7 kasutajakogemuse põhitõde, mida veebilehte luues järgida

Maailmas, kus pea igasugune äritegevus on vähemal või rohkemal määral seotud arvutite ja veebiga, ei saa alahinnata kasutajakogemuse (UX) disaini olulisust. Enam ei piisa sellest, et loodud disain sai tegija arvates vinge ning ka klient jäi rahule.

Pelgalt kõhutunde järgi ilusa ja enam-vähem mugava veebilehe kujundamine ei garanteeri veel selle edukust. Kvaliteetse kodulehe tegemine eeldab läbimõeldud UX strateegiat.

UX disaini eesmärgiks on täita eelkõige kasutaja vajadused, mitte veebimeistri või töö tellija omad. Meeldiv ja kasulik kogemus veebilehe või rakenduse kasutamisel annab külastajale põhjust teinekordki tagasi tulla ja sellest sõbralegi rääkida. Kasutaja vajaduste rahuldamine võidab lojaalseid püsikliente, toob juurde uusi külastajad, tõstab brändi tuntust ning kõige selle tulemusena teenib ettevõttele kasumit.

Kasutajakogemuse disain on ala, mis on väga loominguline ja pidevalt ajas muutuv. Isegi väga headel UX disaineritel on erinevad käekirjad ja lahkarvamused nüansside osas. Siiski on olemas kindlad põhitõed, mida üks tõsiseltvõetav veebimeister eirata ei tohiks.

Neist olulisematel siin peatungi.

1.   Uuri välja, mida kasutaja tegelikult vajab

“Kui ma oleksin küsinud inimestelt, mida nad vajavad, oleksid nad palunud kiiremaid hobuseid.”
Henry Ford

Veel enne, kui arendamise ja disainimise kallale asuda, tuleks välja selgitada, milline on loodava veebisaidi sihtgrupp ehk kes üldse oleksid need potentsiaalsed tulevased külastajad. Samuti on oluline teada, mis mure neil on ja kuidas veebileht neid aitaks ehk millisele probleemile nad veebist lahenduse leiaksid? Kuidas mõista nende muret?

Muidugi saab ka ise oletada, mõelda ennast kasutaja kingadesse ja arvata, et kõik on selge. See ei ole aga kuigi professionaalne lähenemine ja eksimise hind võib olla suur. Tulemuseks on kallis, kuid oma eesmärki mitte täitev veebileht.

Sellepärast ongi nii oluline tegelike kasutajate tundmaõppimine, nende küsitlemine ja intervjueerimine.

Soovitud tulemusi ei pruugi anda küsimused stiilis: “mida sa soovid, et ma sulle teeks?”. Kasutaja ei pruugi ise täpselt teada, millist funktsionaalsust või disainilahendust ta vajab ja ta ei peagi seda teadma.

Küsima peaks selle kohta, millest kasutajad puudust tunnevad, mida nad tegelikult saavutada soovivad ning mis neid sealjuures takistab.

Uurida tuleks probleemi, mitte lahendust!

Kui sihtgrupi analüüs on tehtud ja probleemi olemus selgunud, saab arendusmeeskond hakata otsima ideid ja meetodeid selle lahendamiseks.

Juba töötava prototüübi või valmis veebilehe puhul on väga soovitatav läbi viia kasutajakogemuse teste. Testimise käigus antakse kasutajale ette kindlad ülesanded ja stsenaariumid ning jälgitakse, kuidas ta neid lahendab. Testi tulemuste analüüs annab väärtuslikku infot veebilehe kasutajate esinevate probleemide kohta.

2.   Ära sunni kasutajat pikalt mõtlema!

“Mina kui kasutaja ei peaks kulutama millisekunditki, et mõista, kas miski on klikitav või mitte!”
Steve Krug
 
Kasutajasõbralik veeb on disainitud nii, et selle külastaja saab vaid ühe pilguga aru, millise kodulehega on tegemist. Veebi ja sellel olevate elementide eesmärk on kasutajale kohe selge. Mida rohkem peab mõtlema, seda suurem on oht, et ta lahkub lehelt ja otsib oma muredele lahendusi mujalt.

