Firma asutamise ja registreerimise 5 sammu

Oma esimese firma loomine võib samaaegselt olla nii põnev kui ka hirmutav. Eestis, mis on tuntud oma digitaalse ning ettevõtjasõbraliku keskkonna poolest, on see protsess muudetud alustajale võimalikult lihtsaks ja kiireks. Kuigi ettevõtte registreerimine e-Äriregistris võtab aega vaid mõne minuti, algab edukas firma asutamine juba palju enne seda, hõlmates endas mitmeid läbimõeldud etappe – alates äriidee lihvimisest ja nime valimisest kuni juriidiliste nüansside ja kulude planeerimiseni.

Seetõttu käime samm-sammult läbi kogu protsessi, keskendudes rohkem Eestis kõige levinuma ettevõtlusvormi ehk osaühingu asutamisele. Vaatame, kuidas valida sobiv ärinimi, millised on peamised kulud ning kuidas navigeerida ettevõtjaportaalis, et sinu OÜ registreerimine sujuks tõrgeteta.

Kas tõesti võtab Eestis firma loomine aega 3 minutit?

Eestis on kõige levinum ettevõtlusvorm osaühing ning selle asutamine internetis on tehtud imelihtsaks. Kogu protsess ei võta rohkem aega kui 24 tundi, avalduse koostamine on juba võimalik kolme minutiga.

“Ettevõtte loomise esimesed sammud algavad äriidee läbimõtlemisest ja analüüsimisest ning äriplaani kirjapanekust nende jaoks, kes hakkavad raha taotlema,” rääkis maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultant Saima Piisner, kes on ettevõtete nõustamisega tegelenud juba kümme aastat.

Tema sõnul tekitab läbimõtlemine enesekindlust ja paneb silma särama. “Tavaliselt on nii, et silm särab hästi konsultatsiooni alguses, aga kui see sära jääb lõpus ka püsima, siis on esimene märk paigas, et see äriidee tuleb ettevõtjal südamest,” tõdes Piisner.

Ettevõtte, sh OÜ, asutamise tehnilisest poolest rääkides soovitas konsultant enne ettevõtte asutamist teha ettevõtlusvormi ja ärinime valik. Ettevõtlusvorme on kuus: FIE, täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Kõige levinum on osaühingu kasutamine ning kõige vähem asutatakse usaldusühinguid.

Kogenud ettevõtja Ivar Veskioja sõnul pole olemas töötavat äriideed, on ainult töötavad inimesed. Tema sõnul jäävad paljud täiusliku äriidee otsingul ettevõtlusest eemale, tegemata ühtegi reaalset sammu. Äri saab võrrelda spordiga, “pole oluline, kes esimesena stardib, vaid kes kiiremini jookseb”.

1. Ärinime valik – esimene oluline otsus

Piisneri sõnul on ärinime valik mõnikord üsna keeruline, kuna tänaseks on juba palju ettevõtteid registreeritud ning nime valik on jäänud kitsaks. Siiski, välisturule minejad panevad ettevõttele inglisekeelseid nimesid. Nime saadavust saab kontrollida Unicounti nimepäringu abil.

Raamatupidamisteenuseid pakkuv väikeettevõtja Katrin Bouziane soovitas enne ettevõtte asutamisavaldusega alustamist valida oma ettevõtte tegevusala EMTAK-kood ja kontrollida, kas tegutsemiseks on vaja tegevusluba.

2. Ettevõtte registreerimine – ettevõtjaportaalis või notari juures?

Kui ärinime valik on tehtud ning EMTAK-kood valitud, siis saab alustada osaühingu asutamisega. Selleks on vaja ID-kaardi või mobiil-ID PIN koode. Ettevõte tuleb asutada Ettevõtjaportaalis või notaris juhul, kui soovitakse teha osakapitali sissemakset, või osakapitali sissemakse on mitterahaline. Notarisse on vaja pöörduda siis, kui üks asutajatest on välismaalane, kel pole Eesti e-residendi digi-ID või ID-kaarti.

Ettevõtte asutamine on Ettevõtjaportaalis üsna lihtne, kuid küsimused võivad tekkida põhikirja koostamise juures. Põhikirja koostamata saab asutada tüüppõhikirjaga osaühingu Unicounti teenuse abil, kus kogu protsess võtab kolm minutit. 

3. Riigilõiv ettevõtte asutamisel ja muud kulud

Iga firma ja osaühingu asutamine toob endaga kaasa teatud kulud, millest üks esimesi on riigilõiv. Ettevõtte asutamise riigilõiv on kohustuslik tasu riigile registrikande tegemise eest. 2025. aasta seisuga on riigilõiv osaühingu asutamisel interneti teel e-Äriregistris 265 eurot. Ettevõtte registreerimise riigilõiv tuleb tasuda asutamisprotsessi käigus otse ettevõtjaportaalis pangalingi kaudu. See on üks viimaseid samme enne avalduse esitamist. Äriühingu registreerimine notari juures tähendab lisaks riigilõivule ka notari tasude maksmist.

Laiemas pildis võib lisaks riigilõivule osaühingu asutamiskulude alla arvestada ka näiteks juriidilise konsultatsiooni või raamatupidaja tasusid, logo ja kodulehe loomist, turundust ning muid käivitamiseks vajalikke väljaminekuid. Kuigi need ei ole ettevõtte registreerimiseks kohustuslikud, on need sageli vältimatud, et uus firma saaks edukalt tegutsema hakata. Seega, planeerides ettevõtte asutamise kulusid, võiks arvestada enama kui vaid riigilõivuga.

