Kuigi kodulehel võib olla maailma parim sisu ning auhinda vääriv kujundus, siis ilma tehnilise SEO’ta on see nagu ilus maja ilma vundamendita. See ei tule otsingus esimeste seas välja ning kasutajad ei leia veebi üles.
Kui toad on ilusad, aga põrand kehv, katus näeb hea välja, kuid lekib, siis samasuguseid paralleele võiks tõmmata ka veebilehega, mis on pealtnäha korralik, aga SEO tehniliselt mäda.
Siin võtamegi ette levinud tehnilised SEO vead, mida oma praktikas viimase kümne aasta jooksul üsna tihti olen kohanud. Lisaks jagan erinevaid soovitusi, kuidas muuta oma veebileht SEO efektiivsemaks.
Viga: sisemistele linkide ei pöörata piisavalt tähelepanu
Kodulehe sisemiste linkide struktuur määrab ära, kui efektiivselt toimub infovahetus sinu veebilehe ja Google´i otsimootori vahel. Linkide kaudu leiab Google´i robot üles kõige olulisema sisu, mida hiljem kasutatakse otsitulemuste järjestamiseks.
Linkide kaudu luuakse ka seoseid erinevate lehekülgede vahel, edastatakse lingi väärtust ning muid signaale. See kõik mängib orgaanilises nähtavuses olulist rolli.
Mida rohkem kvaliteetseid sisemisi linke mingi lehekülg saab, seda rohkem on tal jõudu orgaaniliselt otsingus esile tulla.
Üks levinud viga on see, et sisemised lingid jäetakse tihti tähelepanuta või siis hakatakse asjaga tegelema alles siis, kui veebileht on valmis.
See võib tekitada olukorra, kus olulised leheküljed saavad liiga vähe sisemisi linke ja muutuvad mahajäetuteks. Inglise keeles on sellise olukorra kirjeldamiseks termin “orphan pages”.
Kulukate vigade vältimiseks tuleb linkide struktuurile mõelda juba veebilehe arendamise esimestel etappidel, mitte alles arenduse lõpus. Kahjuks on see väga levinud isegi suurte veebiagentuuride seas.
Olen praktikas kohanud mitmeid selliseid juhtumeid, kui kliendi veeb oli vaja sisuliselt nullist üles ehitada, sest olemasolev struktuur ei võimaldanud kvaliteetse SEO-ga edasi minna.
Maja vundamenti ju naljalt ümber ei ehita, kui maja selle peal on juba valmis tehtud.
Mida siis linkide juures veel tähele panna? Siin on mõned soovitused.
Soovitus: mõtle linkide struktuur läbi
Enne kodulehe tegema hakkamist peaks juba olema läbi mõeldud ja välja joonistatud navigatsioonisüsteem, mis on segmenteeritud märksõnade või teemade järgi.
Struktuur peaks olema disainitud nii, et kõige olulisemad leheküljed saavad sisemiselt kõige rohkem linke. Seotud leheküljed võiks ühendada omavahel relevantsete lingitekside kaudu ning ei tasu minna struktuuris sügavamale, kui kolm tasandit: https://esileht.ee/link1/link2/link3/.
Navigatsioonisüsteemi väljajoonistamiseks kasuta näiteks tasuta Diagramsi tööriista.
Mida SEO struktuuri juures veel jälgida?
- Väldi ühele lehele viitamist paljude erinevate märksõnade kaudu - see tekitab ainult segadust
- Kõige olulisemad lingid tõsta peamenüüsse ja vähemolulised liigutada jalusesse. Kindlasti jälgi, et menüü ei muutuks liiga kirjuks ja liigne viitamine ei hakkaks kasutajamugavust negatiivselt mõjutama.
- Kasuta sitemap.xml’i ja lisa sinna ainult kõige olulisemad leheküljed, millega tahad Google´is nähtav olla. Sitemapis ei tohi olla selliseid veebiaadresse ehk URL-e, mis on ümber suunatud, katkised või sisaldavad noindex atribuuti (mida pole vaja otsimootoril indekseerida).
- Kasuta lehekülgedel navigatsioonilinke (breadcrumbs), kui linkide struktuur on mitmetasandiline.
- Lase Google´il indekseerida ainult kõige olulisemat. Sellega väldid tulevikus hulga probleeme.
- Jälgi, et olulistele lehekülgedele viitamiseks kasutatakse koodis tegelikke veebiadresse, mis asuvad HTML-is märgendite <a> ja </a> vahel HREF atribuudis.
- Näiteks <a href="https://example.com"> või <a href="/relative/path/file"> on hea.
- Näiteks <a routerLink="some/path"> <span href="https://example.com"> või <a onclick="goto('https://example.com')"> on aga halb lahendus SEO jaoks.
- Jälgi, et olulistel linkidel ei oleks küljes nofollow silti - see piirab otsinguroboteid sinu lehel navigeerimisel.
