Miks on ettevõtte visuaalne kultuur nii oluline?

Erkki Pung
24. märts 2023
9 min lugemine

Olles juba 15 aastat tegelenud ettevõtete ning isikubrändide loomise ning arendamisega, saab Erkki Pung agentuurist Sviiter endiselt päringuid kodulehtede tegemiseks, kus tellijate soovid on üsna ümmargused või ehmuvad nad täpsustavate küsimuste peale visuaalse plaani kohta sootuks ära. Miks on see teema ikkagi väga oluline ja miks ei tohiks need küsimused vastamata jätta, sellest tulebki nüüd juttu.

Päringule vastates küsin ma sageli ettevõtte sisu, väärtuste või ka esmase visuaalse plaani kohta ja saan tihtilugu vastuseks midagi ümmargust. Ilmselt liiguvad tellijad seejärel kellegi teise juurde, kes detailidesse nii palju ei lasku ning tellija pääseb kaasa mõtlemisest.

Proovimegi nüüd keskenduda ainult visuaalsele kultuurile ning vaatame selle mõju kogu ettevõtet toetavale väärtusteahelale.

Kas bränding on olulisem kui toode või teenus ise?

Brändingule toetub kogu ettevõtte struktuur. See puudutab nii tootmist, teenuseid, töötajaid, mainet kui välimust ja suhtumist. Kõik see on oluline paika saada juba siis, kui ettevõte on äsja loodud või isegi sel juhul, kui tegemist on alles välja kujunemata alustava idufirmaga.

Oluline on mõtestada, mida ettevõte suudab olemasolevatele ja tulevastele klientidele pakkuda. Tarbijat reeglina ei huvita, kas ettevõttel on toode või teenus olemas, teda huvitab lahendus mõnele teda ennast painavale probleemile.

Ettevõtte vajadus midagi toota ja pakkuda ei võrdu aga tarbija vajadusega seda osta, seega läheb vaja veel eelteadmisi, kliendianalüüsi, enese positsioneerimist ja -kehtestamist. Kindlasti võiks kasutada teatavat visuaalkultuuri, mis aitab laiemalt pakutavat toodet või teenust ära tunda.

Kliendi mõtestamine on vägagi seotud brändinguga, sest see aitab levitada neid väärtusi, mõttemaailma ja suhtumist, mis on firma jaoks olulised. Lisaks on uue toote, teenuse, SaaSi (tarkvara kui teenus) või mistahes rakenduse turuletoomine läbimõeldud ning tulevikku vaatavat brändingut omades kordades lihtsam.

Kuidas bränd ajahambale vastu peab?

Olen mitmetelt klientidelt küsinud, kuidas nad näevad oma ettevõtte arengut näiteks viie või kümne aasta pärast.

Paljud vastavad selle peale mitmete strateegiliste vastustega ning pea alati ka mingite laienemise plaanidega.

Samas, kui küsin juurde nende brändi nägemuse kohta, et kuidas näeksid nad oma brändi näiteks kümne aasta pärast, vajub hoogne jutt taas kord tühjadesse otsingutesse ja teadmatusse.

Miks? Ilmselt sellepärast, et brändi olemuse ning otseste seoste määratlemine on keeruline, kuna ettevõtte areng ja plaanid on seotud ka brändi arengu ja plaanidega. Võttes fookusesse visuaalse kultuuri, on olukord veelgi keerulisem.

Võin omast kogemusest öelda, et ettevõtte visuaalse terviku saavutamine on tiimitöö, mis sunnib ühise laua taha nii ettevõtte juhtkonna, turundustiimi, personaliosakonna, tootmise ja mitmed muud osakonnad, kes ettevõtte välimusele oma näo annavad. Tihti on kaasatud ka mõni väline partner, kelle ülesandeks on strateegiliste visuaalse kultuuri väljatöötamine ja arendus.

Näited elust enesest

Toon mõned näited, mis minu laualt on aegade jooksul läbi käinud. Igaüks näitab visuaalse kultuuri arengut veidi oma nurga alt, oma probleemide ja võimalustega.

