Minu nimi on Jaan Kruusma. Olen sotsiaalmeedia kaudu turundanud üle kuue aasta. Täna tegelen peamiselt sotsiaalmeedia haldurite väljaõppega ja konsulteerimisega. Kellel suurem huvi, siis kindlasti kuulake ka sotsiaalmeedia podcasti 7blaze.com/podcast ja jälgige tegevusi Facebookis 7blaze Social või Instagramis @7Blaze Social. Selle loo kirjutasin peamiselt neile, kes veel ei armasta sotsiaalmeediat, kuid kindlasti leidub siit mõtteainet kõigile, kes sotsiaalmeedias tegutsevad. Tagasiside või kohvikutse korral kirjuta jaan@7blaze.com.
Maailma kõige populaarsemat sotsiaalmeediaplatvormi Facebookil kasutab Eestis iga kuu 680 000 inimest. Maailmas ligi 1,9 miljardit.
See on päris suur hulk inimesi, kelle kõigiga on sul võimalus võtta ühendust kõigest mõne klikiga ning nendel kõigil on võimalus ka sinuga ühendust võtta kui sa oled valmis ennast esile tooma.
Privaatsus
Privaatsus on olek, kus sind ei vaadelda ega segata teiste inimeste poolt. Elades ühiskonnas, kus on soov dokumenteerida igat oma liigutust selfiga, siis tundub mulle, et viimane koht privaatsuseks on kodu. Kui lähed uksest välja, siis kaob ära ka sinu privaatsus. Ka internetil ei ole privaatsusega midagi pistmist, sest sinu internetiteenusepakkuja jälgib ja talletab kõiki sinu tegevusi internetis.
14. detsembril 2005. aastal Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud direktiiviga kehtestatakse kõigile ELi liikmesriikide telekommunikatsioonifirmadele ja internetiteenusepakkujatele kohustus säilitada andmeid kõigi veebisaitide külastamise kohta, välja arvatud edastatud informatsiooni sisu.
Facebook sisuliselt mõõdab ja talletab iga sinu liigutust Facebookis ja ka väljaspool, kus selleks võimalus on. Näiteks internetiturundajate jaoks on olemas eraldi tööriist, mis võimaldab teha nn taassihtimist, selle nimi on Facebook Pixel.
Selle jaoks genereerib Facebooki koodijupi, mis tuleb asetada oma kodulehele. Selle abil saab Facebook teada, millised inimesed on minu kodulehte külastanud ning edaspidi on mul võimalik suunata oma reklaam just nendele inimestele. Seda teevad ka Google ja tuhanded muud ettevõtted, nii Eestis kui ka välismaal.
Siinkohal on sul valik, kas ennast kodus nelja seina vahel hoida, loobuda internetist või hoopis raamatuid lugeda (üks ei välista teist). Või olla hoopis teadlik, et sinu tegevusi niikuinii jälgitakse ning sul on võimalus hoopis enda kohta avalikku arvamust ise kujundada ja läbi selle hoopis inimesi inspireerida.
Näiteks märkasin Facebookis pilti oma tuttavast, kes vanasti oli pisut laisk, postitamas pilti oma uhiuutest jooksujalanõudest kirjeldusega, et tal on 1200 kilomeetrit joostud ja seetõttu premeeris ta ennast uute tossudega. Pildil oli üle 200 laigi ja kümneid kiitvaid sõnumeid, mis inspireerivad teda ennast kindlasti jooksma oma järgmised 1200 kilomeetrit kui ka teisi, kes on oma treeningu poolikuks jätnud. Mis takistab sind?
Õigused
Tudengina valiti mind juhtima Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilasesindust, sellega sain mina õiguse ja kohustuse olla meie üliõpilaskonna esindaja koolis kui ka väljaspool, näiteks Eesti Üliõpilaskondade Liidus. Järsku hakkas minu suhtlusringkonda tekkima võõraid inimesi, kellega sattusin jagama ühiseid huve, kuid ei soovinud jagada nendega oma nooruspõlve vägitegusid.
Tegin oma Facebooki-kontole ülevaatuse, vaatasin üle kõik, mida ma olin kolme aasta jooksul sinna postitanud ja mis ei sobinud olema avalikus ruumis. Kõike seda, mida olin sõpradele julgenud näidata, ei tahtnud ma järsku enam näidata oma uutele tuttavatele.
Küsisin endalt, miks olin seda üldse siis oma sõpradega tahtnud jagada ning nüüd kardan teistele jagada. Kasutasin oma õigust eemaldada need pildid, mis sinna ei sobinud ja alustasin uut etappi enda elus. Olles teadlik, et kõik, mida ma teen, on ühel või teisel moel avalik, hakkasin postitama ka avalikult. Nii, et mul oleks hea meel enda kontot näidata ka oma vanematele või oma tulevastele lastele. (Samas, kui ma sisu ei loo, siis pole mul midagi näidata.)
