Geniaalne äriidee võib sündida juhuslikult, kuid edukad ideedegenereerijad näevad siiski vaeva – nad teevad äriideede leidmiseks sihipärast tööd. Rahastajad peavad edu aluseks äriidee erakordsust ning läbimõeldust.
Majanduse arengu seisukohast on ettevõtetel väga vajalik uusi ideid genereerida, neid õigesti hinnata ja arendada, märgib ettevõtlusõpik “Ideest eduka ettevõtteni” 1. Ei ole olemas toodet, mida saaks müüa väga pikka aega ilma seda arendamata või muutmata. Tehnoloogiad muutuvad kiiresti ning järjest kiiremini toimuvad muutused ka teistes valdkondades.
Selleks, et ettevõtte eluiga ei oleks sama lühike kui tema pakutavatel toodetel, tuleb ettevõtjal pidevalt genereerida uusi äriideesid, täiustada neid. Kuna ettevõtjad teevad oma otsuseid piiratud ressursside tingimuses, siis on oluline, et paljudest ideedest valitaks välja parim, optimaalsem.
Edukate ideede väljaarendamine ja elluviimine aitavad kaasa ettevõtte tuleviku kujundamisele. Meid ümbritsev maailm pakub meile tohutul hulgal võimalusi, mis on vaja ainult üles leida. Avage oma silmad ja hakake aktiivselt otsima edu tõotavaid ärivaldkondi – need on allikad, mis võivad luua teile olulise eelise, võrreldes ettevõtetega, mis jäikades struktuurides muutumatuna püsivad.
Headest ideedest üksi on aga vähe. Sama tähtis on leida paljude ideede hulgast kõige arendamisväärsem ning see ellu viia. Idee hindamisel ja elluviimisel tekib alati palju küsimusi: kust leida häid ideid, kas idee võib olla edukas, kuidas leida potentsiaalseid kliente jne.
Äriidee olemus ja vajadus
Kõik inimeste tegevused algavad ideest. Idee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit.
Äriideena käsitletakse võimalikke planeeritavaid tegevusi kasumi saamiseks – see on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Äriidee rõhutab eelkõige kasumi teenimist klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Äriidee sõnastamisel peaks püüdma kõigepealt selgitada, kelle vajadusi püütakse rahuldada, millist mugavust või naudingut pakutakse. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus.
Äriidee realiseerumiseks vajalike klientide arv ei pea alati olema suur. Näiteks laevaehitustehasele võib aastaks anda tööd ka üks klient ühe tellimusega.
Sageli võib ühe äriidee realiseerimine anda võimaluse uute ideede tekkeks ja nende ühendamiseks. Laevafirma, mis tegeleb reisijate veoga, võib sageli suuremat kasumit saada hoopis laeval toimuvast kaubandustegevusest või pakutavast toitlustusteenusest. Fotograaf pildistab laevale minejaid ja müüb hiljem laeval neid pilte juba väärtuslike meenetena.
Miks on vaja pidevalt genereerida uusi äriideid?
Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt. Järjest kiiremini võetakse kasutusele uued tehnoloogiad, paljude kaupade ja teenuste eluiga jääb väga lühikeseks. Toimuvad muutused ühiskonnas, tulevad uued õiguslikud regulatsioonid, järjest suureneb keskkonna säästmise vajadus, muutuvad inimeste elustiilid ning väärtused. Samas soovivad ettevõtjad teenida kasumit. Selleks, et ettevõtted oleks jätkusuutlikud ja suudaks hoida (või juurde võita) kliente, peavad nad pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavaid tooteid.
Kust äriideed tulevad?
Ettevõtjad vajavad ettevõtete alustamiseks ja kasvuks äriideid. Üha kiiremini arenevas maailmas vananevad tooted kiiresti. Ettevõtted peavad pidevalt mõtlema nende täiustamisele, uuendamisele või väljavahetamisele. Ideede genereerimine on innovatiivne ja loov töö ning ettevõtja peab sellega pidevalt tegelema, tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkust.
Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Toitlustuskoha puudumine piirkonnas on külastajate jaoks probleem, aga ettevõtlikule inimesele võimalus.
