Tarkvaraarendusfirma Mooncascade kaasasutaja ning tegevjuht Asko Seeba esineb sel aastal Refresh konverentsil. Seeba andis Veebimajutuse blogi jaoks väikese eelvaate sellest, millest ta juttu plaanib teha ning mis juhtub siis, kui sa oma kasutajaid ei mõista.
Millest plaanite Refresh üritusel rääkida?
Ma plaanin rääkida sellisest saidist nagu Sayatme. See on 2010. aastal tehtud, hästi lihtne tagasisidesait, mis oli nädalalõpu näpuharjutus ning läks umbes kaheksa tunniga laivi. Paarikümne sekundiga saab sinna profiili tekitada ning seda siis Twitteris, Facebookis või mujal sotsiaalmeedias jagada ning lasta sõpradel-tuttavatel endale tagasisidet anda. Tagasiside on anonüümne. Sõnum on umbes see, kui ei julge midagi otse öelda, siis ütle siin ning saan ennast parandada.
See oli hobihäkk ning see levis veidi siin-seal, Eestis ja Hollandis, kuid need olid üksikud viraalse leviku mullikesed. Mingist hetkest, kui leht oli umbes pool aastat üleval olnud, toimus viraalse leviku plahvatus Saudi-Araabias. Seal on jäänud kasutatavus ka pidama. Sellest motiveerituna üritasime mõista, miks sealsed inimesed seda kasutavad ja kas saaks seda kuidagi paremaks muuta ja paremini levima panna.
Tegime palju erinevaid katseid ega suutnud põhjust leida. Selle aasta alguses oli araabiamaades veel üks plahvatus toimunud, mis viis 20-30 000 kasutaja juurest 200-250 000 kasutaja juurde päevas ja me ei suuda endiselt välja mõelda, miks seda seal kasutatakse, aga mujal mitte.
Millised probleemid tekivad, kui oma kasutajat ei mõista?
Probleem on see, et sul on nagu kasutajate hordid, aga sa ei suuda neid suunata, neile paremat teenust pakkuda ega ärimudelit tekitada, kui sa ei saa aru, miks nad kasutavad. Justkui nagu kasutavad, aga kõik mis sa teed, on nullefektiga. Paned peaga vastu seina, ükskõik mis sa teed, nemad kasutavad ikka nii, nagu alati. Sisuliselt abuse’ivad sinu toodet. Arvame, et hakkame küll vaikselt pihta saama, mis seal toimub, kuid veel täiesti kindlad pole.
Kuidas siiski aru saada, miks kasutaja sinu lahendust kasutab?
Meile harjumuspärases läänemaailmas on asi lihtne: pead vaid kliendiga suhtlema ning reeglina on inimesed avatud ja räägivad, mida ja miks nad teevad ning mida nad sooviksid muuta. Peab vaid testima ning vaatama, kuidas kasutaja reageerib.
Suletud ühiskonnas, nagu Saudi-Araabias, on seda lõppkasutajat kätte saada ääretult keeruline. Sa pead otsima viise kontaktvõrgustikest, milleks on piiratud võimalused. Kui võimaluse aga leiad, tuleb seda maksimaalselt ära kasutada.
Kas üheks võimalikuks põhjuse leidmise viisiks on A/B testimine?
Jah ja ei. Meile harjumuspärases maailmas, kus kasutajad kasutavad toodet selle pärast, milleks sa selle loonud oled, on see võimalik. Siis on sinu kui tootearendaja ja nende kui tootekasutajate motiivid kattuvad. Kui mõttemudelid on sarnased, siis tulevad erinevad tulemused A/B testides välja. Näed, mis on kasutaja jaoks mugavam või mis ebamugavam.
Kui kasutusmõte on hoopis teine, siis võid A/B testida, aga kasutaja ei kasuta seda ei A pärast ega B pärast, vaid leiab omale sobiva kasutusmeetodi. Sel juhul see A/B test käitumist ei mõjuta ning vastuseid ei anna.
Tegime palju katseid, kõik olid nullefektiga. Alates sellest, et lehekülge kasutatakse peamiselt mobiilseadmetel, kuid lehekülg oli algselt desktopi disainiga ning seda oli mobiili peal üsna ebamugav kasutada. Seal levivad mobiilivõrgud ei ole ka väga kiire ühendusega. Vaatasime, et leht laeb 20-30 sekundit. Mõtlesime, et näeme kõvasti vaeva selle nimel, et leht kiiremaks muuta ning saime laadimiskiiruse alla 10 sekundi ja sellel polnud mingit efekti.
Kui lõpuks ei suudagi välja mõelda, miks kasutajad kasutavad, siis mida teha?
Meie loo lõpp vajab veel ootamist. Eks me kaalume võimalusi, näiteks otsime võimalikku ostjat, kes paremini piirkonda ja kultuuri tunneb ning suudab seda paremini ära kasutada.
Teine variant on see, et leiame mingi nipi, näiteks inimese, kes seda kultuuri tunneb ja sealsete inimeste mõttemaailma läbi hammustab.
Peaksime püüdma teha ühte kahest: minna kaasa sellega, et kasutaja kasutab nagu ta soovib või vabaneda sõltuvussuhtest ja panna leht levima muudel põhjustel ja sektorites, mida sa ise paremini tunned.
Algne artikkel avaldati Geenius.ee lehel meie blogis.