4. Osaühingu asutamine sissemakseta – kas on veel võimalik?

Ettevõtte asutamine ilma sissemakseta oli varem võimalik ja levinud praktika. Alates 1. veebruarist 2023 on osaühingu asutamise kord aga paindlikum, tuues samas kaasa uusi vastutuse põhimõtteid. Kui varem sai 2500-eurose osakapitali sissemaksega viivitada, siis nüüd tuleb kogu valitud osakapital tasuda enne ettevõtte äriregistrisse kandmist. Seega ei ole OÜ asutamine sissemakseta enam võimalik.

Samas on asutajatel vabadus ise otsustada, kui suurt kapitali nende osaühing tegelikult vajab, kuna 2500-eurone miinimumkapitali nõue on kaotatud. Osakapitali minimaalne väärtus võib nüüd olla ka vaid 1 sent.

Sellele vabadusele vaatamata tuleb arvestada olulise nüansiga: kui osakapitaliks on valitud alla 2500 euro ja osaühingu pankrotimenetlus raugeb vara puudumisel, vastutavad osanikud ajutise halduri tasude ja kulude katmise eest summa ulatuses, mis jääb tegeliku osakapitali ja 2500 euro vahele.

Kui ettevõtte registreerimisel on e-Äriregistris asutamisavaldus täidetud ja põhikiri koostatud, suunab ettevõtjaportaal osaühingu asutaja esmalt läbi stardikonto osakapitali sissemakset tegema ja alles seejärel saab tasuda riigilõivu.

5. Stardikonto enne pangakontot

LHV juhatuse liikme Kadri Kiiseli sõnul kantakse stardikontole osa- või aktsiakapitali sissemaksed, ent sellelt ei saa teha väljamakseid ega ülekandeid. Rahaliseks sissemakseks vajaliku e-stardikonto saad avada kiiresti ja mugavalt e-äriregistris. 

“Stardikonto on vajalik ainult rahalise osakapitali sissemakse tasumiseks ja stardikonto loomiseks on kliendil samuti kaks varianti – kui ta alustab Ettevõtjaportaalis ettevõtte asutamist, saab seal järjest kohe ka stardikonto luua, või siis tuleb tulla LHV kontorisse,” lisas ta.

Mõlemal juhul registreeritakse konto, seejärel peavad kõik asutajad tegema asutamislepingus märgitud osakapitali summa suuruse sissemakse stardikontole selgitusega „osakapitali sissemakse“. Kiisel rõhutas, et sealjuures on väga oluline, et kanne on tehtud asutaja arvelduskontolt ehk maksja on õige isik. Peale sissemakse(te) tegemist tuleb äriregistrile saata panga kinnitusega maksekorraldus ja seejärel kantakse ettevõte äriregistrisse.

Kiisel toonitas, et kui ettevõte on asutatud notaris, ei saa stardikontot ettevõtjaportaalis luua ning siis tuleb tulla kontorisse. Kontoris piisab kui kohal on üks asutajatest või juhatuse liige, kui asutamisdokumentides on see märgitud. Seejärel vormistab ettevõtte asutaja stardikonto ja seejärel teeb sissemakse. Pärast seda saadetakse maksekorraldus registrile ja registreeritakse ettevõte.

“Kui ettevõtte on äriregistrisse kantud, tuleb stardikonto ümber vormistada kliendilepinguks. Kui esindajal on digitaalse allkirja võimekus, saab LHV puhul seda teha meili teel ja ei pea uuesti kontorisse tulema,” lausus pankur.

Ettevõtte asutamise põhisammud

Tüüppõhikirjaga osaühingu äriregistrisse kandmine ei võta tööpäevadel reeglina rohkem aega kui 24 tundi. Pärast ettevõtte registreerimist saab teha maksuametis ettevõttele e-maksuameti lepingu ning kui ettevõtja maksab endale töötasu või palkab töötajaid, siis tuleb need registreerida töötajate registris.

Ettevõtte asutamise põhisammud:

• ​Äriidee (äriplaani koostamine)
• Ettevõtlusvormi valik (FIE, täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu)
• Ärinime valik (kontrollida Unicounti nimepäringuga)
• Asutamine koos riigilõivu tasumisega (notariaalne tõestamine või internetis asutamine)
• Tegevusload ja majandustegevusteated (teatamis- ja loakohustusega tegevusaladel)
• Registreerimine maksuametis käibemaksukohuslaseks (kui käive ületab kalendriaastal 40 000 eurot)

Kuigi osaühingu asutamine võib esmapilgul tunduda keeruline, on see Eestis tänu digitaalsetele lahendustele tegelikult kiire ja loogiline protsess. Kuigi tehniline OÜ registreerimine võib tõepoolest võtta vaid mõne hetke, peitub eduka firma loomise võti põhjalikus eeltöös: selge äriidee, läbimõeldud nimi ning arusaam kaasnevatest kohustustest ja kuludest, sealhulgas ettevõtte asutamise riigilõivust ja osaühingu osakapitalist. Ära lase end heidutada tehnilistest detailidest. Oluline on astuda esimene samm!