Märksõnad on küll endiselt olulised, ent vaid neile loota ei tasu. Aina tähtsam on otsimootoritele optimeeritud veebis luua väärtuslik, kergesti loetav sisu eelkõige lugeja seisukohalt vaadates. Siin on mõned trendid, mida tasuks uuel aastal kindlasti jälgida, kui soovid, et sinu veeb otsingus paremini välja tuleks ja lugejatele meelde jääks.
Lehe laadimiskiirus annab eelise
Selleks, et Google´i otsingus esimeste hulgas välja tulla, peab tähelepanu pöörama kodulehe laadimiskiirusele. Google´i algoritm eelistab muidu võrdsete kodulehtede hulgast kiiremaid ning selliseid, mis rutem interaktiivseks muutuvad.
Hea tööriist oma kodulehe testimiseks on näiteks developers.google.com/speed/pagespeed/insights. Sealt leiab ka soovitusi, mida teha konkreetse lehe kiiruse parandamiseks.
Keskenduda tuleb nutitelefoni kasutajale
Üks Eesti veebiarendaja ütles – küll naljaga pooleks – et tänast trendi jälgides vaatab eriti tubli veebiarendaja kõige viimase asjana siiski ka seda, milline näeb veebileht välja suurel arvutiekraanil. Vihjatakse muidugi sellele, et koduleht peab esimeses järjekorras olema kasutajasõbralik ja kiire just nutitelefonis. Google on „vanaaegsetele” lehtedele andnud armuaega kuni 2021. aasta märtsini, ent ka siin on sõnum on selge: veeb peab olema nutitelefoni jaoks kasutajasõbralik.
Kui testida näiteks delfi.ee lehte, mis on Eestis üks külastatumaid, siis arvutist vaadates polnud tulemus halb: 71 punkti võimalikust sajast. Ent nutitelefoni vaates sai Delfi vaid 14 punkti sajast. Võrdluseks: microsoft.com sai arvutivaates (desktop) 93 punkti ning nutitelefoni vaates 56 punkti. Kui tundub, et võrdleme „kartuleid ja apelsine”, siis näiteks kodumaine rik.ee (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) sai vastavalt 76 ja 47 punkti sajast. Kõigil veel on, kuhu püüelda.
Märksõnade vägisi sisusse toppimine lõpeb
Juba eelmisest aastast kasutab Google tehisintellekti BERT, mis abistab kasutajat, et too saaks oma päringuga tegelikult vajalikke tulemusi esimeste seas. Kodulehe tekstide optimeerijale tähendab see samuti head uudist, sest enam pole vaja iga hinna eest teksti täis toppida erinevates variatsioonides märksõnu, mis sinna pahatihti väga halvasti sobisid. Tähtis on kirjutada nõnda, et inimesel oleks hea ja sujuv lugeda, sest Google´i tehisintellekt aitab kasutajal vajaliku lehe ka loetavuse järgi üles leida. See tähendab, et keskenduda tasub hea sisu loomisele ning kirjutamisel pole tarvis kogu aeg algoritmile mõelda, vaid hoopis reaalsele inimesele, kes teksti loeb.
Lühike ja lööv pealkiri töötab alati
Nii inimesele kui ka algoritmile mõeldes tasub vaeva näha pealkirjadega (H1, H2 jt HTML „täägid“), mis ideaalis peaks algama kõige olulisema märksõnaga. Pealkiri ei tohi olla liiga pikk, sest vastasel juhul Google arvestab seda oma hinnangutes lühemana. Hea tööriist on Serpsim.com, mis aitab sõnastada paraja pikkusega pealkirja.
Sama kehtib ka teksti juhtlõigu kohta – see peaks sisaldama kõige olulisema märksõna, ent ühest märksõnast ka piisab. Seetõttu ei pea juhtlõik olema kuigi pikk. Hea, kui oluline saab ühe-kahe lausega ära öeldud. Eelpool viidatud tööriistaga saab ka juhtlõigu pikkust testida.
Pikem tekst tuleks kindlasti liigendada ka alapealkirjadega, mis meeldib Google´i algoritmile rohkem ja muudab teksti ka inimesele kergemini haaratavaks.
Lõpuks tasub kodulehte planeerides ka meeles pidada, et liiga pikk URL ehk veebiaadress ei meeldi kellelegi, ei masinale ega inimesele.
