Kuigi maksud ja riigi e-teenused on paika pandud riigi poolt ja nendest kõrvalehoidumine või nende muutmine pole seaduslik, saab makse häkkida ja teenuseid muuta ka muul eesmärgil – näiteks selleks, et paremaid lahendusi leida. Garage48 järjekordne 48-tunnine häkaton tegeleski sellega, et leida mõni uus Eesti e-riigi edulugu senistele järjeks.
Ideid on selliste intrigeerivate teemadega nagu maksud ja digiriik muidugi palju, aga lõpuks jäi sõelale 13 mõtet, mida tiimid asusid ellu viima.
Eesti e-riigi teenuste kasutamise mugavus ja e-riigi kõrge maine tõi aasta tagasi kokku Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud Digiriigi Häkatonile nr 1 kümneid ettevõtteid, sel aastal oli aeg riigiteenuste häkki korrata, sest eelmisel aastal loodud lahendused osutusid väga uuendusmeelseks. Meenutame, et siis tuli võitjaks Net Group, kes tegi valmis prototüübi hädaabikõnedega videote ja piltide edastamiseks.
Digiriigi häkaton 2.0 on jätk ja keskendub nüüd uutele probleemidele, mida pakkusid välja erinevad riigiasutused kuni presidendi kantseleini välja. Taas oli eestvedajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning koos Garage48 üritusega asutigi lahendusi leidma.
Tööajal nädala sees on tagatud riigi tugi
Alustati nädala keskel kolmapäeval, 29. mail 2019 kell 15, et riigiasutuste esindajad saaksid väljakutsed tööaja sees osalejatele ette kanda. Siis läks stopper käima ja 48 tunni pärast oodati esimesi prototüüpe.
Meeskonnad said nagu ikka alguses probleemide seast välja valida end kõige enam kõnetavad, mida siis kahe ööpäeva jooksul lahendama asuda.
Osalejateks olid IT-ettevõtted, kes sooviksid lahendada digiriigi väljakutseid. Telliskivi Loomelinnakus olid olemas ruumid ja eluks vajalik Palo Alto Club´is ning muidugi ka auhinnad - esimesele parimale tiimile 14 000 eurot, lisaks eriauhinnad.
Kuid põhieesmärk oli leida nii hea lahendus, millest saab järgmine Eesti e-riigi edulugu.
Kõige põletavamad e-riigi probleemid on sellised
Väljapakutud probleemidest saab hea ülevaate, milliseid muresid erinevad ametkonnad praegu soovivad lahendada. Siin on mõned näited.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium tahtis teada, kuidas kaasata avalikust hoonete ja rajatiste kavandamise/planeerimise protsessi, kasutades 3D kaarti. Samuti sooviti keskkonda riigi hoonestatud kinnisvaraportfelli plaani koostamiseks.
Veel soovis ministeerium luua lahenduse avaliku sektori personaalsete sõnumite kohaleviimiseks läbi DigiTV.
Rahandusministeerium küsis, kuidas tekitada kuluefektiivne lahendus kinnisvara portfoolio plaani koostamiseks ja haldamiseks. Riigi kinnisvaraportfelli plaan juhib 4,5 miljardit eurot, ligi 3400 objekti ja 2,2 miljonit ruutmeetrit pinda. Seni kasutati algtasemel Excelis plaane.
Riigi Infosüsteemi Amet soovis luua rakenduse, mis viiks kõik soodustust pakkuvad kliendikaardid ID-kaardi põhiseks.
Eesti Kultuurkapitalil oli soov teha süsteem kultuuri- ja sporditoetuste andmete avalikustamiseks. Ühtlasi aitaks see hinnata ja võrrelda kultuuri- ja sporditoetuste andmeid ning rahastuse mõju nendes valdkondades.
Politsei- ja Piirivalveamet ootas telefonirakendust ja arvutiplatvormi otsingu -ja päästetööde vabatahtlikele.
Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) küsis lahendust masintöödeldava/digitaliseeritud semantilise õppekava teenusele. Häkatoni tulemusena on plaanis osa protsessist automatiseerida ja nutikamaks muuta.
Vabariigi Presidendi Kantselei soovis lahendada ürituste planeerimist e-lahendusena: välisvisiidid, vastuvõtud, konverentsid jne. Ürituste planeerimine toimub siiani Exceli ja paberiga ning see võtab palju aega.
Haigekassa põletav probleem oli ravimitega seotud info ja tegevuste muutmine inimestele kasutajamugavaks. Haigekassa otsib lihtsat ja kasutajasõbralikku lahendust rakendusele, mis võimaldaks kuvada inimesele ülevaatliku info tema retseptiravimitest ning mis pakuks inimesele peamisi retseptidega seotud funktsionaalsusi nagu retseptide pikendamine, meeldetuletused ja teavitused.
Maanteeametit huvitas liiklusõnnetuste prognoosimudel.
Mõned lahendused jõudsidki „võtmed kätte“ olukorda
Ehkki aega olid loetud päevad (tunnid), jõudsid nii mitmedki lahendused juba „võtmed kätte" olukorda, nentis IKT asekantsler Siim Sikkut, kui tulemusi lõpuks kokku võeti.
Guardtime sai häkatonil valmis lahenduse, mille eesmärk oli luua usaldusväärne viis perevägivallaga seotud tõendmaterjali kogumiseks ja hilisemaks kasutamiseks - näiteks politseis või kohtus. Äärmiselt tundliku teema ja tundlike andmetega probleemi lahendamiseks võeti kasutusele blockchain-tehnoloogia, mille abil koguda perevägivalla kohta digitaalseid andmeid nii, et vägivallatseja seda ei märkaks ja et andmeid poleks hiljem võimalik muuta, selgitas võidu pälvinud meeskonna juht Silver Kelk.
Guardtime annetas 7000 euro suuruse võidusumma perevägivalla ohvrite abistamisega tegelevatele organisatsioonidele ning jätkab koostööd ministeeriumidega lahenduse juurutamiseks.
Teise koha sai ettevõte Codeborne, kes lõi Vabariigi Presidendi Kantseleile ürituste korraldamise lahenduse ja kolmas koht läks Nortalile, kes tegi rakenduse otsingu- ja päästetööde vabatahtlike töö paremaks korraldamiseks.
29.-31. maini toimunud teine Digiriigi Häkaton tõi kokku 13 tehnoloogiaettevõtet, kes püüdsid 48 tunni jooksul lahendada erinevaid avaliku sektori päriselulisi probleeme. Digiriigi häkatoni korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Garage48-ga.
