6 võimalust, kuidas oma koduleht loetavamaks muuta

Kõigil silm ei seleta nii hästi kui vaja ning vanemad inimesed vajavad samuti selgemat kirja, et veebilehti lugeda. Lisaks hakkavad meie ümbrusse aina enam tekkima virtuaalsed assistendid, kes tahavad veebilehti ette lugeda. Selleks, et veeb oleks kõigil neil ja muudelgi juhtudel paremini loetav, proovi neid soovitusi.

1. Paku kirjasuuruse muutmise võimalust

Kui sinu veeb on ekraaniga kohanduv, siis ilmselt sellega probleemi ei teki, kui kirjastiil muutub suuremaks või väiksemaks, täites oma ettenähtud ruumi. Wordpressis, Drupalis või muudel sisuhaldusplatvormidel leiab palju teemasid ja lisamooduleid, mis tekitavad kuhugi veebi nähtavasse kohta lisanupud, millega kirja suurust muuta: igaüks, kes tahab, saab teksti just omale sobivasse suurusse viia.

Wordpressil on selleks näiteks moodulid Font-resizer ja Accessibility Widget. Drupalis on selleks näiteks Font Resize. Vajalik on selline teema, mis kasutab dünaamilisi kirjastiili suuruseid.

2. Varusta pildid, videod ja helifailid alternatiivtekstiga

Selleks, et kas väga aeglase ühendusega kasutajad, vaegnägijad või ettelugemisrobotid aru saaksid, mis veebilehe piltidel ja videotel on, tuleb see tekstilisel kujul ära kirjeldada. Ehkki mitmed tehisintellektiga teenused võivad juba ka pildil olevaid asju ära tunda, ei saa alati sellele alati loota ja parem on ise täpselt teada anda, mida pildil nägema peaks.

Pea kõik sisuhaldussüsteemid lubavad neid alternatiivseid tekste (alt tag) materjali üleslaadimisel lisada. Siin saab teha ka SEO-d ehk otsingumootoritele optimeerimist ja siduda muidu võib-olla otsingus üldse mitte välja tulevad pildid vajalike märksõnadega, mille järgi külastajad peaks neid leidma.

Video- ja helimaterjalile on kasulik lisada subtiitrid või transkriptsioonid. Youtube´is saab need veel eraldi lisada ning vaataja võib neid omal soovil kas sisse või välja lülitada.

Subtiitritel on veel teinegi kasulik omadus lisaks kehvema kuulmisega inimeste abistamisele: päris paljud kasutajad vaatavad videot mõnes sellises keskkonnas, kus heli ei saa kasutada, näiteks töökohal või bussis. Siis on subtiitritest abi, et videos rääkivate inimeste tekstist aru saada.

3. Määra lehekülje keel kohe päises

Tehisintellekt saab muidugi aru, mis keeles veebileht on tehtud, kuid paljud lihtsamad ekraanilugejad vajavad päises olevat infot, et lülituda õigele keelele. Eestikeelselt lehelt leiab näiteks kohe päisest HTML kirje html lang="et".

See aitab samuti otsingus paremini esineda just eestikeelse info otsingutulemustes.

4. Paiguta menüüd ja põhilingid gruppidesse ja lihtsalt ligipääsetavatesse kohtadesse

Paljud ekraanilugejad või häälkäsklustega juhitavad seadmed aitavad kasutajal „hüpata“ ühelt lingilt teisele ja neid ilma hiire abita välja valida. Selleks, et see tegevus liiga tüütuks ja keeruliseks ei läheks, paiguta tähtsamad menüüd ühte gruppi ja olulised lingid samuti kohe lehekülje algusse samasse plokki. Lisaks nägemis- või liikumispuuetega inimestele on hiirevabast navigeerimisest palju kasu ka näiteks televiisori või mõne muu hiirevaba seadmega veebis surfajatele – nad saavad nooleklahvidega või puldiga lihtsalt ühelt lingilt teisele liikuda. Ise testida on seda lihtne: vajuta brauseris Tab klahvi ja liigudki ühelt lingilt järgmisele. Aktiivne link peab veebilehel selgelt näha olema, et teaks, millisele lingile oled parasjagu liikunud.

5. Mida vältida – hea ka tavalistele külastajatele

Paljud inimesed ei näe hästi heledat kirja valgel taustal. Lisaks neile on ka enamusel tavakasutajatel halli kirja lugeda raskem kui tumedat. Seega võiks vältida vähese kontrastsusega tekste tausta suhtes.

Vilkuv ja liikuv tekst pole paljudele vanematele inimestele loetav, veel enam – mõnedel inimestel võib liigne plinkimine põhjustada ka epilepsiahoo. Isegi keskmisel tavakasutajal on vilkuvat sisu raske jälgida, seega võiks igasugune muutus sisu näitamises olla mitte tihedamini kui kolm korda sekundis.

6. Näita abistavaid veateateid

Veebivormides on tihti väljad, millesse tuleb sisestada mingis konkreetses vormis infot, nagu e-posti aadressid, telefoninumbrid jne. Inimesed, kellel on raskusi kas teksti tippimise või teksti nägemisega, võivad teha vigu. Samamoodi võivad vigu teha väikeselt mobiiliekraanilt teksti sisestajad. Kui veateadet pole ja palutakse vaid valesti täidetud väljad uuesti sisestada, kulutab see aega ja tekitab segadust. Seega – ole veateadetega konkreetne, tähista ära valesti täidetud väljad ja selgita, millisel kujul neisse väljadesse peab infot sisestama. Üks lihtne näide: ootad telefoninumbrit koos riigi koodiga, kuid kasutaja sisestab oma riigisisese numbri. Lahenduseks oleks kohe alguses näidata (kasvõi eeltäidetud taustana), mis kujul numbrit peab sisestama.

Kontrolli järgi: kas koduleht on suurendades loetav?

Lisaks nimetatud soovitustele saavad muidugi kõik kasutajad ka ise järgi proovida, kas nende koduleht on suurendatud tekstiga arusaadav ja loetav.

Enamuses brauserites saab veebilehti ise suurendada-vähendada ka siis, kui veebiomanik pole selleks eraldi tööriista välja pakkunud.

Windowsiga arvutis hoia all Ctrl-klahvi ja vajuta + samal ajal lehe suurendamiseks või – klahvi lehe vähendamiseks. Ctrl ja 0 samaaegselt viib brauseris kuvatava lehe tagasi 100% suuruse juurde. OS X operatsioonisüsteemis tuleb Ctrl klahvi asemel kasutada Cmd-klahvi.

Jaga
Nõuandja