Kui oled otsustanud privaatsusest loobuda ja võtta endale õiguse olla esindatud avalikus ruumis, siis kas oled mõelnud, mis juhtub sinu poolt tehtud postituste õigustega Facebookis? Mistahes sisu, mis sa Facebooki postitad, on sinu intellektuaalne omand ja sinul on ka sisu privaatsuse üle kontroll: kas seda näevad ainult valitud grupp inimesi, su sõbrad või postitus on avalik kõigile, kes su profiili külastavad.
Aga kui oled selle juba postitanud, annad sa sellega oma intellektuaalse omandi kasutamise õiguse ka Facebookile. See side lõppeb, kui kustutad sisu Facebookist ära, kuigi tagavarakoopiat võidakse säilitada mingi perioodi peale kustutamist.
Pea meeles, et sinu poolt avalikult jagatud sisu võidakse edasi jagada ka väljaspool Facebooki ning sellega käib kaasas alati sinu nimi ja profiilipilt. Samad põhimõtted kehtivad ka Facebooki omandisse kuuluvates Instagramis ja Whatsappis.
Lisaks on Facebooki ka mitmeid mängurakendusi, mis küsivad sinult andmeid, üldselt selleks, et sinuga võidu korral ühendust võtta. Sedalaadi rakendused ei ole otseselt ellu viidud või hallatud Facebooki poolt või isegi Facebookiga seotud. Sa edastad oma informatsiooni kolmandatele osapooltele ja need andmed säilitatakse.
NB! Vaata kindlasti üle oma Facebooki privaatsusseaded: facebook.com/settings/?tab=privacy
Ja vaata kellele sa oma õigusi jaganud oled:
facebook.com/settings?tab=applications
Turvalisus
Kord pöördus minu poole üks sõber, kes on juhuslikult arst, abipalvega, et aitaksin eemaldada temast pilte internetis, mis sai kunagi läbi Orkuti postitatud. Kui otsida Google’i kaudu tema nime, siis ilmub pilt temast 18-aastasena, kus tema silmadest lendavad välja laserid, pealkirjaga “Viinanina laseritega”. Proovisin ja uurisin, kuid pilti me sealt eemaldada ei suutnud. Seega jääb temastki üks noorpõlveanekdoot internetti.
Lahendus sellele on lihtsalt uue sisu loomine, sest üle 95 protsendi Google’i-päringute vaatamistest piirdub ainult esilehega. Lihtsaim viis selleks on alustada aktiivset sotsiaalmeedias tegutsemist. Loo endale konto keskkondadesse nagu Google+, Facebook, Instagram, LinkedIn, Pinterest või Twitter ja ole aktiivne. Nii kaob peagi ka soovimatu sinu kohta käiv sisu ära, sest oled ise võtnud kontrolli enda sisu üle.
Teadlikkus on esimene samm turvaliseks kulgemiseks Facebookis. Sinul on õigus valida, mida sa postitad Facebooki, sinul on võimalus valida, kellele see sisu edastatakse ning tajud, et tegelikult on Facebook üks avalik ruum, kus tuleb võtta arvesse alati teiste inimeste kohalolek.
Tasub küsida enda käest, kas seda teksti loeksid ette kauplusejärjekorras või kas seda pilti julgeksid näidata oma perekonnaliikmetele. Kui sinu poolt postitatud pildil olev inimene palub pildi eemaldamist, tuleks see palvettäita. Kui ise leiad ennast või enda lapse ebameeldivast olukorrast, siis vajadusel pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, nende nõuandetelefon on 627 4144.
Vaikimine sotsiaalmeedias on vist isegi hullem, kui sinna postitamine. Tegutsemine peaks olema sihipärane, et lihtsalt ei uitaks ringi. Näiteks alusta sellest, et lood enda lähedaste sõprade ring ja postita nende seinale.
Kõige suurem oht on just lastel, kes virtuaalsuses toimetavad, sest virtuaalsest vägivallast ju jälgi ei näe. Üks võimalus on jälgida lapse internetikasutamise ajalugu (history/browsing history), kuid sellega kaasneb oht nuhkimisega vahele jääda ja omavahelist usaldust rikkuda. Kõige parem turvalisuseks on siiski aus ja avatud dialoog.
Kokkuvõte
Väitke vastu kui ma eksin, aga minu arvates on elu üks suurimatest põhiväärtustest suhted. Suhted pere, sõprade ja töökaaslastega. Suhted pakuvad meile rõõmu, tuge ja kindlustunnet.
Kui me oleme valmis loobuma oma privaatsusest avalikus ruumis, siis Facebook on lihtsalt tööriist, mille kasutamiseks on meil kõigil võimalus. Meil on võimalus ennast tutvustada maailmale nii, nagu me seda ise soovime, selle abil leida uusi kontakte, kellega koos maailma avastada.
Sama kehtib ka ju internetist väljaspool. Head suhted ei teki ega püsi, kui kavatsed ainult kodus istuda. Tuleb ise haarata ohjad ning olla aktiivne ka sotsiaalmeedias ja sotsiaalses ruumis.