Esimene näide: ettevõte alustab tootmist kodumaisele turule, tehes uue turuletulijana põhiliselt erinevaid allhankeid. Tullakse kenasti toime ning arenetakse. Kindla allhankepartnerina puudub vajadus ettevõtte brändi järele. Paari aasta järel tunneb aga firma, et võiks hakata rohkem oma nime all tegutsema. Luuaksegi kindel nimi, tehakse koduleht ning sotsiaalmeedia kontod ja alustataksegi justkui uue ettevõttena, kuigi kogemust on juba mitme aasta jagu.

Seni pildilt puudumine kaotas võimaluse olla laiemalt tuntud, mis oleks toonud uusi kliente või ka uusi partnereid allhangete jaoks. Kui majanduses tulevad kehvemad ajad, on just allhankijad need, kellest reeglina esimesena loobutakse, seega omaette tegutsemise võimaluste elushoidmine on alati kasulik, kasvõi riskide maandamiseks.

Teine näide: ettevõte peab restorani, millel läheb hästi, kuid seda peamiselt hea köögi ja õdusa interjööri tõttu. Restorani visuaalne identiteet on olemas, mille leiab nii restorani ukselt kui menüült ja sotsiaalmeediast, kuid sellega asi piirdubki.

Mingil hetkel avab ettevõte ka teises linnas uue toimiva restorani ning mõte keti laiendamisest hakkab omanike tunduma järjest põnevam. Otsustatakse frantsiisi kasuks.

Frantsiisivolinik annab ette rea vajalikke dokumente, millele frantsiisipakkuja peab vastama. Ettevõte hakkab ettekirjutusi täitma ning selgub, et senine visuaalne identiteet on väga puudulik või ei toeta täit vajalikku reglementi frantsiisi pakkumiseks. Senine kontseptsioon võib hakata kokku varisema, kuna vajalikud nõuded ei toeta olemasolevat minimalistlikku ja juhuslikku lähenemist.

Kolmas näide: järjest olulisemaks saab ettevõtete ökoloogiline jalajälg, mis on tasapisi trügimas ka visuaalsesse identiteeti ning ettevõtte käitumismustritesse laiemalt. Hiljuti valminud Design Council’i brändiuuendusel võeti selge joon saavutada võimalikult väike jalajälg, toetades seeläbi Design for the planet liikumist. Kuigi Design Council kasutas ka varasemalt oma ettevõtte peamise värvina punast, siis leiti, et punane on printeritele kõige säästlikum värvisegu peale puhaste toonide. Lisaks otsustati samadel põhjustel vähendada visuaalis suurte piltide kasutamist. Pildimaterjal tehti väiksemaks ja kaeti punasel põhineva filtriga, muutes kogu materjali ühtselt värve toetavaks, samas ka printeris värvide segamisel säästlikumaks.

Puhaste värvipindade illustreerimiseks loodi juurde valik mustreid, mille eesmärk oli samuti värvitava pinna vähendamine. Materjalide tootmist vähem koormav on kasutada katmata pabereid, vähem prinditavaid pindasid jms. Ekraanidel on punane piksel energiasäästlikum kui sinine või roheline, samuti kasutavad vähem energiat tumedad pinnad (dark mode). CMYK värvid segatakse kokku mitmetest toonidest, mis on säästlikum kui näiteks SPOT värvide kasutamine, mis reeglina sisaldavaid suures koguses saastavaid materjale. Ökoloogiline jalajälg on oluline brändingu väärtusahelas, kuna hetkel on seda lisaks kõikidele muudele teguritele hea ära kasutada brändi maine tõstmisel ehk siis populaarne on olla "roheline". Lisaks on loomulikult säästmine ettevõttele endale kasulik. Soovitan rohkem lugeda Design Council’i postitusest Creating climate conscious branding.