Mitmetes ettevõtlusuuringutes on selgitatud äriideede allikaid. Ühe uuringu vastajatest 60% väitis, et peamiseks äriidee allikaks oli hetkel kasutatava tehnoloogia edasiarendus. Samas leidis vastajatest 20%, et nende idee sai alguse juhusest või kokkulangevusest. Selle alla kuuluvad väited „oleksin ise kliendina seda toodet soovinud osta”, „juhtusin lihtsalt lugema ühte probleemartiklit”, „idee tuli pähe puhkusel olles” jne. Sellest võib järeldada, et ettevõtjal on vaja olla ideedele avatud igal ajal ja igas kohas.
Äriideedel on erinevad tekkepõhjused
Sageli tiivustab äriideid otsima soov olla ettevõtjana vaba, ise planeerida oma elu ja tegevust, kaotades samal ajal igakuise kindla sissetuleku.
1) Juhus – on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on mõne inimese täiesti tavalisel päeval tehtud avastusest, et tema välja mõeldud asja eest ollakse nõus raha maksma. Tihti on need olnud ka kõrvalseisjad, kes on leidnud, et mõne teise inimese väljamõeldu eest oleks kliendid nõus maksma.
2) Ränk töö – on ka äriideid, milleni on jõutud raske ja pikaajalise töö tulemusena. On nähtud vajadust mõne olemasoleva probleemi uue lahenduse järele ja päev päeva ning aasta aasta järel on katsetatud ja proovitud, kuni on jõutud toimiva lahenduseni.
Näitena võib siin tuua Gilette firma looja, kes polnud rahul sellega, et habemenoaga habemeajamine on rongis reisides väga ebamugav. Ta töötas pikalt erinevate materjalide ja tootmisvõtetega, kuni jõudis toimiva žiletiterani, mille kolme- või neljateralisi edasiarendusi me tänapäevalgi kasutame. Ränk töö viis sihini!
3) Kaine analüüs – head äriideed on võimalik ka tuletada, analüüsides ja võrreldes erinevaid statistilisi andmeid - elanikkonna vanust, haridust, autode hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne.
Näiteks autode hulka, nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade arvu omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal asutada autohooldusettevõtte.
4) Vajadus kasvada – juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks kasvuvajadus. Ettevõttel on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud turul võib uute klientide saamine olla liiga kallis – kulud reklaamile, allahindlustele ja muudele uute klientide saamiseks suunatud tegevustele võivad ületada uutelt klientidelt saadava tulu. Seega tuleb ühe võimalusena mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada.
5) Vajadus uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate järele – paljud unustatud tehnoloogiad leiavad taas kasutamist uutes olukordades. Ehitus- viimistluses kasutatakse üha enam looduslikke materjale, nagu näiteks savi, linaõli ja kohupiimavärvid. Huvi biodiisli vastu on põllumeestele loonud uue võimaluse rapsi kasvatamisest tulu teenida.
Eksiarvamused suurepäraste äriideede kohta ja tegelikkus
Mitmed ettevõtlust puudutavad raamatud ja ajakirjad on täis lugusid sellest, kuidas ettevõtjad said tänu suurepärasele äriideele väga rikkaks ja edukaks. Siiski levitavad need lood äriideede saamise ja genereerimise kohta ka ekslikke arvamusi.
Järgmises tabelis on toodud suurepäraste ideede saamise kohta viis peamist eksiarvamust.
Äriidee testimine
Äriideed on võimalik testida ja kontrollida paberil ning ettevõtluseksperdi- ja koolitaja ning ettevõtja Kristo Krummi sõnul sobivad selleks, kas turu-uuringud või äriplaan. “Kui sa kirjutad oma äriplaani piisavalt isukalt ja sisukalt, siis sa tõenäoliselt kaalud riske ja püüad kätte saada nii palju infot kui võimalik. See on juba üks test paberil.”
Läbi tuleks mõtestada, mida on vaja teha selleks, et ühes või teises ärivaldkonnas ja keskkonnas tegutseda. Millised juriidilised aspektid ja seadused sinu äri mõjutavad. “Mina olen sellesse ämbrisse astunud, et tegin firma valmis ning polnud kursis seda valdkonda puudutavate võimalike seadusandlike aspektidega ja sain trahvi,” tõdes Krumm.
Näiteks kohviku tegemise puhul on oluline teada, et õlu müümiseks on vaja alkoholi müügiluba. Ning on valdkondi, mille puhul on vaja tegevuslitsentsi.
