas on olukord praegu?
Statista.com statistika järgi on praegu olukord tunduvalt parem. Kui Kui 2008. aastal oli spämmi protsent kogu e-posti liiklusest 92,6 protsenti, siis nüüd, 2016. aastal, on selle osa langenud 56% juurde. Ühelt poolt on Internetti rämpsust puhastamas tänapäeval hulga tõhusamad ja intelligentsemad spämmifiltrid, teiselt poolt on enamus ärisid aru saanud, et lihtsalt igale poole arutult reklaamsõnumeid saates leiab endale pigem uusi vaenlasi ja vähem sõpru. Ehkki mõnikord võib rahalise kokkuhoiu ahvatlus ka täiesti normaalseid ettevõtteid e-kirja masspostitamise libedale teele ahvatleda.
Seadus ütleb: erasikule tohib nõusolekuga, äridele ka niisama saata
Nüüd on ka seadused rämpsposti reguleerimiseks elule järgi jõudnud ja täpselt kirja pandud, kuidas ning kellele tohib, kellele aga mitte saata reklaamposti.
Elektroonilise side seadus ütleb (§ 103), et füüsilisest isikust kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul. Seega, kui plaanid inimestele hakata saatma uudiskirju, olgu need siis toodete reklaamid või kasulikud nõuanded, peab enne selleks nõusoleku saama.
Juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud sellesama seaduse järgi siis, kui kontaktandmete kasutamisel antakse iga kord selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine.
Seega seaduse järgi on nii, et kui plaanid hakata edastama uudiskirja, kasutades selleks e-kirja teel masspostitust, tuleb eraklientidelt saada selleks enne nõusolek ja äriklientidele jätta võimalus keelata edaspidi kontaktandmete kasutamine otseturustuseks. Reaalsuses aga käsitlevad teadlikud ärikliendid ja IT-spetsialistid seda kirja samamoodi rämpspostina ning raporteerivad aadressi pahatahliku rämsposti saatjana. Seadusele vaatamata on selline tegevus soovimatu kirja saaja poolt õigustatud ning seega küsi alati nõusolekut, olenemata sellest, et kas tegemist on erakliendi või ärikliendiga.
Samuti peab e-kirja saatja olema tuvastatav.
Kuidas e-posti andmeid koguda?
Kõige õigem ja kõige lihtsam on võtta mõni e-posti turustuse tarkvara ja panna selle seadistatav veebivorm kodulehele, kus on võimalik uudiskirjaga liituda. Veebivormis saab sisestada oma kontaktandmed ja anda nõusoleku uudiskirjade saamiseks.
Klientide andmeid võib koguda ka messidel ja üritustel, kuid jällegi peab andmekogumisel olema võimalik anda selge nõusoleku uudiskirja saamiseks - kas ankeedis mõnesse vastavalt märgistatud kasti linnukese tegemisega või allkirjastamisega.
Uudiskirja lõpus aga peab olema link edaspidistest kirjadest keeldumiseks. Kuidas täpsemalt seda kõike teha, vaata näiteks Andmekaitse Inspektsiooni juhisest (PDF).
Mõni näide: milliseid töövahendeid kasutada?
E-kirjade saatmiseks on mitmeid töövahendeid, mis eeldavad muidugi nende korrektset seadusele vastavat kasutamist. Kuid mitte ainult. Ka eetilised piirid on olulised. Kõigile ettevõtetele oma otseturustuskirjade saatmine on küll võib-olla JOKK, aga täiesti asjassepuutumatute ettevõtete spämmimine oma pakkumistega kasvõi ühekordselt ei ole eetiline.
Smaily
Kuni 2000 e-posti aadressiga on kasutamine tasuta, edasi algab kuutasu 19 eurost. Smaily töötab online-teenusena, s.t e-kirjad saadetakse välja teenusepakkuja enda poolt ja administreerimine toimub ka teenusepakkuja serveris.
Mailbow
Eesti päritolu e-turustuse tarkvara aitab igatpidi jälgida kampaaniate edukust, neid planeerida ja välja saata. Muidugi on olemas ka e-kirja kujundamise võimalused ja listiandmete haldamise vahendid. Odavaim pakett, kuni 5000 e-kirja kuus maksab 49 eurot.
Mailchimp
See on üks populaarseimaid uudiskirjaprogramme, sest töötab lihtsalt ja intuitiivselt, nii et ka arvutikaugemad inimesed saavad kergelt hakkama. Eesti keskmisest väiksemate ettevõtete ja ahtamate kliendibaasidega mõjub ligitõmbavalt ka kuni 2000 listides oleva aadressi tasuta kasutamine oma e-postikampaaniates. Kõik andmebaasi lisatud e-kirjad peavad Mailchimpi reeglite järgi olema saanud omanikult kasutamiseks nõusoleku. Oma serverisse midagi installima ei pea, kõik toimub Mailchimpi serveris.
Listmessenger
See on näide oma serverisse paigaldatavast lihtsast e-postitarkvarast, mis saadab kirju välja hajutatult, et servereid mitte üle koormata ja et mitte spämmilistidesse sattuda. Kuni 200 e-posti aadressiga saab katsetada tasuta, ligi 50 euro eest (ühekordne litsentsitasu) on olemas aga Pro-versioon, millega saab uudiskirju saata ka väga suurtele listidele.
Võib-olla hoopis postiloend?
Mitmele inimesele korraga kirja saatmiseks võib kohati sobida ka postiloend, mida pakub Veebimajutuse Standard- ja Plus-pakett. Standardpaketis võib luua kuni 5 postiloendit, Plus-paketis kuni 25. Postiloendil on üks e-postiaadress, kuhu saadetavad kirjad lähevad automaatselt edasi kõigile listis olevatele e-postiaadressidele.
Nii saab luua ka erialaseid liste, kus liikmed võivad kõik teisele teemakohaseid e-kirju saata ja näiteks olulistel teemadel arvamust avaldada.
