Spetsialist: kui tellite uue kodulehe, siis pange arendaja mõtlema ka tüütute asjade automaatseks tegemisele

Kasutajamugavus on oluline nii lehe külastajale, kui ka inimesele, kes peab veebilehele infot lisama. Seega on oluline, et mugavusele pöörataks tähelepanu mõlemal puhul, selgitas Reijo Lell agentuurist Reiven Solutions.

Kui oluline on lisaks külastajale mõeldud osade kasutusmugavusele mõelda ka “tagaplaanil” olevale haldussüsteemi kasutajamugavusele?

Kasutusmugavus, eelkõige loogilisus, on väga tähtis osa igasuguses taustsüsteemis. Mõlemal puhul on tegu ju kasutajatega.

Kui kliendiküljel on kasutuajamugavus poolik, jääb teenus või toode ostmata või vajalik sisu tarbimata. Kui taustsüsteemis on selle lisamine või redigeerimine ebaloogiline, jääb see kliendile kättesaamatuks.

Kuigi taustsüsteemide kasutust saab koolitada ja kirjutada kasutusjuhendi, siis peab arvestama inimese infotarbimise võimega ning sellega, et kasutusjuhendeid loetakse enamasti siis, kui midagi katki läheb. Ainuüksi juba sellepärast peaks olema igasugune taustsüsteem piisavalt intuitiivne.

Millised on erinevate sisuhaldussüsteemide kasutusmugavuse head ja halvad pooled?

Kõigil on oma head ja halvad küljed ning kõik nad on väga erineva õppimiskeerukusega ja kasutusloogikaga. Enamlevinud tarkvarade puhul on suurimaks kasutusmugavuse eeliseks pigem kättesaadava info kogus laiast maailmast.

Vabavaraliste sisuhaldussüsteemide otsene kasutusmugavus, mille hulka kuulub UX, ülesehitus ja loogika, ei ole otseselt hinnatav, sest see on subjektiivne ning sõltub pigem rakenduse teostajate koolitusest kliendile ning lõpplahenduse eripärast, kui tegu on rätsepalahendusega.

Isiklikuks kasutusteks soovitame aga kindlasti WordPressi, välja arvatud erandjuhtudel, sest info on lihtsalt kättesaadav ning tõenäoliselt on tutvusringkonnas keegi, kes on tegelenud või tegeleb mõne WordPressi-saidiga.

Millised on need nurgad kasutusmugavuse küljed, millest tihti mööda vaadatakse?

Automatiseerimine. Paljud tegevused taustsüsteemides, eriti just nendes, mis on ehitatud mõne sisuhaldussüsteemi peale, nagu WordPress või Drupal, jäetakse automatiseerimise asemel kliendi enda kanda. Näiteks nagu sotsiaalmeedia integratsioon või sisu dubleerimine.

Teiseks kasvu planeerimine. Tarkvaraehituses planeeritakse tihti haldamine esialgsele info kogusele ning sellest tulenevalt ka haldusloogika. Elu on näidanud aga seda, et ühe rätsepalahenduse eluiga on mitmeid aastaid pikk ja andmete hulk võib kasvada kohati eksponentsiaalselt. Suurenenud andmehulga haldamine muutub aga ajas ebamugavaks või vahel isegi võimatuks.

Kui ehitada leht üles nullist, mida siis kasutusmugavuse perspektiivist tähele panna?

Esimese asjana tuleks valida vajadustele vastav baastarkvara või raamistik, millele lehte või rakendust ehitama hakata. Enamlevinud sisuhaldustarkvarade peale lahendust ehitades ei tohiks joosta vastuolusse baastarkvara kasutusloogikaga: kui tavaliselt on mingid interaktsiooninupud all paremal, siis peaksid olema nad ka erilahenduse osas all paremal.

Kui kasutada siiski levinud lahendusi, siis kuidas asi mugavamaks ja paremaks muuta?

Ühte maagilist lahendust või soovitust kahjuks ei ole, sest iga ülesanne vajab enamasti uut lähenemist ja lahendust.

Tähelepanu tasuks juhtida täielikele rätseplahenduste disainidele, seda eriti ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud tarkvaradel. Hea UX ja loogiline ülesehitus on pool võitu ka keerukamate protseduuride teostamisel taustsüsteemis.

Enamlevinud tarkvarade kasutusel tuleks kindlasti arendada vastavalt baastarkvara nõuetele, et komponendid jääksid tööle ka peale uuendust.

Jaga
Nõuandja