Meediale meeldimine on üks asi, aga kuidas meedia sind kõigi võimalike variantide hulgast üles leiab? Oma ettevõtte kodulehele peaks kindlasti lisama info selle kohta, kes on vastutav isik meediaga suhtlemisel, selgitas kommunikatsioonibüroo KPMS vanempartner Henri Käsper.
Kas iga ettevõte peaks mõtlema sellele, kuidas meediaga suhelda või on see rohkem suuremate firmade rida?
Kindlasti peaks mõtlema ja otsima omapoolseid võimalusi soovitud sõnumite kohaletoimetamiseks. Suurematel on reeglina meediasuhtlus tihedam, aga oma võimalused on igaühel. Online-meedia ja sotsiaalmeedia areng on loonud ridamisi uusi infokanaleid ja neid tuleb üha juurde. Seetõttu ei pruugi paljude ettevõtete jaoks suured ja infomahukad kanalid olla kõige efektiivsem tee oma kundedeni.
Oma klientide ja nende meediaharjumuste tundmine muudab ka õigete meediavalikute lihtsamaks.
Mis infot peaks iga ettevõte oma kodulehele lisama, just ajakirjanike ning meediat silmas pidades?
Kõneisikud, nende teemavaldkonnad ja pressikontaktid, sobivusel muu pressiinfo, sõltuvalt ettevõttest näiteks toote- ja kõneisikute fotod, faktileht ning majandusnäitajad. Tuleks hinnata iga ettevõtte vajadusi eraldi.
Kas tuleks välja tuua ka kõik meeskonnaliikmed koos kontaktidega, või piisab vaid üldkontaktidest?
Sõltub ettevõttest ja sisse seatud korrast. Valdavalt on kõigi telefonide olemasolu ebavajalik. Mina soovitan avaldada nende inimeste kontaktid, kellega võib välistel sihtrühmadel olla vajadus kiiresti ühendust saada. Minimaalselt võiks lisaks üldinfole olla kättesaadaval pressisuhtluse eest vastutava inimese kontaktid.
Mitmed ettevõtted ei avalda lehel meiliaadressi, vaid selle asemel kasutavad kasti, kuhu saab oma teate sisestada. Mis on sellise lähenemise head ja vead?
Ei ole liiga personaalne, mis võib paljudele mõjuda liiga kaugena, kuigi võimaldab pöörduda kiiresti paari klikiga. Lahendus on hea, kui on hirm, et klient ei vaevuks lisaliigutust tegema ja eraldi e-kirja kirjutama.
Samas, kui kerge vaevaga on võimalik leida konkreetse valdkonna eest vastutava inimese kontaktid ja ühe klikiga avada personaalne e-kirja saatmise aken või leida telefoninumber, siis see on kahtlemata ajakirjaniku või kliendi jaoks oluliselt isiklikum viis ühendust võtta.
Meedia tahab reeglina kõike ja kohe ning sestap võivad nad sobilike alternatiivide ehk konkurentide olemasolul loobuda ühenduse võtmisest, kui andmete leidmine on liiga keerukas või tuleb oma päring saata anonüümse veebilehel avaneva “kasti” kaudu.
Lühidalt, mida kergemini on õige inimene leitav, seda tõenäolisem on ajakirjaniku kontaktivõtt ja vastupidi.
Kas oma tootest või teenusest tuleb ilmtingimata valmistada ka “press-kit”, kus on pildid, oluline tooteinfo, äriplaan ning muu säärane info?
Põhimõtteliselt ei tee press-kiti olemasolu kellelegi paha. Eelkõige on see muidugi oluline suuremate ettevõtete puhul, kus meediahuvi on pidev ja kõigi päringutega ükshaaval tegelemine muutub väga ajamahukaks.
Fotopank trükikvaliteedis fotodega on väga hea lisavõimalus, mis tõstab tõenäosust, et teie kohta infot avaldades kasutatakse illustratsioonina õige toote või kõneisiku fotot.
Tihti peidetakse pressinurk kodulehe kõige kaugemasse nurka. Millistel juhtudel on see õigustatud?
Efektiivsel kodulehel peaks igaüks leidma kerge vaevaga just selle info, mida otsib. Kui info on avalik, pole peitmine õigustatud.
Konkreetselt meedia puhul on lihtne. mingite üldiste ning tihtilugu neutraalsete või positiivsete käsitluste puhul on alternatiive jalaga segada ja keerukas süsteem on lihtsalt takistuseks. Mingi negatiivse info korral ei jäta meedia aga jonni ning ainus lootus kehvapoolse loo ilmumist ära hoida on jagada kiiresti ammendavat infot, mis kahtlused ümber lükkaks.
Mida annab juurde blogi? Kas see on meediaga suhtlemise vaatepunktist oluline?
Eestis on vähe ettevõtteid, mille kohta ajakirjanik muudmoodi infot ei saa. Enamik vastuseid või inimesi on ühe kõne kaugusel. Juba avaldatud blogipostituses pole eksklusiivsust. Seetõttu on sisukas blogi pigem siiski kliendikogemuse ja -suhete arendamise tööriist.
Kindlasti ei tohiks pressile mõeldud infot või pressiteadet üks-ühele esitada kliendile suunatud blogis. Fookus ja kommunikatsioonistiil on alati vähemalt pisut erinev. Aga ka meedias töötavad inimesed ning, eriti arvestades tarbijameedia viimaste aastate arengut, on täiesti tõenäoline, et ka ajakirjanik läheneb kliendi vaatenurgast, käitub kliendina ja uurib ka blogis avaldatud materjale.
