Mida tuleb kindlasti arvestada e-postiturunduse tegemisel?

E-posti teel tehtava turundusega puutuvad kokku vist küll kõik internetikasutajad. Vähemalt need, kes pole e-postist loobunud – ja paljukest siis neid on. Pahatihti aga ei jõuagi see sihtmärgini.

“Meid kõiki spämmitakse päev otsa turunduslike e-kirjadega ja päris ausalt öeldes – kui paljusid neist me avame?” küsib idufirmasid kajastava meediaettevõtte Arctic Startup sotsiaalmeediaguru ja müügispetsialist Romain Baret. Ent siiski saadab ta iga nädal laiali 7000 inimesele suunatud e-kirja. Ilmselgelt on tal asjasse usku.

“E-posti turundus ei ole surnud,” kinnitab Veebimajutuse partner, tarkvaraarendusagentuuri Limegrow tegevjuht Raido Aasoja. “Seda valesti tehes aga läheb vaev tühja.” Ta võrdleb e-posti turunduse strateegiat puslega – sellel on palju erinevaid kilde ning kõik on vajalikud eduka lõpptulemuse saavutamiseks.

Ilma sihtrühmata ära parem hakka

Üks oluline kild on loomulikult õige sihtrühma leidmine – ilmselgelt ei ole e-posti turundusel mingit mõtet, kui sõnumid pole õigetele inimeste jaoks kohandatud. Õige sihtrühma leidmiseks saab ettevõte alustada olemasoleva uudiskirja saajate nimekirja analüüsimise ja vajadusel täiendamisega. Nimekirja puudumisel tuleb tegeleda kõigepealt soovitud sihtrühma aadresside kogumisega.

Ettevõte peab mõistma oma sihtrühma vajadusi, huvisid ja kirgi ning lahendama neid vajadusi läbi e-posti turunduse.

“Kui kirja vastuvõtja saab sinult kasulikke ja asjakohaseid pakkumisi ning sisu, siis sinu maine paraneb,“ ütleb Aasoja. “See omakorda toob kaasa rohkem kirjade avamisi, rohkem klikke ja toimivamaid kampaaniaid.“

Teine tähtis moment on õige sõnumi kirjutamine. Baret ütleb, et turunduslikku e-kirja kirjutades pöörab ta probleemile läheneda just lugeja, mitte turundaja vaatenurgast. Klassikaline turundaja mõtleks: “Mida ma peaksin kirjutama, et võimalikes kundedes uudishimu äratada?“ Baret püüab selle asemel mõelda: “Mida nad lugeda tahavad?“

Mida nad lugeda tahaksid?

Kui kirjutaja teab, kellega ta suhtlema hakkab, on sõnumi koostamine lihtsam ja tulemus efektiivsem. Siinkohal tasub mõelda sellele, miks inimesed algselt uudiskirjaga liitusid? Mida nad ootavad?

“Kirja koostamisel mõtle, kuidas lugejatele väärtust luua – kuidas edastada infot, mida neil veel pole?“ soovitab Aasoja. “Hea on ka mõelda sellele, milliseid kirju sa ise avad ja milliseid kohe kustutad - enamasti kustutatakse need, mis ei paku mitte mingit väärtust.“

Baret lisab, et tavaliselt avavad inimesed sellise sõnumi, mis neid kuidagi ärgitab: millel on huvitav pealkiri, isikustatud sõnum või pealkiri, mis tekitab tunde, et tegu ei ole turunduskirjaga. Viimane võiks ollagi üheks võtmenäitajaks – e-kiri ei tohiks tunduda turunduslik.

“Sõprade rühmaga paralleeli tuues – ega seltskonnaski teki sidet sellega, kes kogu aeg iseendast räägib, vaid pigem sellega, kes jagab infot, mis sulle huvi võiks pakkuda,“ kirjeldab ta.

“Loo väärtust ja ära raiska enda ega inimeste aega,“ ütleb Aasoja. “Kohtle oma kontakte hästi – kui nemad andsid oma e-posti aadressi, on nad ära teeninud prääniku.“ Präänikuks võib olla näiteks privileeg saada esimeste seas eripakkumisi, allahindlust või midagi muud sarnast.

Kunas on kaval kirja saata?

Kolmandaks tuleks leida õige aeg millal kirju saata, ja ka õige sagedus, kui tihti seda teha. Loomulik ju, et ka kõige huvipakkuvamast teemast tekib tüdimus, kui sellega mitu korda päevas pommitatakse. Millal aga on õige aeg kirja saatmiseks? Õige vastus kõlab: see sõltub paljudest asjaoludest.

Leidub aegu, millal inimesed tahavad kirju lugeda, ja leidub aegu, mil suurem osa inimesi peavad kirju lugema – näiteks tööl olles. Oluline on aga see, et kõik on mõjutatud sellest, mida neile saadetakse.

Aasoja nendib, et internetis on uuritud ja arutletud teemadel, millal on hea saata ja millal ei ole hea saata ning on üritatud leida mustreid või reegleid. Samas ei ole need absoluutsed, vaid sõltuvad sihtrühmast. Kunagi öeldi, et ärge saatke kirju esmaspäeval ja reedel, sest neid ei loeta ning kustutatakse kohe. Reedese müüdi kummutamiseks piisab, kui tuua näide meelelahutusärist. Oletame, et vaja oleks inimestele anda infot nädalavahetusel toimuvate ürituste kohta – selle jaoks on reede just parim.

Samuti on väidetud, et kirju ei tohiks saata hilisõhtul. Kui mõelda noortele, kes kaua ärkvel, siis pole õhtune kirjade saatmine kuidagi halvem ja kampaania võib toimida sama hästi.

“Tea, kes on su sihtrühm ja katseta eri aegadega ning võrdle statistikat, et leida enda sihtrühmast lähtuvalt parimad saatmise ajad,“ võtab Aasoja kokku. Statistika kogumiseks soovitab ta näiteks MailChimpi-nimelist uudiskirja saatmise tarkvara.

Foto: joethegoatfarmer.com

Algne artikkel avaldati Geenius.ee lehel meie blogis.

Jaga
Nõuandja