Foto: Design Council bränding, OPX Studio

Ettevõtte visuaalsel brändil veel hetkeks peatudes on viimastel aegadel järjest rohkem tähelepanu saanud brändide kliimaneutraalsus.

Näiteks trükiste puhul tekib küsimus, millal trükkida, kui palju, mis formaadis ja millises viimistluses? Olulised on nii värvitehnoloogiad, köitmine kui järeltöötlus. Suurt tähelepanu saab ka digilooming ja digikanalid ehk mismoodi on rakendused üles ehitatud, mis värvilahendusi need kasutavad, kui mugavad (kiired) on seal kasutatavad meediad (pildid, videod, animatsioonid, fondid) kuni selleni välja, kas edastatav info on piisavalt kontrastne, et kasutaja ei peaks sisu lugemiseks oma seadme ekraani heledamaks keerama. Neid võimalusi on loomulikult palju ning kõike rakendada ettevõtte mastaabis pole ehk võimalik. Samas, hoides oma brändi elutsükli värske, on juba mõistlik nende teemadega tegeleda.

Kokkuvõttes on brändi eluiga sõltuv erinevatest valdkondadest ja lahendustest. Oluline on brändi olemust, mõju ning käekäiku jälgida ning teha vajaminevaid muudatusi sellest lähtuvalt. Võime püüda ette aimata tehnoloogilist arengut, kuid hoida see brändi arenguga alati vastavuses tundub võimatu. Sellepärast ongi oluline ajaga kaasas käia ning mitte jääda kinni vanadesse väärtustesse. Muutused on praegu nii kiired, et võimalikke arenguid saab planeerida maksimaalselt viisaastaku rütmis, sest suuremaid arenguid või hoiakuid on raske pikemaks ajaks ette prognoosida.

Mainitud keskkonna aspekt on kindlasti üks uus viis, kuidas visuaalsele identiteedile ning brändile laiemalt läheneda, kuid pisut otsekohesemaid ning üldsusele selgemaid samasisulisi käike on astunud juba mitmed ettevõtted. Näiteks autopargi kaasajastamisel eelistatakse hübriide või elektrilisi masinaid, toodetakse jäägivabalt, tootmisüksuste kütteks kasutatakse taaskasutatavaid kütuseid või oma tootmisjääke. Need kõik on kindlasti ka optimeerimise võimalused ettevõttele endale, kuid ei tasu jätta kõrvale positiivset ja rohelist mõju brändile, mainele või ettevõtte kultuurile üldiselt.

Erkki Pung

Hea käekirja ning toimivate lahendustega brändingu, trüki- ja veebimeedia partner.

Kasutajad kes lugesid seda artiklit lugesid ka neid

Veebimajutus on Facebookis. Sina oled kah.
Saame sõpradeks? Meil on Sulle palju rääkida, küllap Sul meilegi. Teeme ära?
fox-head fox-head
Ka veebis tuleb targalt tegutseda. Eriti veebis!
Veebimajutuse 25 000 klienti rääkisid ja meie kuulasime - oleme teie vajaduste ning tagasiside põhjal loonud blogi, milleta ei saa hakkama ükski edukas e-ärimees. Eesti tippkirjutajad toovad Sinuni värskeimad nipid, uudised ja nõuanded. Ükski trend ei jää saladuseks ning väljakutse ületamatuks!
Klienditeenindus
Lisasime diili sinu ostukorvi, said ikka mega hea diili!

Vali paketi periood

1 kuu põhine arveldus

Kuus 12.08

Kokku 12.08

3 kuu põhine arveldus

Kuus 12.08

Kokku 36.24

6 kuu põhine arveldus

Kuus 12.08

Kokku 72.48

1 aasta põhine arveldus

Säästad 20% ehk -24.16

Kuus 10.07

Kokku 120.80

1 aasta
0.00
2 aastat
0.00
3 aastat
0.00
4 aastat
0.00
5 aastat
0.00
6 aastat
0.00
7 aastat
0.00
8 aastat
0.00
9 aastat
0.00
10 aastat
0.00