- Kasuta canonical atribuute, kui sinu koduleht sisaldab lehekülgi, mis on kättesaadavad erinevatelt aadressidelt. Sellega aitad robotid suunata õigetele aadressidele ning väldid segadust indekseerimisel.
- Jälgi, et ühel veebilehel poleks topelt canonical atribuute, mis viitavad erinevatele lehekülgedele.
- Eelista serveripoolset 301 suunamist Javascriptiga tehtud suunamistele, sest Javascriptiga lahendust ei pruugi Google alati näha.
- Väldi Error 404 ehk katkiste URL’ide suunamist esilehele! See vanakooli trikk ei ole enam SEO kohapealt põhjendatud.
- Väldi linkimist lehekülgedele, mis suunatakse ümber. Parem vaheta suunatud URLid välja lõppaadresside vastu.
- Jälgi, et robots.txt fail ei blokeeriks otsirobotitele tähtsate lehtede külastamist.
Viga: olulise sisu peitmine otsirobotite eest
Javascript on ülipopulaarne programmeerimiskeel veebilehtede interaktiivseks muutmisel ja funktsionaalsuse lisamiseks. Paljud veebid jooksevadki peaaegu täielikult Javascripti peal, kasutates client-side-rendering meetodit, kus koduleht mitte ei laeta valmiskujul serverist alla, vaid luuakse otse kasutaja arvuti veebilehitsejas.
Javascript annab küll juurde palju võimalusi, aga SEO kohapealt on tugevalt Javascripti kasutavate veebidega palju probleeme.
Jah, Google oskab tänapäeval üsna hästi renderdada ja indekseerida niimoodi loodud sisu, aga siin on üks suur probleem.
Nimelt otsirobot ei suhtle veebilehega nagu inimene - ta ei vajuta nuppe ega keri ehk ei scrolli.
Seega kui oluline sisu laetakse sisse dünaamiliselt alles pärast mingit tegevust, näiteks peale nupu vajutamist või lehe kerimist, siis otsirobot seda ei näe. Olgugi, et lehekülg renderdatakse ilma probleemideta ja kõik oleks justkui korras.
Eriti halb on olukord siis, kui näiteks navigatsioonilingid laetakse sisse alles pärast vastava nupu vajutamist. Siis on kindel, et otsirobotil jääb palju olulist nägemata.
Kui aga front-endis peidetud sisu on algses lähtekoodis olemas ja selle nähtavust kontrollitakse CSS-i või Javascriptiga, on kõik hästi.
Taolised probleemid on üsna levinud client-side-renderingiga ja erilahendustega veebilehtedel. Klassikaliste server-side (nagu näiteks Wordpress) saitidega on üldiselt kõik hästi.
Üks näide elust enesest
Üks kliendi e-poe kujundus oli saanud rahvusvahelise disainiauhinna ning tegemist oli maineka ja kvaliteetse brändiga. Külastaja poolelt toimis see e-pood ideaalselt, laadimine oli silmapilkne, kasutajamugavus tipptasemel, lahendus oli ehitatud Shopify e-äri platformile.
Veebilehte auditeerima hakates tulid aga välja vead SEO-ga, mille parandamiseks oli ainuke võimalus sisuliselt alustada otsast peale.
Google´i robotid ei suutnud selles veebis tuvastada ei nuppe, linke, pealkirju ega teksti, sest enamik sisu tekitati dünaamiliselt ning puudus igasugune SEO-sõbralik struktuur. Kogu e-pood oli SEO kohapealt ehitatud fundamentaalselt valesti, eirates isegi kõige elementaarsemaid põhimõtteid.
Tulemuseks oli see, et e-pood sai orgaanilisi külastusi ainult brändiotsingutest, kuigi valdkonnas oli SEO potentsiaal väga suur.
Soovitus: kuidas tuvastada, et Javascriptiga loodud sisu oleks indekseeritud?
Selleks kopeeri veebilehel mingi teksti osa või lõik ning sisesta see Google´isse:
"kopeeritud tekst" site:https://sinukoduleht.ee
Kui näed seda teksti otsingutulemuses, siis on hästi ning Google on vastava sisu indekseerinud. Tee seda kindlasti inkognito ehk anonüümse veebiseansi aknas.
Teine võimalus on kasutada Google Search Console’i Inspection tööriista. Võta lahti view crawled page, vajuta Ctrl+F ja otsi teksti HTML-aknas. Kui näed seal soovitud teksti, ongi kõik väga hästi.
Kui minna veelgi põhjalikumaks, siis lülita oma veebilehel korraks Javascript täielikult välja - seda saad teha näiteks Chrome Web Developeri plugin´iga. See annab võimaluse kontrollida, kui palju olulist sisu Javascriptiga genereeritakse ja kui palju sellest on algses koodis olemas.
Otsi nüüd üles oluline tekst, mis ilmub nähtavale peale mingit tegevust, näiteks peale mõne nupu vajutust.
