Mis on usability ehk kasutajasõbralikkus? 10 küsimust spetsialistile

"Kasutatavusega peab veel tööd tegema."

"Muidu ilus veebileht, aga kasutatavus on küll korrast ära."

Selliste lausetega ehmatavad mõnikord veebitegijad (või ehmatatakse neid), kui uus veeb valmis ja valmistutakse pidulikuks lindilõikamiseks. Mis selle salapärase inglisekeelse väljendi usability (ja väheütleva eestikeelse sõna) taga tegelikult on?

Küsisime oma ala ühelt parimalt spetsialistilt Eestis, juba 14 aastat IT-s tegutsenud ja Trinidad Wisemani Chief Experience Officer´ina töötavalt Hegle Sarapuult usability ehk kasutatavuse kohta mõned küsimused.

Mis on usability eesti keeles, paari lausega?

Usability ehk kasutatavus või kasutajasõbralikkus on kasutaja ning kasutatava keskkonna ideaalselt kokku sobiv kooslus. Kasutaja arusaam ning eesmärk on täpses vastavuses sellega, kuidas keskkond käitub ning kuidas seda eesmärgi saavutamiseks kasutada tuleb.

Suur osa veebe on tehtud mõne levinud sisuhaldustarkvara peal, kas nende kasutatavus on rahuldav (või isegi hea)? Kui klient tuleb oma standardse Drupali / Wordpressi / Joomla installiga, siis mida kasutatavuse spetsialist tavaliselt ette võtab ja milliseid soovitusi võiks jagada?

Standardne sisuhaldus on pigem hea ning see ei takista kuidagi hea või erilise lehe tegemist. Võimalused on väga mitmekesised ning ei ole kuidagi piiratud. Soovitus on pigem kasutada võimalikult palju ära platvormi standardseid võimalusi, kui hakata seda tohutult ümber programmeerima.

Antud platvormid sisaldavad komponendipõhist funktsionaalsuse lisamist, mis tagab selle, et hiljem on võimalik neid paindlikumalt välja vahendada, muuta või täiendada. Samas on võimalik siiski platvormi regulaarselt uuendada ning uutele versioonidele liikuda.

Kõikidel nimetatud platvormidel on kasutusel põhjade/mallide (ehk inglise keeles template) süsteem, mis võimaldab olemasoleva sisuga lehte vajadusel ümber kujundada, luues lihtsalt uue malli.

Kasutatavuse spetsialist üldjuhul eelistab võimalusel olemasoleva lehe samm-sammulist muutmist, kui korraga kogu lehe ümber muutmist, sest see on kasutajale lihtsam õppida, meeldivam ning tekitab vähem paanikakõnesid.

Selles valguses on ka standardsed paigaldused paremad alguspunktid, kui juba kellegi poolt põhjalikult ära tuunitud paigaldus, mille ainus lahendus kipub olema täielik välja vahetamine, sest komponendipõhisust pole säilitatud, lehe tekste saab muuta ainult arendaja ja nii edasi.

Mida peaks kodulehe disaini juures silmas pidama, et see oleks võimalikult mugav?

Kampaanialehed ning igapäevased tehingute tegemise lehed on kaks asja, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel ning ka nende disain peab olema erinev. See, mis paneb üllatama, on ebameeldiv, kui sul on kiire ja vaja võimalikult vähe aega veeta lehel. Sõltuvalt eesmärgist võiks siiski välja tuua mõned elemendid ja põhimõtted.

a) Mida ei näe, seda ei kasutata.

Kas teate, kui vähe on inimesi, kes tulevad otsingukastis Enter-klahvi vajutamise peale? Pigem tulevad selle peale IT-inimesed, disainerid ja paar IT-s väga koduselt tundvat tavakasutajat. Ülejäänud jäävad alati hätta, mida tõestavad ka mitmed kasutatavuse testid.

b) Ole konkreetne ning ütle kasutajale, mida sa tahad, et ta mõistaks või teeks.

Kui tahad, et klient võtaks sinuga ühendust, siis nii ütlegi. Ära keeruta ja peida ennast kontaktide lehe või vormi taha. Kui tahad, et klient ostaks su toodet, siis ütle, et telli siit ning anna see võimalus. Kui tahad, et klient läheks piletiostuvormile, siis tee see lingiks. Kui eesmärk on kasutajale näidata võimalikult erinevaid tooteid, siis lisa iga toote juurde seostoodete lingid.

Kui sa ei suuda tekitada seoseid erinevate toodete vahel, siis on sul liiga palju tooteid oma tiimi kohta, et neid edukalt müüa. Sama käib toodete juures piltide olemasolu või nende puudumise kohta. Kui sa ei suuda korralikke hea kvaliteediga pilte tootele lisada, oleks ehk aeg tootevalikuga koomale tõmmata.

c) Igast lõigust loetakse kahte esimest sõna ehk mõtle hoolega, millele sa seda kulutada tahad.

d) Kujundus peab toetama erinevate leheosade tähelepanu järjekorda ning erinevate elementide kasutuseesmärki. Näiteks nupp peab paistma vajutatav või vähemalt elemendina, millega saab midagi ette võtta.

e) Teated ja tagasiside tuleb panna elemendi juurde, mida kasutati ning mille kohta see käib. Näiteks salvesta-nupu vajutamise tulemusena tekkiv teade.

f) Mobiil ei tähenda ainult seda, et sisu end kuidagi kokku tõmbab. Kiire võrguühendus on liikuvale inimesele pigem erand ning väikesele ekraanile paigutatud mahukas sisu jääb endiselt mahukaks.

