Ekspert selgitab, kuidas peaks veebilehe kujundamisele lähenema

Sel nädalal vastab Veebimajutuse blogis küsimustele Veebimajutuse partner,  Sviiter Creative Agency tegevjuht Erkki Pung.

Mis on veebilehe disaini juures kõige tähtsam osa, kui jätta kõrvale üldine idee ja plaani omamine?

Üldjuhul ongi olukord selline, kus päris selge plaan puudub või on mingis suunas puudulik. Ega me saagi eeldada, et klient peaks teadma, kuidas veeb töötab või millistest komponentidest see koosnema peaks. Sellist olukorda, kus sisse tuleks täielikult valmis lähteülesanne, mille pealt saaksime ilma lisaküsimusteta kinnitada eelarve ja planeerida tööde aja, ei esine.

Milleks on lehekülge vaja, mis on lehe eesmärk?

Veebilehe eesmärgi lahtikirjutamine annab palju aimu lehe funktsionaalsusest. Mida mingi osa veebilehest teeb ning mis roll ühel või teisel nupul ja väljal on? Näiteks kui klient soovib oma toodete müügiks veebilehte, siis on oluline teada, kas tooteid müüakse otse lehe kaudu või on tootekataloogi eesmärgiks päringute kogumine ja tooteinfo jagamine.

Ülesehituse osas püüame saada kliendilt kirjeldust, millist sisu veebileht sisaldama hakkab ning milline võiks tulla veebilehe menüüstik ehk sisupuu. Veebilehe sisu ning selle jagunemine menüü erinevate punktide alla annab meile infot, kui mitme alajaotusega menüüsüsteemi leht vajaks: kas sellel on ainult peamenüü või ka alamenüüd, mitu taset alatasemeid oleks sisust lähtuvalt tarvis, kui mahukate nimetustega võiks olla tegemist ja nii edasi.

Loomulikult on veel erinevaid pisiasju, mis kohati iga veebiprojekti juures on erinev ning milleta veebi eelarvet ning töömahtu üldiselt on raske hinnata. Kindlasti küsime ka kliendi plaanide kohta, kuhumaani peaks planeeritav veebileht oma võimekusega jõudma. Veebi loomine on justkui maja ehitamine, sellel on erinevad taustal toimetavad süsteemid, sellesse mahub elama teatud arv inimesi ning teatud vajaduste kasvuga kaasneb tahes-tahtmata juurde- või ümberehitus.

Kui palju mõjutab kasutaja potentsiaalset ostu või tellimist veebilehel selle veebilehe kujundus?

Siin peaks esmalt defineerima sõna "kujundus". Inglise keeles on selleks sõnaks design, mis tähistab nii visuaalset lähenemist kui ka protsessi. Veebilehe kujunduse all mõistetakse ka kasutajale orienteeritud ehk user experience meetodite kasutamist. Müüv veeb peab olema kasuajale mugav, väheste eksitamisvõimaluste, olulise info kiire kättesaadavuse, eristuvate call to action alade ning isuäratava visuaaliga.

Aga kui palju siiski mõjutab?

Meie silmis on klient kuningas, kes palkab meid oma murele lahendust leidma. Kui ta teab ise, kuidas kõik peaks toimima, olema üles ehitatud, siis poleks tal ka agentuuri vaja. Veebiehituses on suur osa kompromissidel, kuidas klient ja agentuur leiavad ühise keele, kuidas toimub üksteise usaldamine ning kuidas austatakse üksteise pädevusi. Tugeva usaldusega sünnib hea tulem ning klient saab hea rakenduse oma äri arendamiseks.

Milline peaks välja nägema veebilehe kujundamise protsess?

Pisut juba eelnevalt seda teemat puudutasime, kuid kiirelt üle käies selgitame kliendiga koos välja: Mis on lehe eesmärk? Kuidas on planeeritud lehe menüüstik, ka keeled? Millist sisu hakkab veebileht sisaldama? Kas on olemas ettevõtte bränding ning soovitavalt kasutatav pildikeel? Millised on lehe peamised funktsioonid? Näiteks toodete esitlemine, ostuprotsess, päringuvormid, hinnakirjad ning galeriid. Milliseid lehemalle võiksime lehe juures planeerida? Näiteks avaleht, sisuleht, kontaktileht, tooteleht, tootekategooria, blogi või blogiartikkel. Kas planeeritav leht saab olema mobiilne, mis osa sisust ja funktsioonidest on kasutatavad ka mobiilses seadmes? Millised on need pisikesed detailid kujunduses, millele tihti ei mõelda, kuid on tegelikut äärmiselt olulised?