Teine, mida võiks eksperdi sõnul päris hästi tunda on turg ja tarbijad. Krumm tavatseb oma koolitatavate käest küsida paar lihtsat küsimust – kes on sinu klient ning kui palju neid on? “Olen näinud ärisid kõrbemas, kuna on arvatud, et kliente on päris palju ning et äkki nad ostavad, aga tegelikult ei ostnud mitte keegi. Sinu võimekus hinnata turupotentsiaali peaks olema enam-vähem teada,” märkis ta.
Üks variant on lihtne arvutus, et kui sa soovid iga kuu näiteks 10 000 eurot teenida, siis kui palju tooteid tuleb müüa ning kui palju on selleks kliente vaja. Krumm tõdes, et selle peale ehmatavad inimesed tihtipeale ära.
Näide – üks kursuslane soovis kasutatud riiete poodi avada, kus müüakse Itaalia brändikaupluste üksikuid müümata jäänud eksemplare. Tehti arvutused, et kui suur on ruumide rent, kui suur on palgakulu ja saadi x number. Et nullini jõuda, maksta ära palgad ja rendid, mitu toodet peab siis müüma. Teenides särgi pealt ühe euro, on vaja müüa iga päev sada särki ning sedasi 20-30 päeva järjest.
“See oli šokeeriv ja inimene ehmatas ära – kas tõesti ma pean nii palju müüma. Särgi ja piima müümisel mõtleb inimene tavaliselt käivetele mitte sellele, et enamus sellest käibest ta maksab kauba sisseostuks ära. Tema teenistus on seal vahepeal,” selgitas ekspert.
Samuti tasub läbi mõelda ettevõtte müük ja turundus. “Ma ise mõtlen pidevalt, et kuidas ma saan ennast turundada nii, et see oleks kuluefektiivne, kuid et sõnum jõuaks potentsiaalse kliendini. Mingeid kanaleid pidi tuleb jõuda oma kliendini, kuid siis võid avastada, kas ma ikka tean, kuidas töötab Facebook, milliseid võimalusi pakub Google, YouTube jne,” märkis ta.
Kui äriidee on jõudnud teostuse faasi, siis paljud ettevõtjad vajavad selleks rahastust. Täna on selleks Krummi sõnul lausa süsteemid loodud, neid leiab internetist palju. Kuid kõige esmane on kolme F-i mudel – family, friends, fools ehk perekond, sõbrad ja naiivsed.
Kui see ei tööta, siis tüüpilised rahastajad on alati pank, riiklikud asutused nagu EAS, töötukassa, PRIA jne. “Neid fonde on palju ning vast mõnele taotlusprogrammile sinu idee ikka sobitub. Tavaliselt startup ettevõtteid sellesse seltskonda ei oodata, pank ei anna kunagi startup ideele laenu,” tõdes Krumm.
Rahastajad: edu alus on läbimõeldud äriidee
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Mektory startup programmi eestvedaja Anu Oksa sõnul hindavad nemad rahastuskonkurssidel äriidee potentsiaali ja seda, kas midagi on juba valmis tehtud ehk eelise annab valmis prototüüp ehk mingi käegakatsutav asi. TTÜ näeb suuremat potentsiaali riistvaras kui tarkvaras – kas elektroonikas, mehhatroonikas, geenitehnoloogias või mingites seadmetes.
“TTÜ proovib idufirmade jalad maa peale tuua. Eelmise aasta konkursil oli meil palju jagamismajanduse ideid, kuna Uber ja Airbnb on popp. Turule on toodud uus ärimudel ning see teenib raha ja kõik mõtlevad, et mida saab veel jagada. Seetõttu tahame pidurit tõmmata. See, mis toob Uberile raha, ei pruugi teistele tuua,” selgitas Oks.
“Siiani on meie konkursi žürii otsinud potentsiaalset tehnoloogial põhinevat, teadusmahukat startupi. Loomulikult on ärimudel seal väga oluline, kuidas see kõik äriks pööratakse. See võib olla küll suurepärane geeniidee, aga kui seal ei ole mingisugust ärimõtet taga, siis see idee ei lenda. Äripotentsiaal on seal, kus liigub rohkem raha ja on vähem riske,” rääkis ta.