Mida peaks kodulehe muu ülesehituse juures arvestama, et see oleks kasutajale võimalikult mugav?

Esmalt ehk seda, et tuleks ise selgeks saada, mida sa soovid, et kasutajad teeksid. Peamine probleem on veebilehtede juures: tihti ei teata, miks veebileht ettevõttele vajalik on. Konkreetse eesmärgita hajuvad kasutajad lehel laiali ning kasu kipub väikeseks jääma.

Teine asi on mõista, mida kasutajad ise arvavad selle tegevuse tegemisest ning ka sellest, millal ning kuidas nad sooviksid seda tegevust teha.

Mis on kasutatavuse juures viimase aja olulisimad trendid?

Me jõuame vaikselt mõjutamispsühholoogiasse ning kasutajate käitumise mõõtmisele ja selle põhjal teenuste ning kasutajaliideste muutmise juurde.

Trendid on aga kasutajaliideste loomisel. Hetkel on jätkuvalt populaarsed suured pildid, palju ilusat ja puhast arvutigraafikat ning elavad kujundus- ja sisuelemendid. Muidugi on olemas ka trende, millega ma eriti nõus ei ole nagu hamburger-menüü täissuurusega ekraanil või lõputult keritavad lehed.

Kui vahepeal räägiti, et flat on surnud, siis hingitseb ta tegelikult ikka edasi. Material Design on endiselt popp ning tavapäraseks on muutunud seadmetega kohalduvad veebilehed.

Kuidas ise testida, kas mu koduleht kõlbab kasutada või mitte?

Test on hästi lihtne. Loo ülesanded, mis võiksid olla mõttes sinu veebi külastajal. Selline ülesanne võiks olla näiteks: "Leia kontori telefoninumber ning helista neile".

Selliste inimlike ülesannetega lähed oma potentsiaalsete veebikülastajate juurde, kes aga kindlasti ei ole enne sinu veebis käinud ning palud need ülesanded ära teha. Ise vahele segada ei tohi ning täiendavaid küsimusi võid küsida peale seda, kui ülesanne on lahendatud.

Kasutatavuse probleemid on seal, kus kasutaja valesti kipub minema või kus ta aru ei saa. Kui ühel suvaliselt valitud inimesel on kasutatavuse probleem, on neid inimesi kindlasti mitmeid veel. Üldiselt piisab viiest inimesest, et leida 80 protsenti nende teekonnal olevatest kasutatavuse probleemidest.

Millised oleks mõned tasuta vahendid selle jaoks?

Tasuta vahendeid, mis sellist protsessi lihtsustavad, on mitmeid. Võid kasutada ekraanisalvestusvahendeid (näiteks CamStudiot) või lihtsalt mõne hea telefoni kaamerafunktsiooni.

Tasulised vahendid on tihti mõeldud professionaalseks kasutuseks, kuid paljud tootjad  pakuvad ka 30-päevaseid tasuta prooviperioode. Vaata näiteks Morae tarkvarakomplekti, mida ka meie igapäevaselt kasutame.

Kui testimisvahenditega on leitud hulk vigu, mida edasi teha? Kust abi saada?

Kindlasti leiate mitmeid ja kohati üllatavaid vigu. Kõige lihtsamad asjad, nagu sõnastuse vead saab veebihaldaja ise korda teha. Siis on hulk lihtsamaid asju, millega veebiarendaja saab tegeleda.

Suuremad probleemid on seotud liikumisega ühelt lehelt teisele. Need probleemid saad lahendada, kui joonistad navigatsiooni paberile ja selle siis sammhaaval läbi mängid. Kui aga oma ajast või oskustest jääb puudu, saad alati pöörduda näiteks meie poole.

Kasutatavuse test ei too välja mainega seotud probleeme, mis ei ole kasutaja jaoks olulised, aga on ettevõtte jaoks tähtsad. Samuti ei too kasutatavuse test tihti välja probleeme, mis on seotud puuduva infoga. Puuduva info ja mainega seotud puuduste väljaselgitamiseks tuleb teha kasutajatega intervjuusid.

Kui veebilehe omanik oskab Drupalit ja Wordpressi paigaldada, aga ei tea programmeerimisest ja veebidisainist suurt midagi, siis mida ta saaks ise teha oma kodulehe kasutatavuse parandamiseks?

Sõltub, kui lihtne on veeb ja millise kasutatavuse veaga tegemist on. Kui tegu on infoveebiga, siis on tänapäeval päris palju olemas valmis veebide põhju ning ka visuaalseid veebide loomise vahendeid. Veebilehe ülesehitamise disainimiseks võib muidugi vaadata disainimustreid. Graafilise disainiga on raskem, seda üleöö rahuldaval tasemel tegema ei õpi.

Keerulisematesse veebidesse ei soovita piiratud oskustega ise kallale minna, see võib lõppeda hiljem oluliselt suuremate väljaminekutega.

Milline on Eestis hea näide väga hea UX-iga kodulehest?

Meil on üks hea projekt, kui kedagi huvitab, võib ühendust võtta ;)

Jaga