Veebileht, mis EI pane kasutajat mõtlema, on järgmine:

3. Anna kasutajale suurem kontroll!

Läbimõeldud disaini ja struktuuriga veebileht tekitab kasutajas tunde, et ta saab lehel toimetamisega ise hästi hakkama. See annab talle kindluse - lubab eksida ja proovida, tunnustab õnnestumisi ja annab seeläbi kontrollitunde. Enesekindel ja mugavustsoonis tegutsev lehekülastaja teeb suurema tõenäosusega veebilehel tehinguid ning hakkab püsikliendiks.

Mõned kasutaja kontrollitunnet mõjutavad tegurid on järgmised:

4. Kasuta lehel harjumuspärast paigutust ja disaini

“Kasutajad veedavad enamuse oma ajast teistel veebilehtedel. Seega eelistaksid nad, et ka sinu leht toimiks samamoodi, kui kõik teised.”
Jakobi seadus

Selleks, et külastaja kogemus lehel oleks sujuv ning tegevused kiired, intuitiivsed ja efektiivsed, peab veebisait olema üles ehitatud talle harjumuspäraseks. Me kõik oleme harjunud navigatsiooni-nuppe otsima veebilehe ülaosast. Kui paljud satuksid segadusse, kui need paigutada näiteks paremale alla nurka? Veebilehe logo otsime ju samuti ikka esmalt ülevalt vasakust, mitte paremast nurgast.

Hea disainer on kursis üldlevinud tavadega elementide paigutamisel ja kujundamisel. Kui kasutajatel on juba välja kujunenud kindlad käitumismallid, ei ole mõtet hakata ratast leiutama ning uusi ja mittetöötavaid lahendusi välja mõtlema. Ära ürita olla liiga uuenduslik - vahel on kasulikum jääda selle juurde, mis töötab.

5. Vähem on rohkem

Minimalismi rakendamine veebidisainis on viimaste aastatel olnud üks läbivamaid UX-i trende ja seda põhjusega - üle disainitud ja elementidest kubisev veebisait toob selle kasutajale kaasa liigse aja- ja energiakulu. Sinu fantastiline ja keerukas disainilahendus võib praktilisest vaatepunktist hoopis suure karuteene teha.

Kujunduse ja struktuuri juures on tähtis keskenduda olulisele - veebisaidi sisule ja funktsioonile. Kasutaja jaoks olgu asjad tehtud selgeks, teekond lehel sirgjooneliseks, vähendatud ebaolulist “disainimüra” ning üleliigseid tekste. Pealegi, ka minimalistlik disain võib olla rabavalt ilus.

Mõned näpunäiteid minimalismi kasutamiseks:

6. Kirjuta nii, et ka viienda klassi laps saaks aru!

Nii nagu lihtsus ja arusaadavus on tähtis visuaalse disaini puhul, on see ka kirjatükkide puhul oluline. Kasuta  selgelt ja üheselt mõistetavat sõnastust. Tänapäeva inimestel on kiire, nad tegelevad mitme asjaga korraga ning liiguvad ringi. Mida rohkem peavad nad pingutama, et loetava teksti mõttest aru saada, seda halvem.

Arvamus, et põhikooli tasemel kirjutis on suunatud vaid rumalale kasutajale, on vale. Pigem edastab lihtne sõnastus informatsiooni selgelt ja kiirelt, on ülevaatlik ja mugavam - ole siis geenius või mitte.

Mõned nipid lihtsamaks eneseväljenduseks:

7. Arvesta kõigiga, ka erivajadustega inimestega

Disainimisel tuleks mõelda ka erivajadustega inimestele. Sõltuvalt veebisaidi eesmärgist on võimalik, et seda kasutab laps, vanur, liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega isik.

Tehes asjad kättesaadavaks ka neile gruppidele, suureneb lehe võimalik külastajaskond. Ka otsingumootorid on hakanud premeerima ligipääsetavaid lehekülgi, tõstes nende kohta otsingutulemuste seas ettepoole.

Mõned nõuanded ligipääsetavuse parandamiseks UX-i vaatepunktist:

Lõpetuseks: uuri seda valdkonda põhjalikumalt

Ilmselgelt on käesolevas artiklis kasutajakogemuse põhimõtetest räägitud vaid kõige üldisemas võtmes. Loodetavasti andis see aga hea ülevaate sellest, kuidas veebi tehes mõelda just kasutaja vajadustest lähtudes.

UX temaatikast on detailsemalt kirjutatud pikki internetiartikleid ja isegi raamatuid ning soovitan kõigil, kes veebiga seotud, antud valdkonda põhjalikumalt uurida.

Jaga
Nõuandja