Kui Javascript on välja lülitatud, kontrolli üle, kas see tekst on algses "toores" koodis olemas ehk siis tee paremklõps ning vali view source (vaata lähtekoodi), Ctrl+F (otsi). Kui ei ole, siis on pahasti , sest sellisel juhul laeb selle teksti sisse Javascripti kood ja otsirobot seda ilmselt ei näe.
Üks hea tööriist on veel aadressil technicalseo.com/tools/fetch-render/, mis võimaldab kõrvutada fetched vs rendered koodi ehk siis algset ja lõppkoodi. See aitab tuvastada, kui suurt osa veebilehest ja millist sisu Javascript kontrollib ja muudab.
Viga: mitmekeelsete saitide puhul puuduvad regioonikoodid
Regioonikood on miski, mis annab Google´ile olulise signaali piirkonna kohta, kuhu soovitakse oma tooteid või teenuseid suunata.
Tihti aga jäetakse regioonikood lisamata ja tulemuseks on Google´is väljatulemine ärile mittevajalikes või ebaefektiivsetes piirkondades. Näiteks kui tahad saada Ühendkuningriigi turule, aga tuled otsingus hoopis välja USAs või vastupidi.
Väga levinud on see, et ingliskeelsete saitide puhul tullakse põhiliselt välja USAs, olgugi et äri ise asub võib-olla Lätis ja soovitakse hoopis Baltimaade ingliskeelsele turule pääseda.
Soovitus: regioonikoodi lisamine on lihtsaim lahendus
Kuigi asukohapõhiseid signaale on palju, on regioonikoodi lisamine üks lihtsaim ja konkreetseim viis Google´ile teada anda, kus piirkonnas või piirkondades tegutsetakse.
Kui piirkond ei ole niivõrd oluline, siis piisab täiesti ainult keele koodist HTML-i hrelfang märgistuses. Näiteks kui sul on eestikeelne e-pood, aga lisaks sellele soovid, et sind leiaksid ka inglise keelt kõnelevad inimesed olenemata piirkonnast.
Aga oletame nüüd, et sul .com lõpuga ingliskeelne sait, aga soovid välja tulla põhiliselt Suurbritannia turul, mida siis teha?
Sul on vaja siis lisada järgmine kood veebilehe päisesse:
<link rel="alternate" hreflang="en-gb" href="https://example.com/" />
Siin tähistab en keele ja gb regiooni koodi. Kui gb ära võtta, siis vaikimisi oled suure tõenäosusega juba USA turul.
Regioonikoodidega saab põhimõtteliselt suunata enda veebi igale poole. Näiteks prantsuse keelt rääkivate inimesteni Kanadas või saksa keelt rääkivate inimesteni Austrias.
Hreflang-i ja regioonikoodide kasutamise kohta leiab lisainfot aadressilt hreflang.org/list-of-hreflang-codes/.
Vaata ka Google´i dokumentatsiooni mitmekeelsuse kohta.
Viga: takistatakse otsirobotil tootelehekülgi külastada
Suuremates e-poodides, kus on kümneid lehekülgi tooteid, on väga oluline, et Google suudaks ka kõiki lehekülgi lõpuni külastada ja analüüsida.
Viga, mida siin tihti tehakse on see, et lastakse Google´il külastada ainult esimest lehte ja ülejäänud lehed suunatakse canonical atribuudiga esimesele lehele tagasi. See on sisuliselt signaal Google´ile, et sul ongi tooteid ainult ühel leheküljel.
See on tegelikult vanakooli trikk, mille eesmärgiks oli algselt vältida leheküljenumbrite indekseerimist, mis võis tekitada dubleeritud sisu probleeme.
Tänapäeval aga ei ole see enam mõistlik tegevus, sest see segab otsinguroboti tööd, takistades lingisignaalide vaba voolamist.
Google on tänapäeval juba piisavalt tark, et aru saada leheküljenumbritest ja enam ei ole isegi vaja koodis leheküljenumbreid märgistada rel=next ja rel=prev viisil. Praegu piisab, kui URL-id on loogiliselt järjestatud ja koodis otsingurobotile kättesaadavad.
Soovitus: lase otsirobotil külastada nummerdatud lehekülgi
Üldine SEO soovitus ja ka Google´i enda ametlik soovitus on, et nummerdatud leheküljed viitaksid canonicali abil iseendale ning neid ei tohiks esimesele lehele tagasi suunata.
Loomulikult on ka siin erandeid sõltuvalt konkreetsetest seadetest, aga üldjuhul peab soovitus paika enamikel juhtudel.
Lõpetuseks: hoia end kursis uuemate arengutega
Tehniline SEO on üsna keeruline ja pidevalt arenev valdkond, aga siiski eriti vajalik neile, kes opereerivad suuremate veebilehtedega. Mida suurem on veeb, seda olulisemaks muutub tehnilise SEO osakaal ja uusimate muutustega kursis olemine.