Edu aluseks on kindlasti väga hästi läbimõeldud idee, mis on klientide peal juba katsetatud, ükskõik, kas sinu klient on suurettevõte või kaastudeng. “Konkurssidel küsitakse, kas sinu äriidee on juba valideeritud. Samuti on edu alusteks idee potentsiaal, innovaatilisus, uudsus. Näiteks jagamismajandus toimib kõik ühel ärimudelil,” rääkis Oks.
Järgmine kriteerium, mida rahastuskonkurssidel hinnatakse on esitlus – tuleb olla silmapaistev ja meeldejääv. “Sa pead hästi välja rääkima ja näitama need asjad, mida sa teed ja rääkima neid asju mida žürii kuulda tahab. Müügisoskus ja esitlus on olulised,” jagas ta nõuandeid.
“Jätkusuutlikkus võrdub meeskond. Kui sul on hea tiim, siis sa võid kesisest ideest teha suurepärase firma, aga kui sul on kehv ja mitte kokku kõlav meeskond, siis võib lörri lasta ka mõne suurepärase äriidee,” nentis Oks.
EAS hindab kasvupotentsiaali
EASi toetuste keskuste direktor Monica Hankov rääkis, et nemad hindavad ettevõtja kasvupotentsiaali, võimekust pärast projekti lõppu tegutseda iseseisva jätkusuutliku ettevõtjana, taotleja potentsiaalse turu/toote olemasolu.
“Samuti hindame seda, kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused. Kindlasti on oluline ka tegevuste ajakava realistlikkus ning nende omavaheline koosmõju, projekti ettevalmistamise kvaliteet ning finantsprognooside realistlikkus. Samuti on tähtis meeskonna erialane ja juhtimisalane kogemus ning kompetents. Ka peame tähtsaks juhtkonna ja töötajate motiveeritust,” märkis Hankov.
Alustava ettevõtte jaoks on EASis toetuse taotlemise puhul möödapääsmatu see, et ettevõtja peab olema võimeline kasvama 20% aastas ning jõudma kolmanda aasta lõpuks müügituluni 80 000 eurot. Ettevõttel peab olema vajadus ja suutlikus kahe töötaja järele, kellele suudetakse palka maksta.
“Kindlasti paistavad silma need äriideed, mis on huvitavad ja erakordsed, midagi, mida varem Eestis tehtud ei ole. Siinjuures on siiski oluline, et idee on läbimõeldud. Samuti paistavad silma need, kellel on olemas konkreetne toode ja plaan edasiliikumiseks. Sellistel ettevõtetel on oluliselt suurem tõenäosus saavutada tulemusi,” lausus ta.
Hankovi sõnul on kestlikud need äriideed, mis on läbi mõeldud ning vastavad turuolukorrale.
Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht Priit Lopsik lisas, et alustava ettevõtte puhul, kus tegevus ei ole veel käivitunud ja rahavoog tekkinud, hindavad nad eelkõige ettevõtja võimekust äriidee realiseerida.
“Pöörame tähelepanu sellele, mida ettevõtja on varem teinud ning millised on tema teadmised ja kogemused. Meie jaoks on oluline ettevõtja puhas ajalugu, olgu siis äri- või eraisikuna. Võimalusel võrdleme ka, kuidas sarnased äriideed on varasemalt realiseerinud,” sõnas pankur.
Äriidee peaks olema jätkusuutlik ja võimaldama maksimaalselt kuni ühe aasta jooksul alustada laenu tagasimakseid. Panga jaoks on oluline ka idee lühikirjeldus, mis võiks olla lihtne ja konkreetne, näiteks: edukaks äri toimimiseks vajan x käivet, mida võimaldab x kliendile x hinnaga teenuse müük. Kõigile eeldustele peab olema arusaadav selgitus.
“Läbimõeldud ja realistlikud äriideed on kõige jätkusuutlikumad. Reeglina on uute klientide leidmine ning käibe kasvatamine üsna aeganõudev protsess. Ettevõtjal tasub sellega arvestada ning varuda nii rahalisi kui ka ajalisi puhvreid,” soovitas Lopsik.
1 Sirkel R., Uiboleht K., Teder J., Nikitina-Kalamäe M. Õppematerjal „Ideest eduka ettevõtteni“. SA Innove, 2008. lk 41-47.