Kõige rohkem esineb mõtlematust kataloogi või ostuprotsessi sisaldavate lehtedega. Nad on ka oma olemuselt keerukamad, kuid tihti ei suudeta näha, et kataloogil võiks olla ka kategooriavaade ning check out, mis toote või teenuse valiku laienedes ei nõuaks lehe struktuuri ning ehk ka lehemallide ümberehitust.

Millele seevastu kulutatakse liiga palju aega, kuigi see pole nii oluline?

Ei saa öelda, et midagi oleks liiga palju. Mida rohkem klient kaasa mõtleb, seda rohkem ta tulemusega ise ka rahule jääb. Selline kliendi kaasamine on oluline ka projekti protsessi ühtlase sujumisele ilma et tekiks kummalegi poolele erinevaid üllatusi.

Me küll alati soovime võimalikult palju täpset sisu ning väldime näidistekstina lorem Ipsumi kasutamist, kuid üksikuid olukord on olnud, kui klient on soovinud kujundusprotsessi jooksul kujunduses üksikute sõnade muutmist sisus, pealkirjades ja hinnakirjades. Kui tekstide maht on enam-vähem teada, siis selline tekstide muutmine pigem venitab lehe kujunduse progressi.

Kuidas teha kindlaks, et see kujundus mille loonud oled, ka tegelikult lõppkasutajale meeldib?

Oleme kasutanud erinevaid teid, kuidas seda testida. Oleme teinud kliendi palvel mõningale tema võtmekasutajale demo, kus on põhifunktsioonid kuvatud ning oleme kasutanud oma tuttavaid, keda näiteks Invisioniga laseme erinevaid lahendusi läbi mängima.

Kas oskaksite nimetada veel väikeseid märkamatuid nüansse, mis võivad suures plaanis abiks olla, kuid ei ole nii kriitilised?

Pisiasu kindlasti on, mingil määral oleneb, millisele sisuhaldusele lahendust loome. Näiteks keelevalik. Isegi kui lehe algversioonile pole mitut keelt tarvis, tasuks sellele mõelda lehe planeerimise käigus. Oleks hea planeerida keelevalikule koht kujunduses, keelemenüü lisamine on kuni kaks tundi lisatööd ning Wordpressi juures kasutame WPML pluginat, mille litsents on tasuline.

Hilisem piltide kasutamine galeriides ning suurtel pindadel veebis. Veebi loetavusel loeb lehe kiirus, kuid sageli kliendid kas unustavad või ei oska korralikult pilte optimeerida. Sageli kardetakse ka kvaliteedikadu, mistõttu laetakse üles mitme megabaitide suurusi pilte, mis koormavad nii lehte ennast, takistavad sisu tarbimist ning jätavad lehest üldiselt halva mulje. Voo sisuhaldus näiteks optimeerib kliendi jaoks pilte ise, kuid säilitab oma baasis koopiana originaali, mis on viinud olukordadeni, kus kliendil on paketi maht täis, kuigi on lisanud erinevatesse sisuosadesse ning galeriidesse näiteks poolsada pilti. Mobiilsete lehtede juures on sisu laadimine eriti oluline ning pildid on lihtsamate lehtede juures kindlasti suurimaks kiiruse pärssijaks.

Milline on teie arvates hetkel kõige paremini või kõige halvemini disainitud leht, mida teate?

Häid näiteid on palju, eriti meeldivad mulle need, mille sisu on suudetud edasi anda lihtsate vahenditega, milles on head graafilised elemendid või pildimaterjal ning kindlasti, millel oleks ka juures väike kiiks või vimka. Viimastest lemmikutest on kindlasti üheks lemmikuks kodumaise toega loodud rakendus Billdog, Tallinna Nahatöökoda, trükikoda Joon.

Halvad näited? Ka halvad näited on head, eks?

Kui nüüd midagi välja tuua, siis ministeeriumite, omavalitsuste või teiste riigiasutuste ühine alusraamistik, mis oli aegunud juba siis, kui need laivi jõudsid. Siinkohal ei viskaks kivi tööd teinud agentuuride kapsaaeda, pigem saaks pigem puuduseks tuua aeglaselt väldanud üleminekuprotsessi, mis näitab, et kuigi tahame olla e-riik, siis teatud kivid jahvatavad veel ikka omas tempos. Tegemist polnud ka kerge ülesandega, luua kõigile sobiv toode on pigem seik pesupulbrireklaamist kui riiklikust arendustellimusest.

Jaga
Nõuandja

Uudised, õpetused ja kavalad veebinipid. Otse meilile.

Liitu meie nädalakirjaga, et näha uudiseid, õpetusi ja nippe esimesena